Stokker Finance OÜ hagi Peenmehaanika hooldustööd OÜ (Mexlem OÜ), L K ja J K vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
13 140,61 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Stokker Finance OÜ (registrikood 12249503), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kostja 1 Peenmehaanika hooldustööd OÜ (Mexlem OÜ, registrikood 10736423), seaduslik esindaja L K Kostja 2 L K (isikukood XXX) Kostja 1 ja kostja 2 lepinguline esindaja vandeadvokaat Mihkel Gaver Kostja 3 J K (isikukood XXX) Kohtuistungil 05.04.2019
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Välja mõista Peenmehaanika hooldustööd OÜ-lt (Mexlem OÜ), L K ja J K solidaarselt Stokker Finance OÜ kasuks põhivõlgnevus 5 525,72 eurot, intress 416,17 eurot ja seisuga 07.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivis 1 148,06 eurot, kokku 7 089,95 eurot.
3.Välja mõista Peenmehaanika hooldustööd OÜ-lt (Mexlem OÜ), L K ja J K solidaarselt Stokker Finance OÜ kasuks viivis 0,3% päevas põhivõlalt (5 525,72 eurot) alates 08.12.2017 kuni põhivõla 5 525,72 euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.
Jätta rahuldamata hageja 05.04.2019 taotlus J K suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks
5.Jätta menetluskulud solidaarselt Peenmehaanika hooldustööd OÜ (Mexlem OÜ), L K ja J K kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Stokker Finance OÜ (edaspidi hageja) ja Mexlem OÜ (edaspidi kostja 1) 26.05.2016 laenulepingu nr LCC011392 (edaspidi laenuleping), mille tingimustel andis hageja kostjale 1 laenu 7 348,68 eurot kauba ostmiseks. Hageja ja L K (edaspidi kostja 2) ning hageja ja J K (edaspidi kostja 3) sõlmisid laenulepinguga samal päeval laenu tagamiseks ka käenduslepingud. Selle kohaselt vastutavad nii kostja 2 kui ka kostja 3 hageja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga kumbki maksimumsumma 10 778,90 euro ulatuses. Lepingu kohaselt pidi kostja 1 laenu põhiosa hagejale tagastama osamaksetena igakuiselt alates 16.07.2016. Koos igakordse tagasimaksega kohustus kostja 1 maksma intressi seni tagastamata laenusummalt. Laenulepingu p 1.8 kohaselt on intressimääraks 1,58% kalendrikuu kohta laenujäägilt. Kostja 1 täitis lepingut kuni 16.05.2017 ja alates 16.06.2017 ei ole kostja 1 hagejale ühtegi osamakset tasunud. Oktoobri alguseks 2017 olid kostjad viivituses 4 järjestikuse osamakse tasumisega. Sellest tulenevalt ütles hageja 09.10.2017 laenulepingu üles. Kostja 1 on hagejale võlgu laenu põhiosa summas 5 525,72 eurot ja intressi summas 416,17 eurot. Lisaks tuleb kostjal 1 hagejale tasuda viivist. Laenulepingu p 1.11 järgi kohustus kostja tasuma viivituses olevatelt maksetelt viivist 0,3% päevas. Kostja 2 ja kostja 3 vastutavad käenduslepingu kohaselt samade kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga 1.
2.Hageja palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 5 525,72 eurot, intress 416,17 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 1 148,06 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista viivis 0,3% päevas põhivõlalt summas 5 525,72 eurot alates 08.12.2017 kuni põhivõla tasumiseni. Kõik menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.
