YY taotlus lapse tagastamiseks Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 (Brüssel II bis) alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 26.09.2018 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse YY määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Avaldaja (määruskaebuse esitaja): YY (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja esindajad vandeadvokaat Ene Mõtte (e-post XXX) Puudutatud isik II (vastustaja): XX (isikukood
XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja vandeadvokaat Robert Sarv (e-post XXX) Kirjalik menetlus Menetluse liik
Resolutsioon:
1.Rahuldada YY määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Harju Maakohtu 26.09.2018 määrus osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1648,53 euro ulatuses. Teha tühistatud osas uus lahend, millega rahuldada YY avaldus menetluskulude väljamõistmiseks XX-lt täiendavalt 1648,53 euro ulatuses.
3.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
1.Rahuldada avaldaja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus 5968,53 eurot (koos käibemaksuga) ning mõista puudutatud isikult II
1(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428 XX ́lt välja menetluskulud avaldaja YY`i kasuks 5968,53 eurot.
3.Jätta rahuldamata avaldaja avaldus menetluskulude 10 189,10 euro väljamõistmiseks.
4.Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.
4.Jätta rahuldamata XX taotlus YY poolt 09.04.2019 esitatud menetlusdokumendi võõrkeelsete lisade tõlgete nõudmiseks.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
6.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses oli YY (põhimenetluses avaldaja) taotlus, milles ta palus Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni ning Euroopa Nõukogu määruse nr 2201/2003 (Brüssel II bis) alusel tagastada alaealine laps CC Madalamaade Kuningriiki Hollandisse.
2.Harju Maakohus jättis 27.11.2017 määrusega avaldaja taotluse rahuldamata, alaealise esindaja tasu riigi õigusabi korras Eesti Vabariigi kanda, ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 09.04.2018 kohtumäärusega Harju Maakohtu 27.11.2017 määruse ning tegi uue määruse, millega rahuldas avaldaja YY avalduse. Ühtlasi määras kohus jätta menetlusosaliste menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus XX (põhimenetluses puudutatud isik II) kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohus määras menetlusosalistele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks, kuid kulusid kindlaks määrata ei saanud, kuna maakohus ei olnud kulu nimekirjasid küsinud. Ringkonnakohtu määrus jõustus 13.06.2018 Riigikohtu määrusega.
4.Avaldaja esitas Harju Maakohtule 10.07.2018 taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on avaldaja menetluskuludeks kulud lepingulisele esindajale summas 13 950 eurot (koos käibemaksuga) ning Eestisse sõiduga seotud kulud (piletid, hotell, auto, töölt ära jäämisega seotud kulud) summas 2207,63 eurot (koos käibemaksuga), kokku 16 157,63 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja kinnitab, et nimetatud menetluskulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga, ta on need kandud. Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu puudub tal võimalus käibemaksu tagasisaamiseks. Avaldaja palub mõista menetluskulud summas 16 157,30 eurot välja koos käibemaksuga. Tunnihinnaks oli 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Asjaajamine käis kolmes keeles (eesti, vene ja inglise). Tegemist oli tavapärasest pisut keerulisema juriidilise küsimuse lahendamisega, sisaldades rahvusvahelisi küsimusi, mistõttu oli vajaliku EU kohtulahendite analüüs ja sellest tulenev suurem töömaht.
5.Puudutatud isiku II 17.07.2018 esitatud täiendava seisukoha kohaselt on avaldaja poolt esitatud menetluskulude suurus äärmiselt ülepaisutatud, mistõttu ei ole alust kõiki väidetavaid menetluskulusid puudutatud isikult II välja mõista. Menetluskulude nimekiri on ülepaisutatud kogumina nii ajaliselt kui ka märgitud tegevuste ja kulutuste poolest. Puudutatud isik II ei hakka üksikasjalikult iga avaldaja menetluskulu analüüsima ning palub kohtul vähendada avaldaja kasuks mõistetavat menetluskulude summat mõistliku summani tervikuna vastavalt kohtu äranägemisele.
