2-19-1553/6 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

9.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2). Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskuludest Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja on taotlenud jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja II I K nõustus minema notarisse ja andma nõusoleku kinnisturaamatu kande muutmiseks. Kostja I V M aga keeldus notari juurde minemast ja midagi tegemast. Hageja selgitab, et kostja I V M vastuseisu tõttu ei ole võimalik kinnisturaamatu kannet parandada. Kohus leiab, et kuivõrd kohtusse pöördumine on tingitud kostja I V M käitumisest, tuleb menetluskulud täies ulatuses jätta kostja I V M kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 936 eurot koos käibemaksuga. Kokku soovib hageja menetluskuluna 1636 eurot. Hageja esindajal on kulunud õigusabi osutamisele 6 tundi ja 30 minutit tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks, järgnevalt: 1) hagiavalduse koostamine, kliendiga kooskõlastamine, hagiavalduse toimetamine, lisade komplekteerimine ja kohtule esitamine 6 tundi; 2) puuduste kõrvaldamine 30 minutit. Kohus leiab, et kostja I ei pea hüvitama hagejale neid menetluskulusid, mida hageja on teinud seoses hagiavalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, seega selles osas tuleb menetluskulusid vähendada 30 minuti võrra. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et muudele toimingutele kulunud aeg on kooskõlas tsiviilasjas esitatuga. Kuna kohus vähendas hageja esindaja ajakulu 30 minuti võrra, on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 6 tunni ulatuses, s.o 720 euro ulatuses. Lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks 24 eurot, vastab hageja esindaja kvalifikatsioonile ja on konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud. Kokku on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik esindajakulu 864 eurot (144 eurot x 6 tundi). Hageja menetluskulud kokku on 1564 eurot (riigilõiv ja esindajakulu), mis tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik