Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 09.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-116233/18
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 09.05.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 2131

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

OÜ Sopran Projekt12129224(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.05.2019.a. Rakvere Kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere

Tsiviilasja number

2-18-116233

Tsiviilasi

SA Narva Linna Arendus hagi OÜ Sopran Projekt vastu põhivõla 1 821,19 euro nõudes

Menetlusosalised ja nende Hageja: SA Narva Linna Arendus (reg. kood 90003812) esindajad Hageja lepinguline esindaja: Artjom Novikov volikirja alusel Kostja: OÜ Sopran Projekt (registrikood 12129224) Kostja seaduslik esindaja: Y B Hagi hind

1 821,19 eurot

Resolutsioon Rahuldada hagi tervikuna. Välja mõista OÜ-lt Sopran Projekt SA Narva Linna Arendus kasuks võlgnevuse katteks 1 821,19 eurot (üks tuhat kaheksasada kakskümmend üks eurot).

MENETLUSKULU:

Menetluskulud jätta täies ulatuses OÜ Sopran Projekt kanda. Välja mõista OÜ-lt Sopran Projekt SA Narva Linna Arendus kasuks menetluskulude katteks 825.- eurot (kaheksasada kakskümmend viis eurot).

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis lahendatakse asi kirjalikus menetluses. I Menetluse käik ja poolte seisukohad:

1.31.07.2018.a esitas SA Narva Linna Arendus maakohtule avalduse OÜ Sopran Projekt vastu 1 821,19 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas vastuväite avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 27.09.2018.a. Võlgnik tunnistas nõuet osaliselt summas 1 021,19 eurot. 04.10.2018.a. on antud materjal kohtualluvuse järgi üle Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule. 10.10.2018.a. tegi Viru Maakohus korraldava kohtumääruse, mille kohaselt kohustati hagejat esitama Viru Maakohtule kirjalik hagiavaldus. Hageja esitas 26.10.2018.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajja hagi kostja vastu 1 821,19 euro nõudes.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

summa. Poolte vahel sõlmitud lepingu p. 15.1.3 tingimuste kohaselt võib üürileandja üles öelda poolte vahel sõlmitud leping erakorraliselt, kui võlgnetava üüri summa ületab 1 (ühe) kuu eest maksmisele kuuluva üüri summat ning samuti juhul, kui üürnik mitmekordselt, s.t vähemalt 3 (kolm) korda kalendriaastas viivitas üüri ja kõrvalkulude tasumisega rohkem kui 20 (kakskümmend) päeva. Põhjusel, et kostja regulaarselt ja olulisel määral rikkus üürilepingu ja seaduse nõudeid, siis 16.06.2017.a. hoiatas hageja kostjat, et juhul, kui kostja ei tasu võlgnevust hiljemalt 25.06.2017.a, siis ütleb SA xxxx 01.05.2015.a sõlmitud üürilepingu nr 67 üles alates 26.06.2017.a. ning nõuab lepingu eseme vabastamist ja üleandmist. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Vaatamata saadetud ülesütlemisavaldusele ei ole kostja lepingu ülesütlemisavalduses määratud tähtajaks üüritud ruume hagejale tagastanud ega tasunud võlgnevust. Sel põhjusel saatis hageja kostjale 15.11.2017.a võlgnevuse tasumise ja vara valduse üleandmise nõude. 15.11.2017.a nõudega teatas hageja, et 16.06.2017.a hoiatas hageja kostjat, et juhul, kui olemasolev võlgnevus ei ole tasutud hiljemalt 25.06.2017.a, ütleb hageja 01.05.2015.a sõlmitud üürilepingu nr 67 erakorraliselt üles VÕS § 316 lg 1 alusel alates 26.06.2017.a ning nõuab lepingu eseme vabastamist ja üleandmist. Põhjusel, et kostja ei ole tasunud olemasolevat võlgnevust hageja poolt antud tähtajaks, ütles hageja poolte vahel sõlmitud lepingu erakorraliselt alates 26.06.2017.a ning VÕS § 334 alusel tekkis kostjal kohustus vabastada ja tagastada üüritud ruumid üürileandjale, s.o hagejale. 15.11.2017.a nõudega nõudis hageja kostjalt üüritud ruumide tagastamist hagejale. Lisaks teatas hageja kostjale, et põhjusel, et peale üürilepingu ülesütlemist ei ole kostja tagastanud ruume asukohaga xxxx, hageja valdusesse ning jätkab ruumide kasutamist, siis tekkis VÕS § 335 alusel hagejal õigus nõuda kostjalt ruumide üleandmisega viivitatud aja eest üürilepingus kokkulepitud üüri ning nõudis kostjalt olemasoleva võlgnevuse tasumist. 30.01.2018.a pooled sõlmisid kokkuleppe 01.05.2015.a üürilepingu juurde. 30.01.2018.a kokkuleppega kinnitasid pooled, et poolte vahel sõlmitud leping on üles öeldud alates 26.06.2017.a. 30.01.2018.a. kokkuleppe allkirjastamisega kinnitasid pooled kokkuleppe punktis 4, et kokkuleppe sõlmimise päeval moodustab kostja võlgnevus hageja ees üüritasu ja kõrvalnõuete tasumise osas 2453,47 eurot. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub tasuma olemasoleva võlgnevuse kooskõlas kokkuleppes nimetatud graafikuga 5 kuu jooksul ning viimase makse tasumise tähtpäevaks on 05.06.2018.a. Lisaks, leppisid pooled kokku, et kostja kohustub tasuma 2018.a. jaanuarikuu eest väljastatud arve (üür ja kõrvalkulud). Kokkuleppe punktis 6 leppisid pooled kokku, et kostja kohustub andma hagejale üüritud ruumid üle hiljemalt 31.01.2018.a. Kooskõlas 30.01.2018.a kokkuleppe tingimustega andis kostja üüritud ruumid hagejale üle 31.01.2018.a. Samal ajal, ei täitnud kostja kokkuleppest tulenevat kohustust tasuda võlgnevus. Maksegraafiku ja maksegraafikus nimetatud summade tasumise nõuet rikkudes tasus kostja hagejale vaid võlgnevuse summas 713,47 eurot, seega kokkuleppest tulenev võlgnevus 26.10.2018.a seisuga moodustab 1740,00 eurot. 31.01.2018.a. väljastas hageja kostjale arve nr 186 summas 81,19 eurot osutatud kõrvalteetuste eest. Vaatamata poolte vahel 30.01.2018.a sõlmitud kokkuleppe tingimustele ei ole 31.01.2018.a väljastatud arvet käesoleva ajani tasutud. Põhjusel, et kostja oluliselt rikkus 30.01.2018.a sõlmitud kokkuleppe tingimusi, siis 27.06.2018.a avaldusega ütles hageja 30.01.2018.a sõlmitud kokkuleppe üles ning kooskõlas kokkuleppe punkti

