5.Mõista kostjalt J S hageja MTÜ OGOGO kasuks välja menetluskulu summas 250 eurot.
6.Kohustada kostjat J S tasuma punktis 5 väljamõistetud menetluskuludelt hagejale MTÜ OGOGO viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
2-17-18312
7.Mõista kostjalt J S välja riigituludesse kostja menetlusabikulu summas 225 eurot. Nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest.
8.Käesoleva otsuse jõustumisest 15 päeva möödumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjal J S tasuda Eesti Vabariigile riigituludesse hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Saata käesolev otsus viivitamatult pärast jõustumist punktide 7 ja 8 osas teadmiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Töövaidluskomisjoni (edaspidi TVK) 16.11.2017.a otsusega töövaidlusasjas nr 41/2072/17 rahuldas töövaidluskomisjon täies ulatuses MTÜ OGOGO avalduse J Si vastu, millega mõistis J Silt MTÜ OGOGO kasuks välja leppetrahvi summas 2000 eurot (TVK tlk 56-58; tlk 4).
2.J S esitas 06.12.2017.a Harju Maakohtule taotluse töövaidluskomisjoni otsuse asjas nr 41/2072/17 läbivaatamiseks hagimenetluses (tlk 2-3). 09.02.2018.a määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta ja määras kostjale tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks (tlk 11-12). 21.02.2018 esitas J S Harju Maakohtule menetlusabi taotluse, mille kohaselt palus vabastada end riigilõivu tasumisest 225 euro ulatuses (tlk 13-15). 11.04.2018 määrusega vabastas kohus kostja riigilõivu tasumisest (tlk 53-55). 11.04.2018 määrusega kohustas kohus hagejat esitama oma nõuded hagiavalduse vormis (tlk 56). 30.04.2018 esitas hageja hagi kostja vastuse leppetrahvi 2000 euro nõudes (tlk 60-66). 01.06.2018 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse (tlk 67-68). HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
3.Hagiavaldusest nähtub, et J S ja MTÜ OGOGO sõlmisid 07.09.2015 töölepingu nr 1. Töölepingu punkti 6.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et tööandjale konkurentsi osutamise korral lepingu kehtivuse ajal kohustub töötaja tasuma leppetrahvi 2000 eurot, kandes selle tööandja pangakontole 10 päeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest. Töölepingu punkti 1.4 kohaselt MTÜ OGOGO konkurentideks on kõik Eesti Vabariigis, asuvad või tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja sihtasutused, kes tegelevad LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega (TVK tlk 69). Töölepingu punktidest 1.4 ja 6.4 nähtub, et konkurentsipiirangu kokkulepe on
2-17-18312 ruumiliselt (Eesti Vabariik) ajaliselt (lepingu kehtivuse ajal) ja esemeliselt (LEGOkonstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimine) piiritletud.
4.Hageja selgitas, et äriregistri kohaselt on kostja Mittetulundusühingu xxx Xxx (registrikood xxx) juhatuse liige (TVK tlk 16). Mittetulundusühing xxx Xxx on kantud registrisse 28.07.2017, s.o Töölepingu nr 1 kehtivuse ajal. Mittetulundusühing xxx Xxx tegeleb LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega, seega ettevõte on hageja konkurent. Hageja juhtis tähelepanu, et hageja ja Mittetulundusühing xxx Xxx tegevusalad on sarnased - muu mujal liigitamata koolitus. Mõlemad ettevõtted tegelevad LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega (TVK tlk 12-14). Hageja kliendid on hagejaga lepingud lõpetanud ning sõlminud lepingud Mittetulundusühinguga xxx Xxx. See tõi hagejale käibe vähenemise. Hageja esitas tõendina pildid, millest nähtub, et hageja kliendid läksid üle Mittetulundusühingule xxx Xxx (tlk 95100).
5.Tööleping nr 1 lõpetati 08.08.2017 (TVK tlk 21). 12.09.2017 esitas hageja kostjale nõudekirja nõudega tasuda leppetrahvi summas 2000 eurot hiljemalt 22.09.2017 (TVK tlk 17-19). Hageja esitas tõendi selle kohta, et kostja on nõudekirjale e-kirjaga vastu vaielnud (tlk 86). Tulenevalt lepingulise suhte olemusest ja konkurentsipiirangu eesmärgist ei saa leppetrahvi 2000 ulatuses pidada ebamõistlikult suureks. Hageja on seisukohal, et kostja töölepingus sätestatud konkurentsipiirangu ja leppetrahvi tingimused ei ole tüüptingimustena tühised. Ärisaladuse ja konkurentsikeeluga seotud piirangud ja nende rikkumisega seotud leppetrahvid ja nende suurus olid kostjaga eraldi läbi räägitud ning kostjal võimaldati esitada vastuväiteid ja neid on arvestatud ning kokkulepped vastasid kostja tahtele. Kostja on kinnitanud eeltoodut eraldiseisvalt allkirjaga töölepingu keskel.
6.Mittetulundusühinguga xxx Xxx on asutatud ja kostja on selle osanik ja juhatuse liige olnud ajal, kui kostja töötas hageja juures ja tema suhtes kehtis konkurentsipiirang. Viidatud tegevus kujutas endast konkureerivat tegevust ja kuivõrd kostja töötas sellel ajal hageja juures ning tema suhtes kehtis konkurentsipiirang, mistõttu on tegemist konkurentsipiirangu rikkumisega töölepingu p-de 1.4, 1.5 ja 6.1.12 ning töölepingu seaduse (TLS) § 23 lg 1 järgi. Lepingu rikkumine ei ole vabandatav ja seega vastutab kostja konkurentsipiirangu rikkumise eest. Hageja nõuab leppetrahvi 2000 euro tasumist.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
7.Kostja ei tunnista hagi ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et pooled sõlmisid 07.09.2015 töölepingu, mille kohaselt asus avaldaja tähtajatult tööle pedagoogmetoodik ametikohale. Poolte vahel ei ole ka vaidlust selles, et tööleping oli lõpetatud 08.08.2017 poolte kokkuleppel (TLS § 79 alusel). Kostja märkis, et ta on pöördunud tööandja poole töölepingu lõpetamise sooviga e-kirja teel juba 14.07.2017. Kostja vaidles nõudekirja kättesaamisele vastu. Kostja märkis, et talle jääb ebaselgeks, millal oli nõudekiri kostjale edastatud ning mis viisil ning kas on töötaja selle kätte saanud ja vastanud. Kostja on seisukohal, et hageja esitatud tõendid (fotod) ei ole asjakohased tõendid, kuna puudub põhjuslik seos piltide ja hagiavalduse eseme vahel.
8.Hageja avaldusest ei tulene, kuidas MTÜ xxx Xxx asutamine 28.07.2017 kahjustab MTÜ OGOGO huve. Leppetrahvi nõudmine on otseses seoses õigustatud lepingupoolele kahju tekitamisega või olulise lepingu rikkumisega. Käesoleval ajal pole hageja tõendanud, et kostja oleks temale kahju tekitanud ning et tekitatud kahju moodustab 2000 eurot. Kostja asus seisukohale, et töölepingu punktid nr 1.4, 1.5, 6.1.12, 6.3 ja 6.4 on vastuolus hea usu
2-17-18312 põhimõttega ja tegemist on tööandjapoolse tüüptingimustega, mida kostja mõjutada ei saanud. Hageja ei nõudnud mitte kordagi töötajalt töölepinguga keelatud tegevuse lõpetamist ega hoiatanud töötajat. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tegevusaladega seonduvate tegevuste loetelu, majandusliku huvi olemasolu ja konfidentsiaalne teavet mõistlikult töölepingus piiritlenud. Ainuüksi teise ühingu juhtkonda kuulumine ei anna alust leppetrahvi nõudmiseks. Kostja asus seisukohale, et töölepingu konkurentsipiirang pole kooskõlas TLS § 23 lg 2 ja TLS § 23 lg 3 sätestatuga. Töölepingust ei tulene samuti, et tööandja oleks konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest igakuist mõistliku hüvitist tasunud. Kostja arvates on antud juhul konkurentsipiirangu tingimus algusest peale tühine.
9.Juhul, kui kohus asub seisukohale, et leppetrahvi nõue on põhjendatud, siis taotleb kostja vähendada nõutavat leppetrahvi 1 euroni. Vastuvõetamatu on nõuda leppetrahvi tasumist 2000 euro ulatuses kostjalt, kelle viimane töötasu hageja juures oli 933 eurot brutotasuna.
MENETLUSTOIMINGUD
10.13.07.2018.a määrusega määras kohus käesolevas tsiviilasjas kirjaliku menetluse (tlk 8789).
TSIVIILASJA HINNA KINDLAKSMÄÄRAMINE
11.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2000 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.TsMS § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja hagi tuleb rahuldada osaliselt.
13.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle, mille kohus loeb TsMS § 231 lõigete 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: -
07.09.2015 sõlmisid pooled töölepingu, mille kohaselt asus kostja tähtajatult hageja juurde tööle pedagoog-metoodik ametikohale; tööleping lõpetati 08.08.2017 poolte kokkuleppel; 28.07.2017 asutati MTÜ xxx Xxx ja kostja kuulub MTÜ xxx Xxx juhatusse.
14.Käesolevas asjas vaidlevad pooled leppetrahvi nõudeõiguse ja konkurentsipiirangu kehtivuse üle, täpsemalt: - kas töölepingus sätestatud konkurentsipiirang on kooskõlas TLS § 23 lg 2 ja TLS § 23 lg 3 sätestatuga; - kas töölepingus sisalduv konkurentsipiirangu ja selle rikkumisel kohalduva leppetrahvi regulatsioon on vastuolus hea usu põhimõttega ja tegemist on tööandjapoolsete tüüptingimustega; - kas leppetrahv on ebamõistlikult suur.
2-17-18312
15.Kohus annab esmalt hinnangu hageja leppetrahvinõudele, mis tuleneb konkurentsipiirangu rikkumisest. Seejärel hindab töölepingu tingimusi ja annab hinnangu leppetrahvi suurusele.
16.Riigikohus on 06.03.2013.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-6-13 punktis 12 leidnud, et konkurentsipiirangu kokkulepe on töötaja ja tööandja vahel sõlmitav eraldi võlaõiguslik kokkulepe, millele viitab ka asjaolu, et konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimist, selle kehtivust, ülesütlemist ja võimalikku leppetrahvi kokkulepet konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel on põhjalikult eraldi reguleeritud TLS §-des 23-27. Seejuures võib tööandja TLS § 25 lg 1 kohaselt konkurentsipiirangu kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette.
17.Poolte vahel sõlmitud töölepingu punkti 6.4 (TVK tlk 8) kohaselt leppisid pooled kokku, et tööandjale konkurentsi osutamise korral lepingu kehtivuse ajal kohustub töötaja tasuma leppetrahvi 2000 eurot, kandes selle tööandja pangakontole 10 päeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest. Töölepingu punkti 1.4 (TVK tlk 6) kohaselt MTÜ OGOGO konkurentideks on kõik Eesti Vabariigis, asuvad või tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja sihtasutused, kes tegelevad LEGOkonstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega.
18.TLS § 6 lg 3 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. TLS § 23 lg 1 sätestab, et konkurentsipiirangu kokkuleppega võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal. Sama sätte lg 2 järgi võib konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmida, kui see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada. Sama sätte lg-st 3 tulenevalt peab konkurentsipiirang olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud. Sama sätte lg 4 sätestab, et käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkulepe on tühine.
