Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek Soots
Määruse tegemise aeg ja koht
02.05.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-18312
Tsiviilasi
MTÜ OGOGO hagi XX vastu leppetrahvi 2000 euro nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.03.2019 otsus
Kaebuse esitaja, kaebuse liik ja XX apellatsioonkaebus, 1000 eurot apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised, nende esindajad
Hageja (vastustaja): MTÜ OGOGO (registrikood 80385540), lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva Kostja (apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anastasia Nezgovorova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Keelduda XX apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus koos lisadega selle esitajale (elektrooniliselt esitatud dokumentide puhul tagastamist ei toimu).
2.Jätta läbi vaatamata XX taotlus menetlusabi saamiseks riigilõivu tasumisel.
4.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluse käik, hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 16.11.2017 otsusega töövaidlusasjas nr 41/2072/17 rahuldas töövaidluskomisjon täies ulatuses MTÜ OGOGO avalduse XX vastu, millega mõistis XX-lt MTÜ OGOGO kasuks välja leppetrahvi summas 2000. XX esitas Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse 4-1/2072/1 läbivaatamiseks hagimenetluses.
2.MTÜ OGOGO (hageja) esitas 30.04.2018 Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu leppetrahvi 2000 euro nõudes.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XX ja MTÜ OGOGO 07.09.2015 töölepingu, mille punkti 6.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et tööandjale konkurentsi osutamise korral lepingu kehtivuse ajal kohustub töötaja tasuma leppetrahvi 2000 eurot. Töölepingu punkti 1.4 kohaselt on MTÜ OGOGO konkurentideks kõik Eesti Vabariigis asuvad või tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja sihtasutused, kes tegelevad LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega. Töölepingu punktidest 1.4 ja 6.4 nähtub, et konkurentsipiirangu kokkulepe on ruumiliselt (Eesti Vabariik), ajaliselt (lepingu kehtivuse ajal) ja esemeliselt (LEGOkonstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimine) piiritletud.
4.Äriregistri kohaselt on kostja MTÜ iSmart Club (registrikood 80421017) juhatuse liige. MTÜ iSmart Club on kantud registrisse 28.07.2017, s.o kostja töölepingu kehtivuse ajal. MTÜ iSmart Club tegeleb LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega, seega on ettevõte hageja konkurent. Hageja ja MTÜ iSmart Club tegevusalad on sarnased. Mõlemad ettevõtted tegelevad LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega. Hageja kliendid on hagejaga lepingud lõpetanud ning sõlminud lepingud MTÜ-ga iSmart Club. See tõi hagejale käibe vähenemise. Hageja esitas tõendina pildid, millest nähtub, et hageja kliendid läksid üle MTÜ-le iSmart Club.
5.Tööleping kostjaga lõpetati 08.08.2017. 12.09.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja tasuda leppetrahv summas 2000 eurot hiljemalt 22.09.2017. Kostja on nõudekirjale ekirjaga vastu vaielnud.
6.Ärisaladuse ja konkurentsikeeluga seotud piirangud ja nende rikkumisega seotud leppetrahvid ja nende suurus olid kostjaga eraldi läbi räägitud ning kostjal võimaldati esitada vastuväiteid ja neid on arvestatud ning kokkulepped vastasid kostja tahtele. MTÜ iSmart Club on asutatud ja kostja on selle osanik ja juhatuse liige olnud ajal, kui kostja töötas hageja juures ja tema suhtes kehtis konkurentsipiirang, mistõttu on tegemist konkurentsipiirangu rikkumisega töölepingu p-de 1.4, 1.5 ja 6.1.12 ning töölepingu seaduse (TLS) § 23 lg 1 järgi. Lepingu rikkumine ei ole vabandatav ja seega vastutab kostja konkurentsipiirangu rikkumise eest. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja ei tunnistanud hagi ja palus selle jätta rahuldamata. Hageja avaldusest ei tulene, kuidas MTÜ iSmart Club asutamine 28.07.2017 kahjustab MTÜ OGOGO huve. Leppetrahvi nõudmine on otseses seoses õigustatud lepingupoolele kahju tekitamisega või olulise lepingu rikkumisega. Käesoleval ajal pole hageja tõendanud, et kostja oleks temale kahju tekitanud ning et tekitatud kahju moodustab 2000 eurot. Ainuüksi teise ühingu juhtkonda kuulumine ei anna alust leppetrahvi nõudmiseks. Kostja asus seisukohale, et töölepingu konkurentsipiirang pole kooskõlas TLS § 23 lg 2 ja TLS § 23 lg 3 sätestatuga. Töölepingust ei tulene samuti, et tööandja oleks konkurentsipiirangu
kokkuleppest kinnipidamise eest igakuist mõistliku hüvitist tasunud. Kostja arvates on antud juhul konkurentsipiirangu tingimus algusest peale tühine. Kui kohus asub seisukohale, et leppetr Esimese astme kohtu lahend
8.Harju Maakohtu 15.03.2019 otsusega rahuldati hagi osaliselt ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv summas 1000 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu summas 250 eurot ja viivise menetluskuludelt.