3.14.03.2018 menetlusdokumendis juhivad kostja 1 ja kostja 2 tähelepanu asjaolule, et 26.05.2016 laenulepingus on ekslikult märgitud laenuandjaks M AS (alates 05.09.2017 AS Stokker) ja tegelikult on laenuandjaks ja lepingupooleks siiski hageja. AS Stokker ja hageja teevad omavahel koostööd selliselt, et AS Stokker müüb kaupa ning hageja annab vajadusel ostjatele laenu kauba ostmiseks. Kui ostja soovib laenu kauba ostmiseks, siis sõlmib hageja ostjaga laenulepingu ja hageja kannab raha kauba eest üle AS-ile Stokker. Segadus 26.05.2016 laenulepingu rekvisiitides tulenes andmete ebaõiges järjekorras sisestamisest müügiprotsessi ja laenuandmise käigus. Ebaõiged rekvisiidid lepingus ei muuda asjaolu, et tegelikult on lepingu pooleks ja laenuandjaks just hageja. AS Stokker on väljastanud kostja 1 poolt ostetud kauba kohta arve nrAB2241673 hagejale. Arvel on märgitud, et kauba eest maksja on hageja ning kauba saaja on kostja 1, keda esindab kostja 3 (sel hetkel kostja 1 juhatuse liige). Hageja kannab AS-ile Stokker tavapäraselt üle korraga ligikaudu ühe nädala pikkuse perioodi jooksul kogunenud arved. 31.05.2016 on hageja AS-ile M üle kandnud 9 366,30 eurot, sh 7 348,68 eurot on tasutud just nimelt arve AB2241673 eest. Kostja 1 täitis lepingut kuni 16.05.2017 sissenõutavaks muutunud osamakse tasumiseni ja on lepingu alusel kuni 16.05.2017 teinud makseid justnimelt hagejale. Järelikult on kostjad lepingu sõlmimisel mõistnud, et leping sõlmiti hagejaga ja on asunud ka lepingut täitma hagejale makseid tasudes.
4.Laenulepingus on ilmselgelt silmas peetud just hagejat laenuandjana, AS M on laenuandjana nimetatud üksnes automatiseeritult koostatavates rekvisiitides. Lepingu p 1.10 ei sätesta lepingu kolmanda isiku kasuks sõlmimist nagu väidavad kostja 1 ja kostja 2. Lepingu p 1.10 sätestab üheselt, et laenuandja on hageja. Laenulepingu üldtingimused viitavad samuti ainult hagejale ning mitte kordagi ei mainita lepingu poolena AS-i Stokker (ega endist ärinime AS M). Lepingu lisas 1 „Laenu tagasimaksetabel“ on märgitud, et
vastavalt OÜ Stokker Finance ja MexlemOÜ poolt sõlmitud laenulepingule LCC011392 kohustub Mexlem OÜ tasuma Stokker Finance OÜ-le järgmised summad alltoodud graafiku alusel. Kuivõrd laenuleping on sõlmitud hagejaga, siis vastutavad kostja 2 ja kostja 3 samuti käendajatena hageja eest. Tegelikult on nii laenulepingu kui ka käenduslepingu pooleks hageja. Laenulepingut tagab kostja 2 ja kostja 3 käendus, võlausaldajaks on ka käenduslepingu puhul hageja. Kostja 1 ja kostja 2 väide selle kohta, et kostjalt 1 ja 2 võlgnevuse tasumist nõuda on ebaõiglane, sest tegelikult läks seade kostja 3 isiklikku kasutusse, ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane.
KOSTJATE 1 JA 2 VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostjad 1 ja 2 ei võta hagi omaks. Hageja poolt kohtule esitatud laenuleping on sõlmitud kahe osapoole vahel. Hageja poolt esitatud laenulepingust nähtuvalt on olnud laenusaajaks Mexlem OÜ ning laenuandjaks M AS. Hageja Stokker Finance OÜ ei ole olnud kõnealuse lepingu pooleks. Kostjad möönavad, et kuigi hageja ei ole olnud laenulepingu pooleks, on hageja nime laenulepingus mainitud. Laenulepingu punkt 1.10 kohaselt toimub laenu tagastamine, intresside ja muude lepingujärgsete maksete tasumine laenuandja hageja arvelduskontole. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus laenulepingu tagasimaksed tuleb lepingu p 1.10 kohaselt teha kolmanda isiku arvelduskontole ning seega võib lugeda, et tegemist on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguga. Seadus ei sätesta, et sellises olukorras oleks kolmandal isikul õigus nõuda kohustuse täitmist. Kostjad leiavad, et hagejal ei ole õigust nõuda laenulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Sama kinnitab esindaja hinnangul ka sõlmitud laenuleping, milles on selgelt märgitud, et laenu tagasimakse loetakse tasutuks siis kui tagasimakse tegemiseks vajalik raha on laekunud laenuandja arvelduskontole. Laenuandjaks on laenulepingu kohaselt AS M. Tegelikult ei läinud laenulepingu alusel ostetud seade mitte Mexlem OÜ kasutusse, vaid kostja 3 J K isiklikku kasutusse. Kostjate 1 ja 2 hinnangul oleks ebaõiglane, kui nemad peaksid vastutama sellise kohustuse täitmise eest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.
