Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

2-19-7252

KOHTUMÄÄRUS

Kohtunik

Viru Maakohus Kaire Pullerits

Kohtujurist

Silva Kark

Määruse tegemise aeg ja koht

15. mai 2019, Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 2-19-7252

Kohus

Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad

Edasikaebamise kord

Kohtla-Järve linn Uus tn 7 korteriühistu hagi S. B. vastu 14.03.2018 üldkoosoleku otsuse täitmise nõudes Menetlusse võtmisest keeldumine Hageja: Kohtla-Järve linn Uus tn 7 korteriühistu (registrikood 80338486, postiaadress Uus tn 7-33 Kohtla-Järve 30327) Hageja lepinguline esindaja: Maksim Fedotov (isikukood 38011252232, e-post: [email protected] ) Kostja: S. B. (sünniaeg xxx, hagis märgitud elukoha aadress xxx, e-post xxx , rahvastikuregistris andmed puuduvad, müügilepingus märgitud elukoha andmed xxx) Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest

RESOLUTSIOON

Keelduda hagi menetlusse võtmisest.

Jätta menetluskulud hageja kanda.

Saata kohtumäärus hagejale.

Asjaolud ja kohtu põhjendused Kohtla-Järve linn Uus tn 7 korteriühistu esitas 14.05.2019 Viru Maakohtule hagi S. B.i vastu 14.03.2018 üldkoosoleku otsuse täitmise nõudes. Hagis on märgitud kostja elukohaks talle kuuluva korteriomandi asukoht Uus 7-3 Kohtla-Järve. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Kohus tuvastas, et 23.09.2014 sõlmitud korteriomandi müügilepingu kohaselt on kostja Venemaa Föderatsiooni kodanik, Eestis elamisluba ei oma ja tema elukoht on xxx

1(2)

2-19-7252 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 70 lg 1 ja lg 2 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati (TsMS § 75 lg 1). Kostja ei ela hagis märgitud aadressil xxx Kostja elukoht on Venemaa Föderatsioonis. „Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades“ (õigusabilepingu) artikli 1 kohaselt, ühe lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Artikli 21 p 1 ja 2 kohaselt on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama tsiviilasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht või kui selleks on poolte kirjalik nõusolek. Riigikohus on selgitanud, et kui kostja elab Venemaal, siis ei saa tema elukohaks lugeda vaidluse esemeks olevat korteriomandit (RKTKm 2-16-19080 p 9). Kuna kostjal puudub Eesti Vabariigis elukoht, ei ole Eesti kohus pädev asja menetlema. Samuti puudub poolte kirjalik nõusolek asja lahendamiseks Eesti kohtus. Kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama (TsMS § 371 lg 1 p 1). Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2). TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda.