Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-19-4723/5
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.05.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1153

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktsiaselts PlusPlus Capital11919806(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. mai 2019.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-4723

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T K vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

402,55 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), asukoht xxx, 10115 Tallinn Hageja lepinguline esindaja: Marjana Šestel, e-post: [email protected] Kostja: T K (isikukood xxx), registrijärgne elukoht xxx

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt T K hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingu nr 8312487 alusel väljastatud arvest nr 2014803873 tulenev võlgnevus summas 118,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 91,31 eurot ja sissenõudmiskulu summas 25 eurot.

3.Välja mõista kostjalt T K hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingu nr 8312487 alusel väljastatud arvest nr 2014803873 tulenev viivis määraga 0,07% päevas põhinõude 118,58 euro jäägilt alates 25.03.2019.a. kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte enam, kui 27,27 euro ulatuses.

4.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

4.Välja mõista kostjalt T K hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskulude 240 euro tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Isik ei pea kasutama viitenumbrit, kui ta tasub riigilõivu enne toimingu tegemise taotlemist. Maksete tegemisel tuleb märkida selgituse lahtrisse täpne toimingu nimetus, mille eest riigilõivu tasutakse. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2014803873 tuleneva võlgnevuse summas 118,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 91,31 eurot, sissenõudmiskulu summas 25 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmist (tsiviilasi nr 2-19-4723). Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule 24.03.2019.a hagi T K vastu, milles nõuab kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumislepingu nr 8312487 alusel väljastatud arvest nr 2017167924 tuleneva võlgnevuse summas 61,30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 35,40 eurot, sissenõudmiskulu summas 25 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmist (tsiviilasi nr 2-19-4736). 02.04.2019.a kohtumäärusega liideti tsiviilasjad nr 2-19-4723 ja 2-19-4736 ühte menetlusse ja jätkati tsiviilasja menetlust nr 2-19-4723 all. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud 22.04.2019.a kostja rahvastikuregistrijärgsel aadressil xxx (tl 36). Menetlusdokumendid on üle antud kostja onule AK. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt (s.o 06.05.2019.a) vastanud. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest, et ta soovib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse, täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga juhindudes TsMS § 448 lg-st 41. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagimenetluses tasutud riigilõiv kogusummas 150 eurot ning lepingulise esindaja kulud kogusummas 840 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 840 eurot selgelt põhjendamatu. Arvestades, et kohus rahuldas hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega seetõttu, et kostja ei vastanud kohtu määratud tähtajaks kohtule, ei saa hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud olla suuremad kui 90 eurot. Kohus leiab, et nii riigilõivu kui ka õigusabikulu näol on tegemist põhjendatud kulutusega, vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada menetluskuluna 240 eurot.