8.Hageja esindaja esitas 05.04.2019 toimunud kohtuistungil taotluse kostja J K suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus ühe kostja suhtes tagaseljaotsuse tegemiseks ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata (TsMS § 413 lg 1). Kohus leiab, et arvestades hagi esitamist solidaarvõlgnikest kolme kostja vastu, kellest kaks osalesid kohtuistungil esindaja kaudu, tuleb asi lahendada kõigi kostjate suhtes sisuliselt. Samuti on õiguskirjanduses selgitatud, et tagaseljaotsust ei saa teha sellisel juhul, kui hagi on esitatud kaaskostjate vastu ning mõni neist on ilmunud kohtuistungile (vt Villu Kõve jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2017, komm § 413, lk 870). TsMS § 207 lg 3 kohaselt kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kõigi kaaskostjate suhtes ühiselt ja kas või üks kaaskostja järgib menetlustähtaega, osaleb kohtuistungil, esitab kaebuse või osaleb muu menetlustoimingu tegemisel, kehtivad tema toimingud ka teiste kaaskostjate suhtes. Kohtu hinnangul tuleb käesolevat õigussuhet tuvastada üksnes kõigi kostjate suhtes ühiselt.
9.Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses on poole kohustus tagada, et ta
esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks (vt RKTKo nr 3-2-1-41-15, p 19). TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Hageja on esitanud kostjate vastu nõude hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingust ning hageja ja kostjate 2 ja 3 vahel sõlmitud käenduslepingutest tuleneva kohustuste täitmiseks. Lähtudes VÕS § 108 lg-st 1 koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1 võib hageja nõuda kostjalt 1 lepingu alusel antud raha tagastamist. VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 145 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas laenuandja on Stokker Finance OÜ või Stokker AS. Hageja on seisukohal, et Stokker AS laenulepingus nimetamine on tehniline viga. Kohus märgib, et laenuleping loetakse sõlmituks nagu kõik teisedki võlaõiguslikud lepingud poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Laenulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud (vt RKTKo nr 3-2-1-109-11).