6.Puudutatud isiku II 12.03.2018 esitatud vastuväidete kohaselt tuleks avaldaja kasuks väljamõistetavat menetluskulu vähendada ning lugeda mõistlikuks menetluskuluks kokku 1000 eurot koos käibemaksuga. Puudutatud isik II on seisukohal, et avaldaja poolt
2(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428 ringkonnakohtu menetluses esitatud menetluskulude suurus on ülepaisutatud, mistõttu ei ole alust kõiki menetluskulusid puudutatud isikult II välja mõista. Puudutatud isik II leiab, et asjaolu, et käesolev kohtuasi puudutab ka rahvusvahelisi küsimusi, ei tee seda tavapärasest keerulisemaks juriidiliseks küsimuseks. Erinevate keelte kasutamist asjaajamisel ei saa pidada tunnihinna tõstmist õigustavaks asjaoluks. Terve asja menetlemisel teise astme kohtus ei ole ilmnenud ega esitatud kohtule mingeid uusi menetlust edasiviivaid asjaolusid, millest tulenevalt on määruskaebuse käigus tekkinud menetluskulud põhjendamatud ja suures osas ebavajalikud. Peale lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabiteenusele on avaldaja toonud välja ka avaldaja Eestisse kohtuistungile tulekuga seotud kulud ning elamiskulud Eestis läbirääkimiste ja lapsega kohtumise ajal. Sellised kulutused ei puutu menetluskuludesse, mida saaks temalt välja mõista. Arvestades, et kogu kohtuprotsess on avaldaja enda initsiatiivil algatatud, pidi avaldaja arvestama, et asja kohtus ajamisel peab ta tõenäoliselt ilmuma Eestisse kohtuistungile ning et Hollandist Eestisse tulekuga kaasnevad talle tõenäoliselt teatud kulutused. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus rahuldas 26.09.2018 määrusega avaldaja avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt (resolutsiooni punkt 1); määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suuruse 4320 eurot (koos käibemaksuga) ning mõistis puudutatud isikult II XX välja menetluskulud avaldaja YY kasuks 4320 eurot (resolutsiooni punkt 2); jättis rahuldamata avaldaja avalduse menetluskulude 11 837,63 euro väljamõistmiseks (resolutsiooni punkt 3).
8.Määruse põhjenduste kohaselt TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Sama paragrahvi punkti 2 ja 3 järgi on kohtuvälised kulud ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
9.Avaldajale on osutatud õigusabi maakohtus perioodil 15.08.2017-23.11.2017 43 tundi summas 6450 eurot ja ringkonnakohtus perioodil 27.11.2017-09.04.2018 34,5 tundi summas 5175 eurot, kokku 11 625 eurot. Kohus hindas avaldaja õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust järgnevalt. Menetluskulud maakohtus ‒ 15.08.2017 korduvad telefoni vestlused, dokumentidega tutvumine ja kohtumine kliendiga 3 tundi ja 30 minutit, 22.08.2017 kohtust saadetud vastuste ja ema advokaadi taotlusega tutvumine, suhtlus kohtuga, täiendavate dokumentide tõlkimine, informatsioon Mr. Y-le 1 tund ja 45 minutit ning 29.08.2017 XX vastusega tutvumine, korduvad telefoni vestlused kliendiga, kohtule dokumentide edastamine ning istungil esindamine 6 tundi ja 45 minutit, kokku 12 tundi – Kohus, tutvudes avaldaja poolt kohtule esitatud e-kirja ja selle lisadega ning arvestades kohtuistungiks kulunud ajaga, leiab, et kulu on ilmselgelt üle paisutatud. Kohtu hinnangul, lähtuvalt esitatud menetlusdokumendist ja selle lisadest ning kohtuistungiks kulunud ajast, on põhjendatud ajakulu kõige rohkem 4 tundi. ‒ 08.09.2017 täiendavate seisukohtade koostamine ning kohtule edastamine koos uute tõenditega 8 tundi ja 15 minutit – Kohus, arvestades täiendavate seisukohtade sisu ja mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja asjaolu, et esindaja oli eelnevalt põhjalikult
3(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428
‒
‒
‒
‒
‒
‒
‒
‒
‒