19.Leppetrahvi kokkuleppe sõlmimist ei ole kostja vaidlustanud, küll aga märgib kostja, et hageja avaldusest ei tulene, kuidas MTÜ xxx Xxx asutamine 28.07.2017 kahjustab MTÜ OGOGO huve. Kohtu hinnangul on hageja põhistanud, et tal oli õigustatud huvi hoida kostjale töösuhte kestel teatavaks saanud teave saladuses selleks, et kaitsta enda majanduslikku huvi. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt töötas hageja pedagoogmetoodik ametikohal ning tegeles LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega tööandja juures. Hageja selgitas, et kostjal oli vahetu kontakt hageja klientidega ning oskusteabega, mida tööandja oma klientidele müüs (LEGOkonstrueerimise kui robotitehnika alaste tundide läbiviimine). Hageja märkis, et kostja omas tööandja majandusliku eksisteerimise seisukohast olulist teavet, mille saladuses hoidmise vajadus oli tööandja poolt põhjendatud (tlk 91). Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et tal oli vahetu kontakt hageja klientidega ning sellele, et ta omas tööandja majandusliku eksisteerimise seisukohast olulist teavet. Kohus asub seisukohale, et töösuhe võimaldas kostjal tutvuda hageja klientidega, tootmis- ja ärisaladusega või olulise teabega. Kohtu hinnangul võib taolise informatsiooni kasutamine konkureerivas äriühingus kahjustada
2-17-18312 hagejat ja anda konkureerivale äriühingule eelise hageja ees. Seega oli hagejal majanduslik huvi, mille saladuses hoidmiseks oli tal õigustatud huvi TLS § 23 lg 2 mõttes.
20.Edasi hindab kohus, kas konkurentsipiirang oli töötajale mõislikult ja äratuntavalt piiritletud. Hageja väitis, et töölepingu punktidest 1.4. ja 6.4. nähtub, et konkurentsipiirangu kokkulepe oli ruumiliselt (Eesti Vabariik) ajaliselt (lepingu kehtivuse ajal) ja esemeliselt (LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimine) piiritletud. Kostja asus seisukohale, et hageja ei ole tegevusaladega seonduvate tegevuste loetelu piisavalt töölepingus piiritlenud. Töölepingu punkti 1.4 kohaselt hageja konkurentideks on kõik Eesti Vabariigis, asuvad või tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud, füüsilisest isikust ettevõtjad ja sihtasutused, kes tegelevad LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega. Töölepingu punkti 1.5 kohaselt MTÜ-s OGOGO loetakse konkurentsi osutamiseks mistahes konkureeriv tegevus, s.h: töötaja töötamine tööandja konkurendi või klientide juures töölepingu (antud kontekstis on töölepinguna vaadeldav ka kahe isiku suusõnaline kokkulepe) alusel (punkt 1.5.1); töötaja poolt eraisikuna (samuti füüsilisest isikust ettevõtjana) tööandja konkurentidele ja klientidele teenuste osutamine nii suulise kui kirjaliku mistahes tsiviilõigusliku lepingu alusel, sh konsultatsioonide andmine (punkt 1.5.2); töötaja kuulumine konkurendi juhatusse või nõukogusse (punkt 1.5.3); töötaja poolt töölepingu kehtivuse ajal konkureeriva äriühingu asutamine isiklikult või sugulaste ja/või hõimlaste kaudu või konkurentsi osutamine füüsilisest isikust ettevõtjana (punkt 1.5.4); muu tegevus, mida võib pidada tööandjale konkurentsi osutamiseks ja mis kahjustab tööandja olulisi huve (punkt 1.5.5). Töölepingu punkti 6.4 kohaselt leppisid pooled kokku, et tööandjale konkurentsi osutamise korral lepingu kehtivuse ajal kohustub töötaja tasuma leppetrahvi 2000 eurot, kandes selle tööandja pangakontole 10 päeva jooksul vastavasisulise nõude esitamisest. Kohtu hinnangul oli eeltoodud punktidega konkurentsipiirang töötajale mõistlikult ja äratuntavalt piiritletud ruumiliselt (Eesti Vabariik), ajaliselt (lepingu kehtivuse ajal) ja esemeliselt (LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimine).
