Creditreform Eesti OÜ hagi V Ai vastu põhivõlgnevuse 200 euro, intressi 14,80 euro, sissenõudekulu 30 euro, viivise 52,94 euro ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
313,74 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Creditreform Eesti OÜ (registrikood: 10887820; asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Carlo Kask (isikukood: xxx; RT Capital Estonia OÜ; registrikood: 12567924; asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn; telefon: (+372) 6826304; e-posti aadress: [email protected]) Kostja: V A (isikukood: xxx; elukoht: xxx)
Menetluse liik
Lihtmenetlus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt V Ailt hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 200 eurot, intress 14,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 52,94 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot.
3.Mõista kostjalt V Ailt hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks välja viivis põhinõudelt (200 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras) alates 29.01.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt V Ailt hageja Creditreform Eesti OÜ kasuks välja menetluskulud summas 225 eurot.
2-18-127922
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni tuleb kostjal V Ail tasuda hagejale Creditreform Eesti OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (225 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx OÜ ja V A laenulepingu nr xxx. Vastavalt 21.08.2015.a laenutaotlusele soovis kostja saada laenu 200 eurot 60 päevaks, tasudes selle tagasi 2 osamaksega, mille pealt oli kokku lepitud intress summas 14,80 eurot ehk 58,73% laenusummalt aastas. xxx OÜ aktsepteeris laenutaotluse ja väljastas 23.08.2015.a kostjale laenu 200 eurot. Kostja laenulepinguga võetud kohustusi ei täitnud ning xxx OÜ ütles lepingu üles 05.02.2016.a. 03.11.2015.a. algatas xxx OÜ soovil Creditreform Eesti OÜ kostja suhtes inkassomenetluse ning alates sellest ajast nõudis võla tasumist kohtuväliselt. xx OÜ loovutas 10.05.2016.a nõude Creditreform Eesti OÜ-le, millest teavitati kostjat eposti teel 12.05.2016.a.
2.Hageja palub mõistja kostjalt välja põhivõlgnevuse 200 eurot, intressi 14,80 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, viivise 52,94 eurot ja lisanduva viivise. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulud vastavalt hageja esitatud avaldusele ja menetluskulude nimekirjale.
3.Hageja selgitas vastuses kostja vastuväidetele, et vaatamata kõigil teadaolevatel aadressidel kostjale edastatud nõudekirjadele, ei ole kostja hagejale võlgnetavat summat tasunud ega kirjadele reageerinud. Muuhulgas kostja ei täitnud üldtingimuste p-s 2.1 ja 12.2 märgitud teavitamiskohustust. Selline käitumine viitab sellele, et kostja sooviks oli oma rahalise kohustuse täitmisest tahtlikult kõrvale hoiduda ja võtta hagejaga ühendust alles siis, kui tema hinnangul peaks nõue olema aegunud, et hageja ei saakski seda kohtulikult maksma panna. Alates 03.11.2015.a oli hageja kostjaga pidevas e-kirjavahetuses eesmärgiga lahendada võlgnevus kohtuväliselt. 29.12.2015.a, 31.01.2016.a, 28.07.2016.a, 06.09.2016.a
2-18-127922 ja kuni 21.12.2016.a oli Creditreform Eesti OÜ saatnud kostjale nõudekirju, andes korduvalt võimalusi võlgnevuse kohtuväliseks tasumiseks.
4.Laenulepingul on kostja kinnitanud üldtingimusi kui laenulepingu lahutamatut osa ning väljastatud laenuandja üldtingimustes sätestatud korras. Üldtingimuste p 2.1. kohaselt on kostja kohustatud andmete muutusest laenutaotleja teavitama laenuandjat või muutma need iseteeninduskeskkonnas www.credito.ee. Üldtingimuste p 12.2 on täiendavalt sätestatud, et andmete muutusest tuleb lepingupooltel teineteist teavitada koheselt või esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 tööpäeva jooksul alates andmete muutumisest. Üldtingimuste p 12.8 kohaselt aeguvad laenulepingust tulenevad nõuded 10 aasta möödumisel laenulepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja on seisukohal, et on tõendanud kostja poolne pahatahtlik käitumine ning tahtlik kohustuse täitmisest kõrvalehoidumine, mis õigustab nii 10-aastase aegumise kohaldamist, kui kostja 3-aastase aegumise kohaldamise taotluse rahuldamata jätmist selle õiguse kuritarvitamise tõttu.
5.Oma lõplikud seisukohad esitas hageja kohtule 29.04.2019.a. Hageja teatas, et ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja nõuded on aegunud. Hageja selgitas, et ta esitas 05.11.2018.a kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja nõue kostja vastu aeguks seega 2018.a lõpus. Alates kohtumenetluse alustamisest, s.o 05.11.2018.a, on hageja nõude aegumine TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 kohaselt peatunud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
6.Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et nõue on aegunud. Kostja palub kohaldada aegumist ja menetlus lõpetada. Menetluskulud palus kostja jätta täies ulatuses hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Käesoleva tsiviilasja hind on 313,74 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kuigi kohus menetleb asja lihtmenetluses ja ei anna luba otsuse edasikaebamiseks, peab kohus siiski vajalikuks teha otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
9.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
10.Kohus loeb TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks järgnevad vaidluse all mitte olevad asjaolud:
2-18-127922 xxx OÜ väljastas kostjale 23.08.2015.a laenu summas 200 eurot; kostja kohustus laenu tagastama kahe osamaksega 22.09.2015 ja 22.10.2015; kostja ei ole laenu põhiosa katteks teinud ühtegi makset; xxx OÜ loovutas 10.05.2016 nõude Creditreform Eesti OÜ-le, millest teavitas kostjat e-posti teel 12.05.2016.a; e. hageja on kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. a. b. c. d.
11.Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et hageja nõue kostja vastu on aegunud. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
12.Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimene lause võimaldab viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni
13.Kuivõrd xxx OÜ sõlmis kostjaga lepingu oma majandustegevuse raames, tuleb kohtul vaidluse lahendamisel poolte taotlustest sõltumata arvestada ka võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega. Tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 24.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 12; 17.06.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13). Sarnaselt tüüptingimuste tühisuse arvestamisele peab kohus omal algatusel arvestama ka muude tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu 25.02.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19; 08.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 14).
xxx OÜ väljastas 23.08.2015.a kostjale laenu summas 200 eurot, sõlmides xx laenulepingu nr xxx;
2-18-127922 -
kostja kohustus laenu tagastama graafiku alusel kahe osamaksena - 22.09.2015.a ja 22.10.2015.a; 10.05.2016.a loovutas xxx OÜ nõude hagejale; hageja esitas 05.11.2018.a kostja vastu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
15.Hageja selgitas, et üldtingimuste p 12.8 kohaselt aeguvad laenulepingust tulenevad nõuded 10 aasta möödumisel laenulepingust tuleneva nõude sissenõutavaks muutumisest. Vaidlus puudub, et viidatud lepingupunkti näol on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 lg 1 mõttes. Aegumise lühendamist ja pikendamist n-ö tavajuhul poolte kokkuleppel reguleerib TsÜS §
145.Nimetatud paragrahvi lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel pikendada aegumistähtaega, mis on lühem kui kümme aastat, kuid mitte enam kui kümne aastani. Tüüptingimused ja tüüptingimuste regulatsioon õigusaktides erinevad aga tavalisest poolte kokkuleppest oluliselt, kuna tüüptingimuste sisu ei ole lepingu nõrgem pool üldjuhul võimeline mõjutama. Seega ei saa ka rääkida kokkuleppest selle tavatähenduses (vt ka Riigikohtu 13.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 11). Võlaõigusseaduse tüüptingimuste sisulist tühisust reguleerivas §-s 42, mh lg-s 3, ei ole sõnaselgelt reguleeritud nõude aegumistähtaja pikendamise lubamatust tüüptingimustes. Küll on VÕS § 42 lg-s 1 sätestatud üldklausel, mis võimaldab erialuste puudumise korral siiski hinnata vaieldava tüüptingimuse kehtivust üldiste kriteeriumite alusel.
16.Tüüptingimused saavad lepingu osaks, kui on täidetud kolm tingimust: 1) tüüptingimusest on teavitatud või nende olemasolu võib eeldada; 2) tingimuse kasutaja võimaldab lepingu poolel tüüptingimuste sisuga tutvuda; 3) lepingupool saab aru tüüptingimuse kuulumisest lepingu juurde. Nimetatud tingimused peavad olema täidetud enne lepingu sõlmimist. Arvestades, et laenuleping sõlmiti interneti vahendusel isikuga, kelle majandustegevuseks on laenude andmine, võis tüüptingimuste olemasolu eeldada. Seega on käesoleval juhul täidetud esimene tingimus. Siiski ei ole kohtu hinnangul täidetud teine tingimus. Võimalus tüüptingimuse sisuga tutvuda peab olema tagatud reaalselt, seejuures peab tutvumisvõimaluste olemasolu tõendama tingimuse kasutaja. Hageja väide, et laenu võtmise üldtingimused ja kord olid kajastatud portaali www.credito.ee leheküljel, ei anna alust lugeda tõendatuks asjaolu, et kostjal oli võimalik tüüptingimuste sisust teada saada (nendega tutvuda) enne lepingu sõlmimist. Seega ei ole tüüptingimused saanud lepingu osaks VÕS § 37 lg 1 mõttes. Kohtu hinnangul on vaidlusalune tüüptingimus tühine ka ebamõistlikult kahjustava iseloomu tõttu, kuna tüüptingimusega on eelkõige oluliselt rikutud lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg üldjuhul kolm aastat. See tähtaeg kehtib ka laenulepingu (tarbijakrediidilepingu) korral. Nõude aegumistähtaja pikendamine kolmelt aastalt kümnele aastale on oluline pikendamine. See muudab tüüptingimuse ebamõistlikult kahjustavaks ja tühiseks. Kui kõik laenuandjad seaksid kõnealuse tüüptingimuse laenu andmise eelduseks, siis muudaks see laenulepingust tulenevate nõuete osas seadusega sätestatud aegumistähtaja sisutuks (vt ka Riigikohtu 13.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 12).