tutvunud materjalidega ning tegemist on peamiselt eluliste asjaolude kohtule esiletoomisega, leiab, et on põhjendatud ajakulu kõige rohkem 3 tundi. 04.10.2017 täiendavate seisukohtade koostamine ja kohtule edastamine. Kohtuistungiks ettevalmistus 5 tundi ja 15 minutit – Kohus on seisukohal, et arvestades menetlusdokumendi sisu ja mahtu, võis esindajal eelduslikult kuluda dokumendi koostamiseks ja kohtule edastamiseks 2 tundi ning kohtuistungiks ettevalmistuseks 30 minutit. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 2 tundi ja 30 minutit. 05.10.2017 kliendiga kohtumine, täiendavate asjaolude arutelu ning esindamine kohtus 4 tundi ja 30 minutit – Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingute ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Lähtuvalt kohtuistungiks kulunud ajast, on kohtu hinnangul põhjendatud ajakulu kõige rohkem 2 tundi. 09.10.2017 lapse esindaja täiendav vastus, olukorra korduvad arutelud kliendiga. Pildid ja kirjavahetus kliendilt 2 tundi ja 17.10.2017 kirjavahetuse tõlkimine ja täiendavate seisukohtade koostamine ja kohtule esitamine koos täiendavate tõenditega 7 tundi ja 30 minutit, kokku 9 tundi ja 30 minutit – Kohus, arvestades avaldaja täiendavate seisukohtade sisu ja pikkust ning menetlusdokumendile lisatud tõendeid, leiab, et kulu on ülepaisutatud ning põhjendatud ajakulu on kõige rohkem 3 tundi. 23.11.2017 Tartu Linnavalitsuse vastusega tutvumine, olukorra analüüs ning informatsiooni edastamine kliendile. Olukorra selgitus 1 tund ja 30 minutit – Kohus on seisukohal, et arvestades Tartu Linnavalitsuse vastuse sisu ja pikkust, võis esindajal eelduslikult kuluda dokumendiga tutvumisega 15 minutit ning olukorra analüüsiks ja kliendile informatsiooni edastamiseks 15 minutit, mistõttu loeb kohus põhjendatud ajakuluks 30 minutit. Menetluskulud ringkonnakohtus 27.11.2017 kohtulahendiga tutvumine, olukorra analüüs ning informatsiooni edastamine kliendile. Olukorra selgitus 1 tund ja 30 minutit – Kohus on seisukohal, et ei ole usutav, et esindajal kulub lahendi läbilugemiseks, olukorra analüüsiks ning informatsiooni edastamiseks kliendile rohkem kui 1 tund, millise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks, kuivõrd tegemist ei olnud õiguslikult keeruka vaidluse kohtulahendiga. 01.12.2017 määruskaebusega seonduva EU kohtulahendite otsing ja analüüs ning määruskaebuse projekti koostamine 6 tundi ja 45 minutit ning 04.12.2017 määruskaebuse koostamine, selle lõplik viimistlus ning kohtule edastamine 6 tundi ja 45 minutit, kokku 13,5 tundi – Kohus on seisukohal, et arvestades avaldaja määruskaebuse sisu ja pikkust, on põhjendatud ajakulu 4 tundi. Kohus arvestab esindaja tasu hindamisel seda, et esindajal on vajadus end õiguse, sh erialakirjanduse ja kohtupraktikaga kursis hoida, mistõttu ei ole esindaja kulu määruskaebusega seonduva EU kohtulahendite otsinguks ja analüüsiks põhjendatud ajakulu. 08.02.2018 kohtuistungiks ettevalmistamine, kliendiga olukorra arutelu ning istungil esindamine 4 tundi ja 45 minutit – Kohus on seisukohal, et nimetatud toimingute ajakulu on ilmselgelt ülepaisutatud. Kohtu hinnangul ning lähtuvalt kohtuistungiks kulunud ajast, on põhjendatud ajakulu kõige rohkem 2 tundi. 12.02.2018 korduvad telefoni vestlused kliendi, sotsiaaltöötaja ja XX esindajaga ning kohtumine büroos 3 tundi ja 15 minutit – Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakulu kõige rohkem 1 tund. 26.02.2018 lõplike seisukohtade projekti koostamine 4 tundi ja 15 minutit ja 01.03.2018 XX ja lastekaitse vastusega tutvumine ning lõpliku seisukoha korrigeerimine. Seisukohtade ja tõendite esitamine kohtule 4 tundi ja 45 minutit, kokku 9 tundi – Kohus on seisukohal, et arvestades puudutatud isiku ja lastekaitse vastuste mahtu ja sisu, ei ole
4(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428 usutav, et esindajal kulub nimetatud vastustega tutvumisele rohkem kui 45 minutit ning kuivõrd avaldaja lõplikud seisukohad on peamiselt eluliste situatsioonide kirjeldus, siis ei ole usutav, et esindajal kulub selleks rohkem kui 2 tundi. Seega loeb kohus põhjendatud ajakuluks 2 tundi ja 45 minutit. ‒ 22.03.2018 kohtule vastuse edastamine, olukorra selgitamine kliendile 1 tund – Kohus leiab, et arvestades kohtule esitatud menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on põhjendatud ajakuluks 30 minutit.
10.Seoses lepingulise esindaja tunnihinnaga leidis kohus, et kuna tegemist on eelkõige eluliste asjaolude väljaselgitamisega, mitte niivõrd õiguslikult keeruka vaidlusega, on avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud summas 120 eurot/h (lisandub käibemaks), mitte 150 eurot (lisandub käibemaks). Kohus nõustus puudutatud isikuga II, et erinevate keelte kasutamist asjaajamisel ei saa pidada tunnihinna tõstmist õigustavaks asjaoluks. Riigikohtu senises praktikas on peetud mõistlikuks advokaadist esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 32-1-115-14 p 14; 01.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-39-16).
11.Kohus leidis, et avaldaja taotlus puudutatud isikult II välja mõista avaldaja poolsed Eestisse sõiduga seotud kulud (piletid, hotell, töölt ära jäämisega seotud kulu ja auto) maakohtus kogusummas 1565,62 eurot ja ringkonnakohtus kogusummas 642,01 eurot, kokku 2207,63 eurot koos käibemaksuga, tuleb jätta rahuldamata. Kohus oli seisukohal, et kuna kohus ei ole kohustanud avaldajat isiklikult kohtuistungile ilmuma ning avaldajal oli menetluse ajal vandeadvokaadist lepinguline esindaja, siis ei ole tegemist menetluskuluga, mis on põhjendatud puudutatud isikult II välja mõista. Kohtusse pöördumisel pidi avaldaja arvestama, et menetlus toimub Eestis ning juhul, kui avaldaja soovib kohtuistungist osa võtta, võib tekkida vajadus Hollandist Eestisse sõita.
12.Avaldaja on füüsiline isik ja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu arvestas kohus menetluskulud koos käibemaksuga.
13.Eeltoodust tulenevalt jättis kohus avalduse rahuldamata 11 837,63 euro osas (taotletud 16 157,63– rahuldatud 4320). Määruskaebus
14.Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus jättis avaldaja menetluskulud rahuldamata ning teha uus otsus, rahuldades kõik avaldaja poolt kantud menetluskulud, kogusummas 16 157,63 eurot; välja mõista määruskaebusega seonduvad menetluskulud summas 950 eurot; märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab XX tasuma YY-le alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.Määruskaebuse kohaselt ei ole tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, kuidagi üle paisutatud. Riigikohus on juba 30.11.2016 aastal tsiviilasjas nr 3-2-1-131-16 asunud seisukohale, et 165 eurot (millele lisandub käibemaks) on õigusteenuse tunnihind, mis ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Eeltoodust tulenevalt on kohus asunud ebaõigele seisukohale lähtudes palju varasemast Riigikohtu lahendist.
16.Lisaks on kohus ebaõigesti asunud seisukohale, et tegemist oli pigem elulise vaidluse, mitte õiguslikult keerulise vaidlusega ning erinevate keelte kasutamist ei saa pidada tunnihinna tõstmist õigustavaks asjaoluks. Tegemist ei olnud mitte Eesti sisese vaidlusega, vaid rahvusvahelise vaidlusega, kus on aluseks rahvusvaheline konventsioon ning praktikal tuginetakse EU lahenditele. Seega vastupidiselt kohtu seisukohale on tegemist äärmiselt keerulise vaidlusega, mida saadavad ka perekondlikud siseküsimuste lahendamised.
5(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428
17.Kui kohus asub seisukohale, et vandeadvokaadist esindaja on ekspert, siis peakski olema nimetatud eksperdi tunni hind märgatavalt kõrgem, kui isikul, kes ei ole asjatundja.
18.Tehtud töö maht ei ole samuti üle paisutatud, vaid on kooskõlas tegeliku aja mahuga. Maakohus tegi lõpplahendi, mis oli ilmselges vastuolus konventsioon ning senise EU kohtupraktikaga. Selle vaidlustamiseks koostas avaldaja esindaja määruskaebust tuginedes nii Eesti Riigikohtu kui ka EU lahenditele, mis ei ole igapäevased Eesti küsimuste lahendamisel, et neid peaks peast teadma, mistõttu 14 lk pikkuse kaebuse koostamiseks kulunud aega 13,5 h ei saa kuidagi lugeda üle paisutatuks. Kohus luges mõistlikuks ajaks aga 4 h, mis on täiesti ebamõistlik ning arusaamatu. Mööname, et esindaja peab olema tõesti kursis kohtupraktikaga, kuid küsimus on selles, kas ta peab teadma peast ka kõiki EU kohtulahendeid, et neile koheselt viidata. Lisaks pidi esindaja kaebuses selgitama ka Ida-Brabandi Maakohtu lahendit ning selle sisu.