4.04.01.2019.a. tegi Viru Maakohus kohtumääruse, milles jättis kostja vastuse käiguta ning andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määruse kättesaamisest 20 päeva. Maakohus juhtis kostja tähelepanu, et TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. TsMS § 33 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Kostjal tuli esitada enda vastus eestikeelsena. Lisaks eeltoodule tuli kostjal arvestada muude kostja vastusele kehtestatud nõuetega. Nimelt TsMS § 394 sätestab sisunõuded kostja vastusele. Nimetatud paragrahvi teise lõike kohaselt vastuses hagile peab kostja muu hulgas teatama, kas tal on vastuväiteid selle kohta, et kohus asja menetlusse võttis või on alust jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kui kostja ei ole selles osas oma seisukohta juba väljendanud; kas ta võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid; kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks; kas ta soovib esitada vastuhagi; kuidas tuleb kostja arvates jaotada menetluskulud; kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil; kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. TsMS § 3401 lg 1 kohaselt, kui menetlusosalise esitatud avaldus, taotlus, vastuväide või kaebus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv või kautsjon, määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta. Lähtudes eeltoodust jättis maakohus kostja vastuse käiguta ning andis kostjale tähtaja vastuses puuduste kõrvaldamiseks. Kohus pidas mõistlikuks tähtajaks käesoleva määruse kättesaamisest alates 20 päeva. Maakohus hoiatas, et vastavalt TsMS § 3401 lg 3, kui kohtu määratud tähtpäevaks ei kõrvaldata puudusi vastuväidetes, jätab kohus vastuväited tähelepanuta. TsMS § 33 lg 3 kohaselt, kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Kohus juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et hagimaterjalide edastamisel on kohus hoiatanud kostjat, et TsMS § 407 kohaselt kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Esindajal on ülalloetletud toiminguteks kulunud kokku 5 töötundi. Hageja lepingulise esindaja tasu on 100.- eurot ilma käibemaksuta iga töötunni eest. Hageja on kandnud käesolevas asjas esimese astme kohtumenetluses õigusabikulusid summas 500.- eurot käibemaksuta. Lisaks tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 225.- eurot. Lisaks palub hageja kindlaks määrata hageja täiendavad menetluskulud (lisaks 13.11.2018.a. esitatud menetluskulude nimekirjas nimetatud menetluskuludele) tsiviilasjas nr 2-18-116233 summas 200.- eurot kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise eest ning välja mõista kostjalt hageja kasuks täiendavate menetluskulude katteks 200.- eurot. Kokku kandis hageja menetluskulusid summas 925.- eurot. Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5). Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohuslane. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendatud. Nimelt on hageja palunud kostjalt välja mõista 200.- eurot kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise eest. Arvestades asjaolu, et esindaja tunnihind on 100.- eurot, siis kulus hageja esindajal kohtuistungiks ettevalmistamiseks ja kohtuistungil osalemiseks 2 tundi. Kohtuistungi protokolli kohaselt kestis 12.03.2019.a. kohtuistung 12.54 kuni 13.31 ehk 37 minutit. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud aeg kohtuistungiks ettevalmistumise ja seal osalemise eest on 1 tund. Seega vähendab kohus hageja õigusabikulu 100.- euro võrra. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku 825.- eurot, sh õigusabikulu 600.- eurot ning riigilõiv 225.- eurot.