17.Kuna laenulepingu üldtingimuste p 12.8 on tühine tüüptingimus, kehtib hageja nõude aegumisele seadusjärgne regulatsioon. TsÜS § 147 lg-st 1 tulenevalt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 sätestab, et kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve
2-18-127922 esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. See norm ei ole antud juhul kohaldatav. Esiteks ei ole tegu kokkulepitud tasu maksmise nõudega ning ka Riigikohus on märkinud, et TsÜS § 147 lg 3 mõttes ei ole tasu maksmise nõudega tegemist laenu tagastamise nõude korral (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-67-14, p 36). Kokkulepitud tasuna võiks käsitleda kokkulepitud intressi, kuid kuna intressi näol on tegu kõrvalnõudega ja kõrvalnõue aegub TsÜS § 144 järgi koos põhinõudega, tuleb aegumist kontrollida esmajoones põhinõude järgi. Tegu ei ole ka nõudega, mis muutub sissenõutavaks arve esitamisega TsÜS § 147 lg 3 teise lause alusel. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 147 lg 3 teise lause osa "muutub sissenõutavaks arve esitamisega" tuleb mõista nii, et nõude sissenõutavus peab olema seotud arvete esitamisega ning nii võib see olla esmajoones siis, kui arve esitamises sissenõutavuse eeldusena on kokku lepitud või kui see tuleneb tavast või lepingupoolte praktikast (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-44-15, p 12). Hagiavaldusest tulenevalt pidi kostja laenu tagastama osamaksetena laenulepingus märgitud graafiku alusel. Laenulepingu üldtingimuste punkt 4 reguleerib laenu tagastamise süsteemi, eelkõige punkt 4.1, mis sätestab, et laenusaaja on kohustatud tagastama laenu koos intressiga lepingus sätestatud laenuandja kontole hiljemalt maksetähtpäevaks, vastavalt graafikus toodud maksete suurustele. Antud asjas on laen kostjale kantud 23.08.2015 ning tagasimaksed pidid toimuma 22.09.2015.a (põhiosa suurus 97,60 eurot) ja 22.10.2015.a (põhiosa suurus 102,40 eurot). Hageja ei ole märkinud ega tõendanud, et esitas kostjale arveid. Eelnevast tulenevalt ei kohaldu antud asjas TsÜS § 147 lg 3.
18.Õige on aga hageja seisukoht, et nõue ei ole aegunud. Nimelt sätestab TsÜS § 154 lg 1, et korduvate kohustuste, välja arvatud lapse ülalpidamise kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Laenu pidi tagastama kahe maksega, seega on tegu korduvate kohustustega. Osamaksed muutusid sissenõutavaks 23.09.2015.a ja 23.10.2015.a, aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.01.2016 kell 00.00 ja lõppes TsÜS § 146 lg-ga 1 kooskõlas 31.12.2018 kell 24.00. Kuna hageja esitas 05.11.2018.a (s.o enne aegumistähtaja lõppu) maksekäsu kiirmenetluse avalduse, siis peatus aegumine 05.11.2018.a TsÜS § 160 lg 1 ja lg 2 p 3 alusel. Seega ei ole nõue aegunud.
19.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid põhinõude, intresside, võla sissenõudmiskulu ega sissenõutavaks muutunud viivise suurusele, samuti edasiulatuva viivise nõudele. Kohus peab hageja põhinõuet, intressinõuet, sissenõudmiskulude nõuet, sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ja edasiulatuva viivise nõuet põhjendatuks.
20.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 200 eurot, intressi 14,80 eurot, sissenõudekulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 52,94 eurot ja viivised alates 29.01.2019.a kuni põhinõude 200 eurot täitmiseni seadusjärgses määras, kuid mitte üle põhinõude summa. Menetluskulude jaotus
21.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus selgitab, et on
2-18-127922 käesoleval juhul rahuldanud hagi täielikult. Seega käesoleval juhul leiab kohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
22.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
23.Hageja esindaja esitas 29.04.2019.a kokkuvõtliku avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-tes 1 ja 5 sätestatud nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 75 eurot ning kandnud lepingulise esindaja kulusid summas 245 eurot (õigusabikulud maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot; õigusabikulud tõendite kogumise ja korrastamise, hagiavalduse koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 150 eurot; õigusabikulud seisukohtade koostamise, ülevaatamise ja kohtule edastamise eest, summas 75 eurot) Hageja menetluskulud on kokku 320 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud.
24.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
25.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
26.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 75 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on maksekäsu kiirmenetluses tasunud riigilõivu 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel 30 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
2-18-127922
27.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja esindajakulud on 245 eurot. Kohus ei pea sellises ulatuses esindajakulusid antud asjas põhjendatuks. Hageja on esitanud menetluses hagi ja seisukoha kostja vastusele, toimunud ei ole istungit, asi lahendati kirjalikus menetluses ja kostja esitas vaid aegumise vastuväite. Kohus peab põhjendatud õigusabikulude suuruseks 150 eurot.
28.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 225 eurot (käibemaksuta). Kohus rahuldab hageja avalduse ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 225 eurot.
29.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (225 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
30.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.