19.Analoogselt eeltoodule on esimese kirjena maakohtus tehtud tööd kohus lugenud ühte (15.08.17; 22.08.2017 ning 29.08.2017) kogumahus esindaja seisukohalt 12h, millest kohus on pidanud mõistlikuks mahuks 4 tundi. Nimetatud tööd sisaldasid esimest kohtumist kliendiga, olukorraga tutvumist, kohtust saadetud erinevate vastusetega tutvumist, täiendavate dokumentide tõlget, suhtlust kohtuga, kohtule dokumentide esitamist ning ka kohtuistungil esindamist jne. Ainuüksi dokumentide maht, mis tuli nimetatud kirjete raames läbi töötada ületas 50 lk, rääkimata siis veel olukorra analüüsist, omapoolse seisukoha koostamisest 10lk, millest 9 lk oli küll juriidiline osa.
20.Kaebuse esitaja ei hakka kõiki tunde eraldi välja kirjutama, vaid jääb selle juurde, et kõik tema poolt esitatud tööd on proportsioonis tehtud töö mahuga ega ole kuidagi üle paisutatud.
21.Avaldaja oli kohtusse kutsutud, mistõttu tema reisikulude välja mõistmata jätmine on seadusega vastuolus. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus kohustasid avaldajat isiklikult istungile ilmuma. Ka teise maakohtu istungi eel küsis esindaja kohtult igaks juhuks üle, kas avaldaja ikka peab istungile kohale tulema ja sai vastuse, et kohus soovib avaldaja isiklikku osavõttu. Vanemate ärakuulamise nõue tuleneb ainuüksi TsMS § 558 lg 1. Seega ei oleks kohus saanudki teha lahendit ilma, et ei oleks isiklikult lapse isa ära kuulanud.
22.Haagi 1980 lapseröövi konventsiooni artikli 26 kohaselt võib lapse tagastamist nõudes või külastamisõiguse nõuet esitades kohus või haldusasutus vajaduse korral kohustada lapse ära viinud või teda kinni hoidnud või külastamisõiguse kasutamist takistanud isikut hüvitama taotleja sõidukulud, lapse asukohakindlaksmääramiseks tehtud kulud, taotluse esitaja esindaja kulud, lapsetagastamise kulud ja muud taotluse esitajal tekkinud kulud
23.Vastavalt TsMS § 138 lg 1 koosnevad menetluskulud menetlusosaliste kohtukuludest ja kohtuvälistest kulud, millest viimaste hulka kuuluvad TsMS §144 p 2 kohaselt ka menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega.
24.Tulenevalt eeltoodust on kohus teinud seaduse, asja tehiolude ning ringkonnakohtu määrusega vastuolulise lahendi, jättes avaldaja reisikulud Eestisse avaldaja enda kanda. Lisaks kõigile reisikuludele on avaldaja kaotanud ka palgas, kuna pidi võtma Eestisse tulekuks pidevalt palgata puhkust, mistõttu on äärmiselt taunimist vääriv asjaolu, et kohus jätab avaldaja kanda kulud olukorras, kus avaldaja ei rikkunud lapse õigusi, vaid seda tegi lapse ema.
Menetluse edasine käik
25.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja edastas seisukoha saamiseks puudutatud isikule II.
6(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428
26.Puudutatud isik II palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse esitaja ei ole välja toonud aspekte, miks pidi maakohus antud konkreetses kaasuses leidma, et põhjendatud tunnihind on kõrgem kui 120 eurot. Ainuüksi võõrkeele kasutamine ei saa olla aluseks kõrgemale tunnihinnale, kuna suurem osa intelligentsetest inimestest suudavad vähemalt ühes võõrkeeles kõneleda. Kõrgemate menetluskulude väljamõistmise kasuks ei saa olla ühe ja sama mõtte kirjutamine lehekülje või isegi mitme lehekülje pikkuselt. Siinses asjas ei ole menetluskulud kogusummas ligi 16 200 euro ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Menetluskulude ühe menetlusosalise kanda jätmine ei tähenda automaatselt seda, et kohus peab need täies ulatuses välja mõistma.
27.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
28.Tallinna Ringkonnakohus määras avaldajale tähtaja Eestisse sõiduga tehtud kulutusi tõendavate dokumentide esitamiseks ning puudutatud isikule II tähtaja seisukoha esitamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
29.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja tuginedes TsMS § 667, § 659 ja § 657 lg 1 p 2, leiab, et esitatud määruskaebus on osaliselt põhjendatud ja Harju Maakohtu määrus tuleb vaidlustatud osas menetlusõiguse normide rikkumise tõttu osaliselt tühistada. Tühistatud osas on ringkonnakohtul TsMS § 667 lg 2 alusel võimalik teha uus määrus, millega suurendada puudutatud isiku II poolt avaldajale hüvitatavate menetluskulude suurust ning mõista puudutatud isikult II avaldaja kasuks täiendavalt menetluskuludena välja 1648,53 eurot. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
30.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, p 11). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-171-12, p 13).