21.Kostja väitis, et töölepingust ei tulene, et tööandja oleks konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest igakuist mõistliku hüvitist tasunud. TLS § 24 lg 1 sätestab, et pärast töölepingu lõppemist kohaldatav konkurentsipiirangu kokkulepe kehtib üksnes juhul, kui see vastab käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele (p 1); on sõlmitud kirjalikult (p 2); selle eest makstakse hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3 (p 3); see on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest (p 4). Sama sätte lg 2 järgi ei saa tööandja tugineda käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud nõudeid rikkudes sõlmitud kokkuleppe tühisusele, kui töötaja täidab kokkulepet. Sama sätte lg 3 kohaselt maksab tööandja töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist TLS § 24 lg-s 1 konkurentsipiirangu kehtivuse eeldused on kumulatiivsed ehk kui üks eeldustest on täitmata, ei saa tööandja konkurentsipiirangule allumist nõuda. Hageja selgitas, et käesoleval juhul ei oma konkurentsipiirangu kehtivuse osas tähtsust see, et tööandja ei ole maksnud kostjale konkurentsipiirangu kokkuleppe raames hüvitist, kuna konkurentsipiirang kehtis üksnes töösuhte ajal. Kohustus maksta igakuist mõistlikku hüvitist kehtib üksnes juhul, kui konkurentsipiirangut kohaldatakse ka töösuhte lõppemisel, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. Kohus nõustub hagejaga väitega. Töölepingust nähtub, et konkurentsipiirang oli sõlmitud vaid töösuhte kehtivuse ajaks. Kohustus maksta
2-17-18312 mõistliku hüvitist kehtib siis, kui konkurentsipiirangut kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist.
22.Pooled vaidlevad, kas töölepingus konkurentsipiirangu ja selle rikkumisel kohalduva leppetrahvi kohta käivad lepingupunktid on käsitletavad tüüptingimustena võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõistes ning, kas konkurentsipiiranguga ja ärisaladuse hoidmise kohustusega seonduvad lepingupunktid on tüüptingimustena tühised. Kohus annab järgnevalt hinnangu, kas töölepingus sisalduvad konkurentsipiirangut reguleerivad tingimused on käsitletavad tüüptingimustena. Sellele jaatava vastuse saamisel annab kohus hinnangu küsimusele, kas tüüptingimused on saanud töölepingu osaks. Riigikohus on tüüptingimustega seonduvalt leidnud, et pool, kes soovib, et kohus kohaldaks lepingutingimuse suhtes võlaõigusseaduse tüüptingimuste regulatsiooni, peab esile tooma ja tõendama asjaolud, mille alusel on lepingutingimus VÕS § 35 lg 1 kohaselt kvalifitseeritav tüüptingimusena (tema suhtes kasutatud lepingutingimus oli eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või lepingutingimust on tema suhtes kasutatud mõnel muul põhjusel selliselt, et tingimuse üle ei olnud läbirääkimine ja selle sisu mõjutamine reaalselt võimalik). Selleks, et sellisele lepingutingimusele ei kohalduks tüüptingimuste regulatsioon, peab tingimuse kasutaja VÕS § 35 lg-st 2 tulenevalt tõendama, et lepingupooled rääkisid tingimuse eraldi läbi (vt Riigikohtu lahendit kohtuasjas nr 3-2-1150-06, p 17). Kostja on kinnitanud töölepingus, et ärisaladuse ja konkurentsikeeluga seotud piirangud ja nende rikkumisega seotud leppetrahvid ja nende suurus olid kostjaga eraldi läbi räägitud ning kostjal võimaldati esitada vastuväiteid ja neid on arvestatud ning kokkulepped vastasid kostja tahtele. Kostja on kinnitanud eeltoodut eraldiseisvalt allkirjaga töölepingu keskel. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud ega toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse pidada töölepingus sisalduvat konkurentsipiirangut tüüptingimuseks. Kohus on seisukohal, et tööandja kui tüüptingimusi kasutava lepingupoole esitatud tõenditest nähtub, et pooled rääkisid leppetrahvi ja konkurentsipiirangu tingimustes läbi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et konkurentsipiirangu ja selle rikkumisel kohalduva leppetrahvi kohta käivad lepingupunktid ei ole käsitletavad tüüptingimustena. Samas on kohus ka arvamusel, et leppetrahvi ja konkurentsipiirangu tingimused ei ole töötajat ebamõistlikult kahjustavad ega koormavad ega vastuolus seaduse nõuetega. Kohus on seisukohal, et konkurentsipiirang on kooskõlas TLS §-dega 23 ja 24.