9.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 07.09.2015 sõlmisid pooled töölepingu, mille kohaselt asus kostja tähtajatult hageja juurde tööle pedagoogmetoodiku ametikohale; tööleping lõpetati 08.08.2017 poolte kokkuleppel; 28.07.2017 asutati MTÜ iSmart Club ja kostja kuulub MTÜ iSmart Club juhatusse.
10.Käesolevas asjas vaidlevad pooled leppetrahvi nõudeõiguse ja konkurentsipiirangu kehtivuse üle, kas töölepingus sätestatud konkurentsipiirang on kooskõlas TLS § 23 lg-2 ja TLS § 23 lg-s 3 sätestatuga; kas töölepingus sisalduv konkurentsipiirangu ja selle rikkumisel kohalduva leppetrahvi regulatsioon on vastuolus hea usu põhimõttega; kas tegemist on tööandjapoolsete tüüptingimustega ning kas leppetrahv on ebamõistlikult suur.
11.Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 6.4 (TVK tlk 8) kohaselt leppisid pooled kokku, et tööandjale konkurentsi osutamise korral lepingu kehtivuse ajal kohustub töötaja tasuma leppetrahvi 2000 eurot, kandes selle tööandja pangakontole 10 päeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest. Töölepingu punkti 1.4 (TVK tlk 6) kohaselt MTÜ OGOGO konkurentideks on kõik Eesti Vabariigis asuvad või tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja sihtasutused, kes tegelevad LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega.
12.Kohtu hinnangul on hageja põhistanud, et tal oli õigustatud huvi hoida kostjale töösuhte kestel teatavaks saanud teave saladuses selleks, et kaitsta enda majanduslikku huvi. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt töötas hageja pedagoog-metoodiku ametikohal ning tegeles LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega tööandja juures. Hageja selgitas, et kostjal oli vahetu kontakt hageja klientidega ning oskusteabega, mida tööandja oma klientidele müüs (LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimine). Hageja märkis, et kostja omas tööandja majandusliku eksisteerimise seisukohast olulist teavet, mille saladuses hoidmise vajadus oli tööandja poolt põhjendatud (tlk 91). Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et tal oli vahetu kontakt hageja klientidega ning sellele, et ta omas tööandja majandusliku eksisteerimise seisukohast olulist teavet. Kohus asub seisukohale, et töösuhe võimaldas kostjal tutvuda hageja klientidega, tootmis- ja ärisaladusega või olulise teabega. Kohtu hinnangul võib taolise informatsiooni kasutamine konkureerivas äriühingus kahjustada hagejat ja anda konkureerivale äriühingule eelise hageja ees. Seega oli hagejal majanduslik huvi, mille saladuses hoidmiseks oli tal õigustatud huvi TLS § 23 lg 2 mõttes.
13.Kohtu hinnangul oli töölepingu p-dega 1.4., 1.5. ja 6.4. konkurentsipiirang töötajale mõistlikult ja äratuntavalt piiritletud ruumiliselt (Eesti Vabariik), ajaliselt (lepingu kehtivuse ajal) ja esemeliselt (LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimine).
14.Kohustus maksta igakuist mõistlikku hüvitist kehtib üksnes juhul, kui konkurentsipiirangut kohaldatakse ka töösuhte lõppemisel, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. Töölepingust nähtub, et konkurentsipiirang oli sõlmitud vaid töösuhte kehtivuse
ajaks. Kohustus maksta mõistlikku hüvitist kehtib siis, kui konkurentsipiirangut kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist.
15.Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse pidada töölepingus sisalduvat konkurentsipiirangut tüüptingimuseks. Kohus on seisukohal, et tööandja kui tüüptingimusi kasutava lepingupoole esitatud tõenditest nähtub, et pooled rääkisid leppetrahvi ja konkurentsipiirangu tingimustes läbi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et konkurentsipiirangu ja selle rikkumisel kohalduva leppetrahvi kohta käivad lepingupunktid ei ole käsitletavad tüüptingimustena. Samas on kohus ka arvamusel, et leppetrahvi ja konkurentsipiirangu tingimused ei ole töötajat ebamõistlikult kahjustavad ega koormavad ega vastuolus seaduse nõuetega. Kohus on seisukohal, et konkurentsipiirang on kooskõlas TLS §-dega 23 ja 24.