31.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14).
32.Määruskaebuse esitaja heidab maakohtule ette diskretsioonipiiride ületamist seoses ühe tööühiku hinna vähendamisega, õigusabitoimingute põhjendamatuks ja ebavajalikuks lugemisega 47 tunni ja 30 minuti ulatuses ning Eestisse sõiduga seotud kulude välja mõistmata jätmises.
33.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga osaliselt ja leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud õigusabitoimingutega seonduva ajahulga vähendamise ning Eestisse sõiduga seotud kulude hüvitamata jätmisega seoses. Muus osas maakohtule diskretsiooni piiride ületamist ette heita ei saa.
34.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega osas, milles kohus leidis, et käesolevas asjas on asja keerukust arvestades avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
7(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428
35.Maakohus on õigesti lähtunud sellest, et kuna käesoleval juhul oli eelkõige tegemist eluliste asjaolude väljatoomisega, ei olnud tsiviilasi õiguslikult keerukas. Asjaolu, et avaldaja nõude aluseks olid konventsiooni sätted, ei tee tsiviilasja äärmiselt keeruliseks nagu leiab määruskaebuse esitaja. Avalduse lapse tagastamiseks esitas maakohtule Justiitsministeerium ning edasises menetluses tuli menetlusosalistel avaldada oma seisukohad, esile tuua olulised asjaolud ja esitada oma väiteid põhistavad tõendid. Kohtud ei tuginenud otsustuse tegemisel Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikale, vaid lähtusid konventsiooni regulatsioonist ja Riigikohtu seisukohtadest. Kuigi lepingulisel esindajal võis avaldaja esindamisel tekkida vajadus suhtlemiseks võõrkeeles, ei arvestata seda menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel iseseisva asjaoluna. Riigikohtu seisukohtade kohaselt seisneb asja keerukus suures tõendite hindamise mahus, vajaduses süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-14, p 17).
36.Riigikohus on pidanud oluliseks menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel arvestada küll hagita asjade menetluste erinevat iseloomu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-186-16, p 12), kuid vaatamata sellele korduvalt asunud seisukohale, et hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-18-11, p 19). Seega on maakohtu poolt ühe tunnihinna ühiku vähendamine põhjendatud. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et määruskaebuse esitaja poolt viidatud tsiviilasi nr 3-2-1-131-16 oli hagiasi, mistõttu ei ole selles toodud Riigikohtu seisukohad õigusteenuse ühe tööühiku hinna osas käesoleval juhul kohaldatavad.
37.Diskretsiooni piiride ületamist saab maakohtule õigusabikulude kindlaksmääramisel ette heita järgnevas.
38.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on põhjendamatult vähendanud määruskaebuse koostamisele kulunud aega. Kuigi tsiviilasja põhimenetluses ei arutatud Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtulahenditega seonduvat, leiab ringkonnakohus kaebuse ülejäänud sisu ja mahtu arvestades, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks saab selle koostamisega seoses pidada 8 tundi maakohtu poolt põhjendatuks peetud 4 tunni asemel.
39.Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus ka seisukohal, et asja ettevalmistamise, esimesel istungil osalemise ning esimese menetlusdokumendi koostamisega seotud kulud 15.08.2017, 22.08.2017 ja 29.08.2017 osutatud õigusabiteenuste eest on põhjendatud ja vajalikud 6 tunni ulatuses maakohtu poolt põhjendatuks peetud 4 tunni asemel.
40.Kokkuvõttes suurendab ringkonnakohus avaldajale osutatud põhjendatud ja vajaliku õigusabiteenuse aega võrreldes maakohtuga 6 tunni võrra (esimeses kohtuastmes 2 tundi, teises kohtuastmes 4 tundi).
41.Muude õigusabitoimingute osas nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega ning TsMS § 654 lg 6 tulenevalt põhjendusi ei korda. Maakohus on selles osas vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud avaldaja lepingulise esindaja töö mahtu ning sellest tulenevalt õigesti vähendanud toimingute ajakulu maakohtu määruses märgitud ulatuses, milles see ei ole põhjendatud ega vajalik. Maakohus on oma otsustust arusaadavalt põhjendanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus diskretsiooni sekkumiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus selles osas õigusabiteenuse osutamise ajakulu osas, arvestades menetluse käiku, menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning asja keerukust, õiglane ja põhjendatud.