23.Kostja märkis, et ta on pöördunud tööandja poole töölepingu lõpetamise sooviga e-kirja teel juba 14.07.2017. Kostja esitas ka selle kohase tõendi (tlk 73; TVK tlk 37). Hageja märkis, et asjas ei oma tähtsust, et kostja on pöördunud hageja poole vastavasisulise avaldusega lepingu lõpetamiseks e-kirja teel 14.07.2017. Asjas omab tähtsust, et rikkumine leidis aset töölepingu kehtivuse ajal. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööleping lõpetati 08.08.2017, samuti selles, et MTÜ xxx Xxx on asutatud 28.07.2017 ja et kostja kuulub MTÜ xxx Xxx juhatusse. TLS § 95 lg 1 kohaselt tuleb tööleping üles öelda ülesütlemisavalduse tegemisega. Sama põhimõte on kirjas VÕS §-s 195. Kostja poolt viidatud kirjavahetusest ei nähtu, et kumbki pool oleks töölepingu 14.07.2017 üles öelnud. Kostja on nimetatud kirjas viidanud, et tal puudub võimalus digitaalselt allkirjastatud avalduse esitamiseks, mistõttu esitab ta sellise avalduse hiljem. Seega lõppes töösuhe 08.08.2017 TLS § 79 alusel. MTÜ xxx Xxx asutati 28.07.2017.a, ehk töölepingu nr 1 kehtivuse ajal (TVK tlk 16). Kostja MTÜ asutamisele
2-17-18312 vastu ei vaielnud. Äriregistri andmetel on MTÜ xxx Xxx tegevusala „Muu mujal liigitamata koolitus“ (sama tegevusala on äriregistri andmetel ka MTÜ-l OGOGO; TVK tlk 20). Kostja kuulub MTÜ xxx Xxx juhatusse. TVK toimikust nähtub MTÜ xxx Xxx kodulehe väljavõte, kus ettevõte tutvustab oma teenuseid (TVK tlk 14-15). Kohtu hinnangul on hageja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et MTÜ xxx Xxx tegeleb LEGO-konstrueerimise ja robotitehnika alaste tundide läbiviimisega. Sama alaga tegeleb ka hageja. Kuivõrd konkurentsipiirang on kooskõlas TLS §-dega 23 ja 24 ning kostja on rikkunud töölepingus nr 1 kokkulepitud konkurentsipiirangut, on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
24.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi summas 2000 eurot. Kostja märkis, et nõutav leppetrahv on ebamõistlikult suur ja taotles vähendada seda 1 euroni. TLS § 26 lg 1 järgi võivad töötaja ja tööandja kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kahju puudumine võib olla aluseks leppetrahvi vähendamisele, kui leppetrahvi väljanõudmine kokkulepitud ulatuses ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-132-12 (p 12)). Kostja märkis, et vastuvõetamatu on nõuda leppetrahvi tasumist 2000 euro ulatuses kostjalt, kelle viimane töötasu hageja juures oli 933 eurot brutotasuna. Hageja selgitas, et MTÜ xxx Xxx kodulehe väljavõttest nähtub, et MTÜ xxx Xxx poolt pakutava aastase kursuse maksumuseks on 450 eurot. Kokku pakub ettevõte viite (5) kursust (TVK tlk 14-15). Hageja on seisukohal, et leppetrahvi suurus on proportsionaalne kostja poolt toime pandud konkurentsipiirangu rikkumisega. Hageja on väitnud ja esitanud tõendeid, et konkurentsipiirangu rikkumisega tekkis talle kahju. Hageja esitas fotod, millest väidetavalt nähtub, et hageja kliendid läksid üle MTÜsse xxx Xxx (tlk 95-100). Kohtu hinnangul hageja tõendist nimetatud asjaolu ei selgu. Pole võimalik tuvastada, et just hageja kliendid läksid üle MTÜ-sse xxx Xxx. Arvestades sellega, et konkurentsipiirang oli sõlmitud lepingu kehtivuse ajaks ning MTÜ xxx Xxx oli asutatud 27.07.2017 ja tööleping lõppes 08.08.2017, oleks kohtu hinnangul leppetrahvi nõudmine maksimummääras vastuolus hea usu põhimõttega ja annaks alust leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Samuti tuleb arvestada kostjale etteheidetava konkurentsipiirangu rikkumise raskust ja sisu, sellega kaasnenud kahju tõendamatust ning poolte majanduslikku seisundit. Tuleb arvestada ka poolte majanduslikku seisundit. Kohus andis kostjale 11.04.2018 määrusega menetlusabi. Töölepingust nähtub, et kostja igakuine sissetulek hageja juures töötamise ajal oli 933 eurot (TVK tlk 7). Kohus leiab käesoleval juhul, et hageja taotletud leppetrahvi väljamõistmine on mõistlik pooles ulatuses, s.o summas 1000 eurot.