16.Töösuhe lõppes 08.08.2017 TLS § 79 alusel. MTÜ iSmart Club asutati 28.07.2017 ehk töölepingu kehtivuse ajal (TVK tlk 16). Kostja MTÜ asutamisele vastu ei vaielnud. Äriregistri andmetel on MTÜ iSmart Club tegevusala „Muu mujal liigitamata koolitus“ (sama tegevusala on äriregistri andmetel ka MTÜ-l OGOGO; TVK tlk 20). Kostja kuulub MTÜ iSmart Club juhatusse. TVK toimikust nähtub MTÜ iSmart Club kodulehe väljavõte, kus ettevõte tutvustab oma teenuseid (TVK tlk 14-15). Kohtu hinnangul on hageja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et MTÜ iSmart Club tegeleb LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega. Sama alaga tegeleb ka hageja. Kuivõrd konkurentsipiirang on kooskõlas TLS §-dega 23 ja 24 ning kostja on rikkunud töölepingus kokkulepitud konkurentsipiirangut, on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
17.Arvestades sellega, et konkurentsipiirang oli sõlmitud lepingu kehtivuse ajaks ning MTÜ iSmart Club oli asutatud 28.07.2017 ja tööleping lõppes 08.08.2017, oleks kohtu hinnangul leppetrahvi nõudmine maksimummääras vastuolus hea usu põhimõttega ja annab alust leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Samuti tuleb arvestada kostjale etteheidetava konkurentsipiirangu rikkumise raskust ja sisu, sellega kaasnenud kahju tõendamatust ning poolte majanduslikku seisundit. Kohus andis kostjale 11.04.2018 määrusega menetlusabi. Töölepingust nähtub, et kostja igakuine sissetulek hageja juures töötamise ajal oli 933 eurot (TVK tlk 7). Kohus leiab, et hageja taotletud leppetrahvi väljamõistmine on mõistlik pooles ulatuses, s.o summas 1000 eurot. Apellatsioonkaebuse põhjendused
18.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja tühistada täielikult maakohtu otsus ning saata vaidlus uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja palub jätta menetlusosaliste maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda ja mõista hagejalt välja kostja kasuks apellatsioonimenetluse menetluskulud.
19.Hageja ei ole suutnud veenvalt põhistada, milles seisneb tema erilise majandusliku huvi rikkumine käesoleva menetluse raames. Töötajale äratuntava piiritluse puudumine toob kaasa konkurentsipiirangu tühisuse. Märkimisväärne on siinkohal, et hageja näol on tegemist mittetulundusühinguga. Seega on küsitav, kas konkurentsipiirang võiks üldse antud juhul kehtestatud olla, kuna tegemist pole ettevõtjaga.
20.Maakohus on nõustunud hagejaga, et konkurentsipiirangu rikkumisega tekkis talle kahju, kuid seejuures ei tulene kohtutoimiku materjalidest, milles seisneb vastav kahju ning mis summas see võiks olla.
21.Kostja ei nõustu maakohtuga, et kohustus maksta igakuist mõistlikku hüvitist kehtib üksnes juhul, kui konkurentsipiirangut kohaldatakse ka töösuhte lõppemisel, mida käesoleval juhul tehtud ei ole, kuna töölepingu p 6.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et töötaja kohustub hoidma tööandja ärisaladusi nii töötamise ajal kui peale seda, samuti
mitte osutama tööandjale konkurentsi lepingu kehtivuse ajal. Seejuures puudub vaidlus, et tööandja ei tasunud töötajale lisatasu ärisaladuse hoidmise ning konkurentidele mittetöötamise eest.
22.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et antud juhul ei ole hageja tegevusaladega seonduvate tegevuste loetelu mõistlikult piiritletud. Järelikult ei ole TLS § 23 lg-s 3 ette nähtud eeldus täidetud ja poolte konkurentsipiirangu kokkulepe on TLS § 23 lg 4 kohaselt tühine.
23.Hagiavaldusest tulenevalt nõutakse kostjalt leppetrahvi konkurentsipiirangu rikkumise eest, kuid 03.08.2018 menetlusdokumendis viitab hageja juba tootmis- ja ärisaladuse rikkumisele. Kostja on seisukohal, et antud väited võivad olla hinnatud hagi aluse muutmisena, mis on vastuvõetamatu antud menetlusstaadiumis. Maakohus on jätnud vastava kostja väite analüüsimata, mis võis kaasa tuua väära otsuse tegemise.
24.Maakohus pole selgitanud, kas töölepingu tekstis oleva punkti võiks antud olukorras lugeda eraldi võlaõiguslikuks kokkuleppeks või mitte.
25.Maakohus on jätnud kostja väited, et töövaidluskomisjoni praktikast tulenevalt ei alga konkureeriv tegevus äriühingu registreerimisest töötaja poolt ning tööandja klientidega seonduvate juhtumite puhul hakkab töötaja konkureerivaks tegevuseks loetav tegevus hetkest, mil ta esitab klientidele pakkumised, mis tähendab, et maakohus ei lugenud konkurentsikeelu rikkumiseks klientide informeerimist tööandja halvast majanduslikust seisundist, analüüsimata, mis võis kaasa tuua väära otsuse tegemise.
26.Maakohtu poolt väljamõistetud leppetrahvi summa on ülemäära suur arvestades kõiki vaidluse asjaolusid. Ringkonnakohtu põhjendused
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas TsMS § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 21 alusel keelduda. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis leppetrahvi 2000 eurot tasumist. Kuna hageja nõue ei ületa 2000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.
28.TsMS § 637 lg 21 sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses märkinud, et ta annab loa edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21 tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.
29.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.
30.Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Kuna hagejat ei ole apellatsioonimenetlusse kaasatud, siis kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
31.Kostja esitas taotluse menetlusabi saamiseks. Kuivõrd ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, siis tuleb menetlusabi taotlus jätta läbi vaatamata.
32.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.