2-18-11842/25 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Pankrotihaldur esitas 27.03.2019 kohtule taotluse, milles palub lõpetada E R (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad E R (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Seega esineb PankrS § 158 lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu. Halduri aruande kohaselt võlgniku pankrotimenetluses tunnustati nõuete kaitsmise koosolekul nõudeid kokku summas 29 707,18 eurot. Pankrotimenetluses ei ole väljamakseid tehtud rahaliste vahendite puudumise tõttu. Massikohustused ja pankrotimenetluse kulud moodustavad kokku summas 2162,97 eurot. Võlgniku konto algjääk oli 361,06 eurot. Riigi vahenditest laekus 476,40 eurot (sh käibemaks). Menetluse jooksul laekunud võlgnikule töötasu kokku 2759,31 eurot. Töötukassalt laekunud töövõimetustoetus kokku 1765,56 eurot menetluse jooksul. Peretoetus kokku 690 eurot pankroti menetluse jooksul, millest pankrotihaldur ei saanud kinnipidamisi teha. Maksu ja Tolliametilt laekunud tulumaks kokku 317,39 eurot. Pankrotieelseid nõudeid laekus 55 eurot. Võlgnikul oli pankrotimenetluse alustamise seisuga kaks ülalpeetavat alaealist last: M P ja M P. Panditud ja pantimata pankrotivara puudub. Pankrotipessa laekunud (töötasu, töötukassa töövõimetoetus, peretoetus, EMTA rahad, nõudeid) rahad moodustavad kokku 5587,26 eurot, millest saab haldur kinnipidamisi teha summas 1081,40 eurot, ülejäänud tuli võlgnikule edasi kanda enda ja tema laste igapäevaste elamiskulude kandmiseks. Väljamakseteks summas 244,11 eurot puuduvad käesoleval ajal pankrotipesas rahalised vahendid (PankrS § 146 lg-st 1). Eeltoodust tulenevalt ei ole olnud võimalik käesolevas menetluses kõiki kulusid hüvitada. Halduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud vastutustundetu laenamine. Võlgnik ise ka tunnistab, et on võtnud laenu olukorras, kus tema tegelik võimekus laenu tagasi maksta puudub. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik ka kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse. PankrS § 171 lg 2 p 4 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate

huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldamiseks on vaja tuvastada võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud võlgniku tegevust, s.o võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Võlgniku maksevõimetus on tekkinud pikema perioodi jooksul. Võlgnik on aastate jooksul võtnud rohkesti kiirlaene ning nende laenude maksmiseks võttis võlgnik uusi kohustusi juurde, mistõttu tekkis maksejõuetus. Kohus märgib, et reeglina laenuvõtjal tuleb laenulepingu sõlmimisel kinnitada, et ta on tutvunud lepingu tingimustega ja mõistab täielikult võetava kohustuse olemust ja tingimusi ning temal ei esine laenukohustuse võtmist ning täitmist takistavaid asjaolusid. Seega võlgniku enda poolt esitatud andmetest ei pidanud laenuandjal tekkima kahtlusi võlgniku maksevõimes. Samas võib raskeks hooletuseks pidada võlgniku käitumist olukorras, kus ta sõlmib uusi laenu kokkuleppeid teades, et tal on makseraskused. Ühtlasi märgib kohus, et PankrS § 173 lõike 1 järgi on võlgniku põhikohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsida. Raugemisaruandest selgub, et võlgnik on töötu, kohtul puudub veendumus, millistest vahenditest võlgnik teeb võlausaldajatele vabatahtlikuid makseid. Võlgnik ei ole esitanud tõendeid oma töökoha või selle puudumisel tulutoova tegevuse otsimise kohta. Võib järeldada, et võlgniku menetluslik huvi ei ole seega suunatud võlausaldajate nõuete kasvõi osalisele rahuldamisele, vaid üksnes kohtulahenditest tulenevatest kohustustest vabanemisele, mis ei ole aga kooskõlas PankrS § 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgiga. Seega võlgniku kohustustest vabastamise menetlus oma eesmärki ei täidaks ega võlgniku majanduslikule olukorrale leevendust ei tooks. Kui võlgnikul on tegelik tahe ja soov tulevikus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, on võlausaldajate nõuded täidetavad täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras võlgniku kohustustest vabastamise menetluseta. Vastasel korral aga aeguvad täitmata nõuded tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgniku kohustustest vabastamise menetlusel edulootus ning avaldusega ei ole võimalik saavutada taotletavat eesmärki. PankrS § 65 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Haldur on märkinud tunnitasu suuruseks 85 eurot, halduril kulus 13 tundi, seega tasu suurus on 1105 eurot, millele lisandub käibemaks 221 eurot, kokku summas 1326 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 1326 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Haldur palub anda menetlusabi summas 244,11 eurot pankrotimenetluse kulude katmiseks. Arvestades, et võlgnikul vara puudub, siis kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi, mida ei mõisteta riigi kasuks välja, summas 244,11 eurot. Kuna ei ole tuvastatud, et pankrotimenetluses on rikutud võlausaldajate õigused, siis nõustub kohus aruandega, vastavalt PankrS § 158 lg 3, lg 4 kinnitab selle ja lõpetab pankrotimenetluse.