8(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428 Ringkonnakohus märgib, et ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendamatuteks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul on menetluskulud vajalikud ja põhjendatud maakohtu märgitust suuremas või väiksemas ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-88-11, p 12).
42.Diskretsiooni piiride ületamist saab maakohtule ette heita ka avaldaja Eestisse sõiduga seotud kulude välja mõistmise osas tehtud otsustusega seoses.
43.Maakohus jättis avaldaja taotluse Eestisse sõiduga seoses kaasnenud kulude hüvitamiseks kogusummas 2207,63 eurot rahuldamata põhjusel, et kohus ei ole avaldajat kohustanud isiklikult kohtuistungile ilmuma.
44.Ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusega ei nõustu, kuna tsiviilasja materjalidest nähtub vastupidine. Nii on maakohus 28.07.2017 määruses, millega avaldus menetlusse võeti, asjas 29.08.2017 määratud kohtuistungile kutsunud lapse vanemad ja saatnud isiklikult kohtukutse ka avaldajale. Istungi protokollist nähtuvalt on kohus uue istungi aja määranud 05.10.2017. Ringkonnakohus on kohtukutse mh saatnud isiklikult ka avaldajale.
45.Seega tulnuks maakohtul ka nimetatud kulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt hinnata ning nõuda avaldajalt kuludokumentide esitamist. TsMS § 176 lg 6 teise lause kohaselt ei pea kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Ringkonnakohus kõrvaldas maakohtu eksimuse ilma asja maakohtule uuesti läbivaatamiseks saatmata ning määras avaldajale tähtaja Eestisse sõiduga seotud kulutusi tõendavate dokumentide esitamiseks.
46.Kuigi ringkonnakohtule 09.04.2019 esitatud menetlusdokumendi kohaselt on avaldaja tegelikud kohtuga seotud kulud isegi suuremad, so kogusummas 3393,30 eurot, selgitab ringkonnakohus, et on seotud määruskaebuse piiridega ning saab sisuliselt menetleda ja lahendada avaldaja Eestisse sõiduga seotud kulude hüvitamise nõuet ainult selles osas, milles maakohus selle rahuldamata jättis ehk summas 2207,63 eurot.
47.Käesoleva asja põhimenetluses kuulusid kohaldamisele Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsioon ning Euroopa Nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis).
48.Viidatud konventsiooni art 26 lg 3 kohaselt võib konventsiooni kohaselt lapse tagastamist nõudes või külastamisõiguse nõuet esitades kohus või haldusasutus vajaduse korral kohustada lapse ära viinud või teda kinni hoidnud või külastamisõiguse kasutamist takistanud isikut hüvitama taotleja sõidukulud, lapse asukoha kindlaksmääramiseks tehtud kulud, taotluse esitaja esindaja kulud, lapse tagastamise kulud ja muud taotluse esitajal tekkinud kulud.
49.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 2 ja 3 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega ning menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
50.Võttes arvesse avaldaja 09.04.2019 menetlusdokumenti ja selle lisasid, on ringkonnakohus seisukohal, et puudutatud isikult II tuleb avaldaja kasuks välja mõista ainult järgmised Eestisse sõiduga seotud kulud kogusummas 784,53 eurot: (1) avaldaja lennupiletid Amsterdamist Tallinnasse ja tagasi perioodil 04.10.201706.10.2017 summas 276,82 eurot ning perioodil 07.02.2018-13.02.2019 summas 258,01 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, kuna istungid, kuhu oli kutsutud ka avaldaja isiklikult, toimusid maakohtus 05.10.2017 ja ringkonnakohtus 08.02.2018; (2) avaldaja hotellikulud 1 öö eest 28.08.2017 summas 89,10 eurot; 04.10.2017 summas 95,00 eurot ja 07.02.2018 summas 65,60 eurot. Arvestades, et istungid, kuhu oli kutsutud ka avaldaja isiklikult, toimusid kohtutes 29.08.2017, 05.10.2017 ja
9(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428 08.02.2018 ning maksumused 1 öö eest ei ole ringkonnakohtu hinnangul ebamõistlikult kõrged, on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isiku II seisukohaga, et avaldajal tulnuks ööbimispaigaga seotud kulutuste tegemist vältida ööbides sugulaste, sõprade või tuttavate juures, alternatiivselt odavamat majutust pakkuvate hostelide ühiskasutuses olevates ruumides. Konventsioon ega siseriiklik seadusandlus ei näe sellist kohustust ette. Lisaks oleks selline ootus avaldaja suhtes ka ebaõiglane, arvestades, et õigusvastaselt käitus puudutatud isik II, mitte avaldaja ja konventsiooni kohaselt on avaldajal kulude nõudmiseks õigus olemas.
