Võlaõigus › Võõrandamislepingud

võõrandamisest. Hageja selgitab, et kõiki asjaolusid (sh kostja käitumist ja suhtumist, pidevat teiste majaelanike rahu häirimist ning jätkuvaid rikkumisi) on hagejal võimalik tõendada tunnistaja ütlustega. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja korteriomandit võõrandanud. Samuti ei ole tänaseni olukord kortermajas oluliselt paranenud ning seda eelkõige selles osas, et kostja korteris valitseb endiselt antisanitaarne olukord – kostja ei ole asunud oma korterit korrastama ning korterelamus on taas prussakad. Nii oli korteriühistu 09.06.2018.a. sunnitud taas läbi viima prussakatõrje, mille käigus tuvastati, et kostja korteris on endiselt antisanitaarne olukord ning sealne mustus on prussakatele pesitsemiseks ideaalne. Hageja täpsustal, et kui veebruaris 2018 toimunud üldkoosolekul arutati ka antisanitaarset olukorda korteris xxxx, siis korter xxxx omanik täitis koheselt pärast üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku nõude ja likvideeris antisanitaarse olukorra oma korteris – eelnevat on korteriühistu juhatus ka korduvalt kontrollimas käinud ning seega sai uus prussakate levik olla tingitud ja põhjustatud vaid kostjast. Seonduvalt kortermajas prussakatõrje tegemisega on korteriühistu ainuüksi 2018.a kandnud kokku kulusid summas 1 819,20 eurot. Kuivõrd kostja ei ole senini oma korterit koristama asunud ning kortermajas tõrje tegemine ei anna sellest tulenevalt pikemaajalist efekti, siis tõenäoliselt tuleb hagejal õige pea taas seonduvalt prussakatõrjega kulusid kanda ning korteriühistu kaalub selles osas ka kostja vastu kahjunõude esitamist. Olulisem kui rahaline kahju on aga teiste majaelanike heaolu, mida kostja kahjustab. Prussakad levivad kostja korterist ka teistesse korteritesse (eelkõige samas trepikojas asuvatesse korteritesse), mille elanikud on sunnitud pidevalt prussakatest tingitud probleeme taluma – olukord korterelamus on ebahügieeniline ning talumatu. Samuti omavad prussakad reaalselt ohtu elanike tervisele, kuivõrd prussakad levitada mitmeid bakter-, viirus- ja seenhaigusi, näiteks salmonelloosi, tuberkuloosi, düsenteeriat jms. Arvestades kõike eeltoodut ei näe teised korteriomanikud muud võimalust, kui pöörduda korteriomandi võõrandamise nõudega kohtu poole. KrtS § 12 lõike 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 32 lõike 1 (analoogselt varem kehtinud KOS § 14 lg 1) järgi, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võivad korteriomanikud KrtS § 32 lg 2 punktide 1 ja 3 (analoogselt varem kehtinud KOS § 14 lg 2 punktid 1 ja 3) järgi esitada eelkõige juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. KrtS § 31 lg 1 punkti 1 ja lõike 4 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. Hageja on selgitanud ja tõendanud, et kostja ei hoidu vaatamata korduvatele korteriühistu nõudmistele korteriomandit ja kaasomandi eset (trepikoda) kasutades tegevusest, mis kahjustab ja häirib oluliselt teisi korteriomanike: kostja korteris valitseb antisanitaarne olukord, mis on tinginud prussakate leviku ka teistesse korterelamu korteritesse. Olukord kortermajas on kostjast tingitult ebahügieeniline ning teiste elanike heaolu ja tervist kahjustav. Lisaks häirib teisi korteriühistu liikmeid kostja korterist tulenev hais; hageja on olnud sunnitud korduvalt tellima majja prussakatõrje ning kandma sellega seonduvalt kulusid. Tõrjet ei oleks hageja pidanud tegema ja kulusid kandma, kui kostja oma korterit korras hoiaks; kostja on pidevas viivituses majandamiskulude tasumisega – käesoleval hetkel on kostja võlgnevus korteriühistu eest 373, 42 eurot. KrtS § 33 lõike 1 kohaselt kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus

võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Kostja ei ole korteriomandit hagiavalduse esitamise seisuga võõrandanud ning samuti ei ole kostjast tuleneb häiriv tegevus pärast võõrandamisnõude esitamist lõppenud ning seega kinnitavad kõik vaidluse aluseks olevas asjaolud, et kostja ei soovi jätkuvalt arvestada teiste korteriomanike huvidega ega üldkoosoleku otsust vabatahtlikult täita. Eeltoodud asjaoludel palub hageja kohtul kohustada kostjat võõrandama korteriomandi asukohaga xxxx, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa number xxxx. Arvestades asjaolu, et kostja on kirjalikult väljendanud, et ta keeldub vabatahtlikust võõrandamisest on hageja hinnangul mõistlik tähtaeg otsuse vabatahtlikuks täitmiseks hageja hinnangul kaks kuu kohtuotsuse jõustumisest. Otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral palub hageja määrata korteriomandi võõrandamise viisiks sundenampakkumine täitemenetluse korras. Hagile on lisatud kinnistusraamatu väljavõte; KÜ liikmete ühispöördumine; 20.12.2017 inspektsiooni raport; 16.02.2018 inspektsiooni raport; üldkoosoleku protokoll ja osalejate nimekiri; kostja kinnitus; 09.06.2018 inspektsiooni raport; fotod korterist; Xxxx arve veebruar 2018; Xxxx arve juuni 2018 ja tõend võlgnevuse kohta. Lisaks täiendavad tõendid 19.03.2019.a. Kostja vastus hagile: Kostja maakohtule kirjalikku vastust ei esitanud vaatamata nõudmisele. Hageja on taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil. Kostja ei ole korduvalt kohtuistungitele 27.11.2018.a., 10.01.2019.a. ja 21.03.2019.a. ilmunud. Hagimaterjal ja kohtukutsed on kostjale kätte toimetatud, kostja mingit tagasisidet haginõudele ei ole esitanud ja kohtuistungile ilmunud ei ole ning seaduslikust takistusest teatanud ei ole. Kohtuistung 21.03.2019.a.: Hageja esindaja on kohtuistungil 21.03.2019.a. jäänud esitatud nõude juurde ja palub hagi rahuldada. Kohtuistungil on ära kuulatud tunnistaja I K. Tunnistaja on andnud ütlusi, et ta praegu on ühistu liige. Kuni eelmise aasta maini oli juhatuses. Elab samas majas samas trepikojas xxxx teine trepikoda. M K elab teisel korrusel, tema neljandal korrusel. On seal elanud juba 15 aastat ja algselt tehti talle juba selgeks, et kostja koos abikaasaga on probleemsed inimesed. Siis juba tarvitasid palju alkoholi. Nende juures käis kirev seltskond kogu aeg. Kui tunnistaja valiti juhatusse, oli seal umbes 6-7 aastat, hakkas nendega rohkem suhtlema. Kui olid probleemid, siis rääkis nendega. Kainena sai nendega rääkida, nad lasid endaga rääkida. Kui hakati kaebama, et korterist tuleb paha haisu, tundis seda ka ise trepikojas käies, siis käis vaatamas, mis seal viga on. Nende esikusse sisenedes lööb vastu lehk. Mingil hetkel hakkasid levima majas ka prussakad ja kõige rohkem selles trepikojas. Kui telliti tõrje, siis levisid prussakad juba esimesse ja kolmandasse trepikotta. Probleem jätkus ja siis kutsuti firma, kes käis igas korteris tõrjet tegemas. Tõrje tehti ära seal korteris ja kuu aega hiljem tuli kordustõrjet sinna korterisse tegema, kuid kõik oli endine. Siis hakati maja renoveerima. Kõik aga on endine. Kohtu otsuse põhjendused: Maakohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tõendamist leidnud ning kuulub rahuldamisele. Hagiavalduses toodud asjaolud on kohtumenetluses tõendamist leidnud hageja esitatud kirjalike tõenditega kui ka tunnistaja I K’i ütlustega kohtuistungil.

Kostja pole hagile reageerinud ja vastust esitanud ning kohtuistungil osalenud. M K’i omandis on korteriomand asukohaga xxxx (registriosa number xxxx). Tuvastamist on leidnud, et kostja elustiil ei vasta nõuetele ning on kogu elamu ülejäänud elanike kodurahu on pidevalt häiritud. Kostja korter on koristamata ja korteris valitseb antisanitaarne olukord, mis on omakorda toonud kaasa prussakate leviku kogu elamus. Samuti levib kostja korterist ebameeldiv hais, mis häirib majaelanikke. Ka elamu renoveerimine on takistatud ning kostja on viivituses korteriühistule majandamiskulude maksmisega. Esitatud hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludel õiguslikult põhjendatud. KrtS § 12 lõike 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. KrtS § 32 lõike 1 (analoogselt varem kehtinud KOS § 14 lg 1) järgi, kui korteriomanik on korduvalt rikkunud oma kohustusi teise korteriomaniku või korteriühistu suhtes ja kui korteriomanikud ei pea enam võimalikuks tema kuulumist korteriomanike hulka, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Võõrandamisnõude võivad korteriomanikud KrtS § 32 lg 2 punktide 1 ja 3 (analoogselt varem kehtinud KOS § 14 lg 2 punktid 1 ja 3) järgi esitada eelkõige juhul, kui korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata KrtS §-s 31 sätestatud kohustused või häirib oma tegevusega oluliselt teiste korteriomandite kasutamist. KrtS § 31 lg 1 punkti 1 ja lõike 4 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad KrtS § 31 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. KrtS § 33 lõike 1 kohaselt kui kohustust rikkunud korteriomanik ei ole korteriomandit võõrandanud hiljemalt kolme kuu möödumisel nõude esitamisest, otsustab võõrandamise kohus vähemalt ühe korteriomaniku või korteriühistu hagi alusel. Otsust tehes lähtub kohus võõrandamisnõude aluseks olevatest asjaoludest. Tuvastamist on leidnud, et eeldused korteriomandi võõrandamiseks on täidetud. Seega kuulub hagi rahuldamisele. Kohus leiab, et otsuse vabatahtliku täitmata jätmise korral tuleb korteriomand võõrandada sundenampakkumisel täitemenetluse korras. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub mõista M K’ilt Rakvere linn, Lennuki tn 4 korteriühistu kasuks välja Rakvere linn, Lennuki tn 4 korteriühistu menetluskulud summas 1 020.- eurot (sh käibemaks). Tasutud riigilõiv 300.- eurot ja õigusabikulu 720.- eurot. Hageja esindaja on osutanud järgmised toimingud: Avalduse koostamine kohtule 4 h 45 min, 475 eurot; Kohtuistungiks ettevalmistumine 40 min, 66,67 eurot; Kohtuistungil osalemine 35 min, 58,33 eurot. Kokku palub esindaja tasu kuue tunni eest summas 720.- eurot, sh käibemaks 120.- eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

Kohus leiab, et esindaja tasu avalduse koostamise eest ei ole täies ulatuses põhjendatud. Hagi on koostatud 5-l lehel, millest sisulise osa moodustab ca 3 lehte, lisaks on hagile lisatud tõendid. Kohus leiab, et mõistlikuks ajakuluks hagi koostamise eest on 3 tundi 45 min, seega esindaja ajakuluks menetluses kokku 5 tundi ning tasuks 500.- eurot, millele lisandub käibemaks 100.eurot, kokku 600.- eurot. Lisaks tuleb mõista M Ki’lt TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt Rakvere linn, Lennuki tn 4 korteriühistu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.