12.Hagiavalduses toodud asjaoludel raha saamiseks pidi hageja seega esmalt tõendama, et tema ja kostja 1 vahel sõlmiti laenuleping. Kohus leiab, et lepingupoolte ühine tahe oli, et laenuandjaks on Stokker Finance OÜ. Kõiki tõendeid kogumis vaadates leiab kohus, et 26.05.2016 laenulepingus on ekslikult märgitud laenuandjaks M AS (alates 05.09.2017 AS Stokker). Hageja on kohtule selgitanud, et AS Stokker ja hageja teevad omavahel koostööd selliselt, et AS Stokker müüb kaupa ning hageja annab vajadusel ostjatele laenu kauba ostmiseks. Kui ostja soovib laenu kauba ostmiseks, siis sõlmib hageja ostjaga laenulepingu ja hageja kannab raha kauba eest üle AS-ile Stokker. Seega laenusummat ei kanta ostja (laenusaaja) kontole, vaid hageja tasub kauba eest AS-ile Stokker ja AS Stokker väljastab ostjale kauba. Kohtule esitatud laenulepingust nähtuvalt on laenuandjaks märgitud M AS (AS Stokker) (tl 39). Nimetatud laenulepingu p 1.10 kohaselt toimub laenu tagastamine, intresside ja muude lepingujärgsete maksete tasumine laenuandaja Stokker Finance OÜ arvelduskontole. Laenulepingu p 1.10 sätestab, et laenu tagastamine, intresside ja muude lepingujärgsete maksete tasumine toimub laenuandja Stokker Finance OÜ arvelduskontole. Järelikult on lepingus ilmselgelt silmas peetud just hagejat laenuandjana, AS M on laenuandjana nimetatud üksnes rekvisiitides. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et lepingu p 1.10 ei sätesta lepingu kolmanda isiku kasuks sõlmimist nagu väidavad kostja 1 ja kostja 2. Kohus on seisukohal, et laenulepingu p 1.10 sätestab üheselt, et laenuandja on hageja. Laenulepingu üldtingimustes viidatakse samuti hagejale (tl 39 pöördel). Laenulepingu sõlmimine hagejaga on tõendatud ka laenulepingu lisaga „Laenu tagasimaksetabel“. Nimetatud lisast nähtuvalt kohustub Mexlem OÜ tasuma Stokker Finance OÜ-le vastavalt OÜ Stokker Finance ja Mexlem OÜ poolt sõlmitud laenulepingule LCC011392 järgmised
summad alltoodud graafiku alusel (tl 40). Kohtule esitatud arve-saateleht nr AB2241673 kohaselt väljastas AS Stokker kostja 1 poolt ostetud kauba kohta arve nr AB2241673 hagejale (tl 74). Kohtule esitatud maksekorraldusega on tõendatud, et hageja kandis 31.05.2016 AS-ile M (AS Stokker) üle 9 366,30 eurot (tl 75). Kohtule esitatud e-kirjast nähtuvalt on hageja nimetatud ülekandega tasunud AS-ile M (Stokker AS) kokku 9 366,30 eurot, sh 7 348,68 eurot arve AB2241673 eest (tl 76). Kohus leiab, et hageja selgitus selle kohta, et kannab AS Stokkerile tavapäraselt üle korraga ligikaudu ühe nädala pikkuse perioodi jooksul kogunenud arved, on eluliselt usutav. Samuti on lepingu sõlmimine hagejaga tõendatud ka hageja pangakonto väljavõttega, millest nähtuvalt tasus kostja 1 kuni 16.05.2017 lepingu alusel makseid hagejale, viimane makse on sooritatud 26.05.2017 (tl 77). Seega asub kohus seisukohale, et laenulepingu rekvisiitides on ekslikult märgitud laenuandjaks AS Stokker. Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et vaidlusaluse laenulepingu pooled on hageja ja kostja 1.
13.Järgmisena analüüsib kohus käenduslepingutest tulenevat nõuet kostjate 2 ja 3 vastu. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega. Seega tekib käendajal käenduslepingust eraldiseisev iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ja võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Sisuliselt kohustub käendaja käenduslepingu kohaselt täitma põhivõlgniku kohustusi kui enda kohustusi. Kohtule esitatud käenduslepingust nähtuvalt käendavad kostjad 2 ja 3 võlausaldaa M AS kui laenuandja ja Mexlem OÜ kui laenusaaja vahel 26.05.2016 laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt hagejaga (tl 41). Kohus leiab, et kuivõrd kohus tuvastas, et laenuleping on sõlmitud hagejaga, siis vastutavad kostjad 2 ja 3 samuti käendajatena hageja ees. 26.05.2017 sõlmitud käenduslepingust tulenevalt on käendaja vastutuse rahaline maksimumsuma 10 778,90 eurot (tl 41). Asjaolu, et nii laenulepingus kui käenduslepingus on ekslikult märgitud AS M, ei muuda nimetatud viga lepingute olemust.
14.VÕS § 145 lg 1 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud) võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt on hageja õigustatud esitama nõude kostjate vastu.