51.Avaldaja taotlus muude Eestisse sõiduga seotud kulude osas summas 1423,10 eurot jääb rahuldamata järgmistel põhjustel: (1) 17.08.2017 lennupiletite arve summas 369,60 eurot on esitatud kujul, mis ei võimalda aru saada, kuhu on avaldaja lennu ostnud; (2) autorendi ja kütuse kulud ei ole põhjendatud ega vajalikud, kuna kõik kohtuistungid toimusid Tallinnas ning kohtusse ilmumiseks ei olnud, arvestades ka avaldaja poolt valitud hotellide asukohta, tingimata vajalik auto rentimine; (3) avaldaja hotellikulu 29.08.2017 summas 89,10 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna protokollist nähtuvalt algas maakohtu 29.08.2017 istung 14:00 ja lõppes 15:21; (4) avaldaja hotellikulu 05.10.2017 summas 95.00 eurot ning parkimine summas 15.00 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik, kuna protokollist nähtuvalt algas maakohtu 05.10.2017 istung 11:03 ja lõppes 12:42, parkimiskulu on ebavajalik samal põhjusel nagu eelpool märgitud autorendi kulu; (5) avaldaja hotellikulud 08.02.2018 summas 66,40 eurot ning 10.02.2018-13.02.2018 summas 93,00 eurot ei ole põhjendatud ega vajalikud, kuna protokollist nähtuvalt algas ringkonnakohtu 08.02.2018 istung 16:02 ja lõppes 17:17; (6) kuigi tsiviilasja menetlus oli tingitud lapse ema õigusvastasest käitumisest, ei ole eelnimetatud kulude väljamõistmine puudutatud isikult II põhjendatud, kuna kulud ei ole otseselt kohtuistungite läbiviimisega seotud; (7) esitatud palgatõend ei ole ametlik dokument, kuna on eesti keelne ning allkirjastamata. Ka ei ole avaldaja põhistanud väidet, et tal tuli Eestisse sõiduga seoses vormistada palgata puhkus ning töötasu jäi kohtuistungitel osalemise tõttu saamata.
52.Eeltoodust tulenevalt tuleb puudutatud isikult II avaldaja kasuks täiendavalt välja mõista 1648,53 eurot, millest õigusabikulude osa moodustab 864 eurot (6 tundi x120 eurot x1,2) ja Eestisse sõiduga seotud kulude osa 784,53 eurot.
53.Avaldaja põhjendatud ja vajalike menetluskulude summa, mis kuulub puudutatud isiku II poolt avaldajale hüvitamisele, moodustab seega tervikuna kokku 5968,53 eurot (sh õigusabikulud 5184 eurot ning Eestisse sõiduga seotud kulud 784,53 eurot). Avaldaja menetluskulude taotlus jääb seega rahuldamata 10 189,10 euro ulatuses (16 157,63 eurot – 5968,53 eurot). Taotluste lahendamine
54.Määruskaebuse esitaja taotluse mõista puudutatud isikult II täiendavalt välja määruskaebusega seonduvad menetluskulud summas 950 eurot jätab ringkonnakohus rahuldamata, kuna TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Eelnevast tulenevalt ei ole võimalik rahuldada ka määruskaebuse esitaja taotlust märkida, et puudutatud isik II peab avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
55.Ringkonnakohus ei rahulda puudutatud isiku II taotlust avaldaja Eestisse sõiduga seotud kuludokumentide tõlgete nõudmiseks. TsMS § 33 lg 1 teise lause kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, välja arvatud juhul, kui tõendi
10(11)
Tsiviilasi nr: 2-17-11428 tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu.
56.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja poolt 09.04.2019 esitatud menetlusdokumendi lisadeks olevate võõrkeelsete dokumentide tõlkimine nende sisu ja mahtu arvestades ebamõistlik, ka ei ole puudutatud isik II 22.04.2019 seisukohas võõrkeelsete tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud, kohtule on kuludokumendid ka piisavalt arusaadavad ilma eesti keelse tõlketa. Edasikaebamise kord
57.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
58.Määruse resolutsiooni punktide 1-3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Määruse resolutsiooni punkt 4 ei ole edasikaevatav.
allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.