Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi J. M. vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
486,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood: 11919806; asukoht: Tartu mnt 83-601, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post [email protected]) Kostja: J. M. (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht RR järgi: xxxxxx xx xx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx; tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
Välja mõista J. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 06.11.2015 J. M. ja Kaupmehe Järelmaks OÜ vahel sõlmitud järelmaksulepingust nr 1533780/96tl tulenev põhivõlg 274,40 eurot, intress 27,47 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised (periood 15.09.2016 – 25.03.2019) 132,61 eurot, kokku 434,48 eurot.
Välja mõista J. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 274,40 eurot) alates 26.03.2019 kuni põhivõla täitmiseni määras 0,052417 % päevas kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
Jätta menetluskulud J. M. kanda.
Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 436 eurot (millest 100 eurot on maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 336 eurot lepingulise esindaja tasu) ja mõista J. M.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on J. M.s kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Tsiviilasi nr: 2-18-127757
Toimetada kostjale J. M.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kohtuotsus loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS § 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank ASs, märkides selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 32-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11). Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 02.11.2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 472,62 euro saamiseks. 19.11.2018 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 05.03.2019 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 07.03.2019 jättis kohus hagiavalduse käiguta ja tegi hagejale ettepaneku esitada oma nõue ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu.
2 (4)
Tsiviilasi nr: 2-18-127757
2.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 25.03.2019 hagiavalduse J. M. vastu võlgnevuse põhiosa 274,40 euro, intressi 27,47 euro, sissenõutavaks muutunud viiviste 132,61 euro nõudes ja viivised alates 26.03.2019 kuni põhinõude 274,40 euro täitmiseni lugedes viivise määraks 0,052417 % päevas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 100 eurot ning hageja õigusabikulud 420,00 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ Kaupmehe Järelmaks ja kostja J. M. 06.11.2015 järelmaksulepingu nr 1533780/96tl, millega kostja kohustus tagastama järelmaksu summa ja tasuma intressi vastavalt lepingu maksegraafikule. Kostja rikkus lepingut ja ei tagastanud krediidi põhisumma ega tasunud intressi alates 07.03.2016 osamaksest, jättes tasumata 10,69 euro suurusest põhiosamaksest 6,07 eurot ja intresside makse 4,45 eurot. Leping öeldi kostjaga üles 14.09.2016 ning peale lepingu erakorralist ülesütlemist jäi kostjal tasumata krediidi põhisumma 274,40 eurot ja maksegraafiku järgsed intressisummad kuni 05.09.2016 osamakseni (k.a) summas 27,47 eurot. 22.02.2016 BigBank AS omandas OÜ-u Kaupmehe Järelmaks ja võttis üle ka OÜ-u Kaupmehe Järelmaks ja kostja vahel sõlmitud lepingu. BigBank AS loovutas 27.11.2017 oma nõude kostja vastu hagejale. Juhul kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, siis palub hageja rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
4.Pärnu Maakohus võttis 27.03.2019 hagiavalduse menetlusse. Kostjale toimetati hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte xx xx xxxx. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks xx xx xxxx ning kostjale vastamiseks määratud 28-päevane tähtaeg lõppes xx xx xxxx kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
6.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud.
7.Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14). Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust tulenev ostja põhikohustus tasuda müüjale ostuhind rahas. VÕS § 208 lg 2 järgi kohaldatakse asja müügi kohta sätestatut vastavalt õiguse või muu eseme müügile. Kuivõrd vaidlusaluse lepingu järgi tuli kostjal tasuda intressi, siis on ühtlasi tegemist ka krediidilepinguga (vt nt Riigikohtu
13.aprilli 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-10, p 12). Seega kohalduvad 3 (4)
Tsiviilasi nr: 2-18-127757 järelmaksulepingule nr 1533780/96tl müügi- või krediidilepingust (kui kestvuslepingust) tulenevate tüüpiliste kohustuste suhtes vastavalt kas müügilepingut või krediidilepingut reguleerivad sätted. VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja on nõude omandanud loovutamise teel. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
9.Kostja ei ole täitnud OÜ-ga Kaupmehe Järelmaks 06.11.2015 sõlmitud järelmaksulepingust nr 1533780/96tl tulenevat rahalist kohustust kohaselt. Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367 alusel nõuda lepingust tuleneva rahalise kohustuse täitmist (põhiosamakse võlgnevus kokku 274,40 eurot) ja intressi (27.47 eurot) tasumist, põhinõude täitmisega viivitamise eest nii sissenõutavaks muutunud viivist (132,61 eurot) kui ka viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.
9.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.
10.Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud 25.03.2019 arve nr 154332 kohaselt esindustasu J. M. kohtumenetluses on: dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 h, 150 eurot ja hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 h 200 eurot, millele lisandub käibemaks 70,00 eurot. Kohus lähtub eeldusest, et esindustasu näol on hagejal kohustus hüvitada esindajale esindamisel tehtud kulud (s.h esindaja töötasu vastavalt õigusabi osutamiseks kulutatud ajahulgale). Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi selles asjas on põhjendatud ja vajalik. Samas kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-13 p 14) pidanud põhjendatuks advokaadi tunnitasuks 120 eurot, kuid kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks 80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 336 eurot (3,5 h x 80 € + 20% käibemaks).
11.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu Kohtunik 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.