15.VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustuse rikkumise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS 399 lg 1 kohaselt laenuandja võib laenulepingu üles öelda ja nõuda laenu kohest tagastamist, kui: 1) laenu tagastamine on kokku lepitud osade kaupa ja laenusaaja on viivituses enam kui kahe osa tagastamisega või ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Vaidlust ei ole selles, et alates 16.06.2017 ei ole kostja 1 hagejale ühtegi osamakset makset tasunud. Oktoobri alguseks 2017 olid kostjad viivituses 4 järjestikuse osamakse tasumisega. Sellest tulenevalt ütles hageja 09.10.2017 laenulepingu üles (tl 43). Kostjad ei ole vaidlustanud laenulepingu ülesütlemise teate kättesaamist. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on täidetud hageja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi- ja viivisenõuded.
16.Hageja andis kostjale 1 laenu 7 348,68 eurot. Hageja ütles laenulepingu kostjaga 1 üles 09.10.2017. seisuga 09.10.2017 on kostja 1 võlgnevus hageja ees 6 156,82 eurot (tl 43). VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Laenulepingu kohaselt kohustus kostja 1 tasuma hagejale intressi 1,58% kalendrikuu kohta, kohaldatakse laenujäägilt (tl 39). Kostja 1 laenujääk oli alates 16.06.2017 osamakse sissenõutavaks muutmisest kuni lepingu ülesütlemiseni 09.10.2017 5 525,72 eurot. Ühe kuu intress on kokku 87,31 eurot (5 525,72 x 1,58% = 87,31). Kostja 1 ei tasunud hagejale tähtaegselt nelja osamakset ning kostja 1 on hagejale võlgu 4 kuu intressi ning intressi viimase osamakse sissenõutavaks muutumisest 16.09.2017 kuni lepingu ülesütlemiseni 09.10.2017 23 päeva eest 66,93 eurot (5 525,72 x 1,58%/30 x 23 = 66,93). Sellest tulenevalt on kostja 1 intressivõlgnevus hageja ees 416,17 eurot (87,31 x 4 + 66,93 = 416,17 eurot). Tulenevalt solidaarvastutusest tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista intress 416,17 eurot.
17.Hageja on esitanud viivisnõude kostjate vastu 1 148,06 eurot. Laenulepingu p 1.11 kohaselt on pooled kokku leppinud viivisemääras 0,3% päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivis summas 1 148,06 eurot on kujunenud järgmiselt: 16.06.2017 tasumata osamakselt 181,89 eurot, viivituses oldud päevade arv 175, viivisemäär 0,545670 eurot, kogusummas 95,49 eurot; 16.07.2017 tasumata osamakselt 184,77 eurot, viivituses oldud päevade arv 145, viivisemäär 0,554310 eurot, kogusummas 80,37 eurot; 16.08.2017 tasumata osamakselt 187,68 eurot, viivisemäär 0,563040 eurot, kogusummas 64,19 eurot; 16.09.2017 tasumata osamakselt 190,67 eurot, viivituses oldud päevade arv 83, viivisemääraga 0,572010 eurot, kogusummas 47,48 eurot ning seisuga 09.10.2017 laenujäägilt 4 780,71 eurot viivituses oldud päevade arv 60, viivisemääraga 14,342130 eurot, kogusummas 860,53 eurot. Kostjad viiviseperioodile ega määrale sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole. Seega kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 1 148,06 eurot.
18.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud viivisenõue alates 08.12.2017 0,3% päevas põhivõlalt (5 525,72 eurot.
19.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 5 525,72 eurot, intressi 416,17 eurot ja seisuga 07.12.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 1 148,06 eurot. Samuti mõistab kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja viivise 0,3% päevas põhivõlalt (5 525,72 eurot) alates 08.12.2017 kuni põhivõla 5 525,72 euro tasumiseni, kuid mitte üle põhivõla summa.
MENETLUSKULUD
20.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. VÕS § 165 lg 3 kohaselt, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.
21.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab
vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.