25.Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi summas 1000 eurot.
2-17-18312
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
27.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja soovis hagiga saada leppetrahvi summas 2000 eurot. Kohus rahuldas nõude 1000 euro ulatuses, mis moodustab haginõudest 50%.
28.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
29.Kohtu leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ning hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi. Kohus määras väljamõistetava leppetrahvi suuruse diskretsiooniõiguse alusel ning kohtu hinnangul oleks menetluskulude jaotamine vastavalt hagi rahuldamise ulatusele, (st selliselt, et 50% nii hageja enda kui kostja kuludest jääks hageja kanda) hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Seetõttu jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Järgnevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulusid kohus kindlaks ei määra, kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
31.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
32.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hageja menetluskulud 08.06.2018.a seisuga 250 eurot. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates (Riigikohtu lahend nr 3-2-1134-16). Kohus, analüüsinud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud. Menetluskulude
2-17-18312 kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et lepingulise esindaja tunnitasu 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud. Sellist tunnitasu määra saab lugeda kooskõlas olevaks ka Riigikohtu praktikaga (nr 3-2-193-13 ja nr 3-2-1-115-13). Kohus leiab, et vaidlust ei ole asjaolus, et hageja on õigusabi kasutanud ja õigusabi kasutades kulu kandnud ning vastav kulu tuleb kostjal hagejale ka hüvitada. Kohtu hinnangul on hageja esindaja õigusabi ajakulu (2,5 tundi) põhjendatud ja tunnihind (100 eurot) mõistlik. Eeltoodust tulenevalt tuleb määrata kostja poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruseks 250 eurot (ilma käibemaksuta) (tlk 129-131).
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.Harju Maakohtu 11.04.2018 määrusega rahuldati kostja menetlusabi taotlus ning vabastati ta riigilõivu maksmisest summas 225 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. TsMS § 190 lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
36.Kohus leiab, et kostja menetlusabikulu 225 eurot tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista.
37.TsMS § 179 lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab pooli, et käesolev lahend võidakse tulenevalt TsMS § 179 lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.
38.TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus otsuses, et 15 päeva möödumisel otsuse jõustumisest kuni otsuse täitmiseni tuleb kostjal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
39.TsMS § 179 lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumist hõlbustava makseinfodokumendi.
2-17-18312
40.TsMS § 179 lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. Kohus edastab lahendi Rahandusministeeriumile.
41.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.