(Tagaseljaotsus) Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Ann Meriluht
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. mai 2025.a Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-144573
Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
B2 Impact OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Hagihind
5813,38 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Marie Tsine Kostja: X (isikukood XXX)
Resolutsioon
Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne laenuandja oleks enne laenu andmist küsinud kostjalt pangakonto väljavõtteid. Kohus andis 18.02.2025.a kirjaga hagejale võimaluse selgitada veelkord vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning vajadusel teha nõuete ümberarvestused. Hageja vastas 04.03.2025.a kohtule, et leping on sõlmitud 2017.a, s.o kaheksa aastat tagasi ning siis kehtisid krediidiandjate jaoks krediidilepingute sõlmimisel teistsugused nõuded võrreldes tänasega. Kohus ei nõustu eeltooduga, kuivõrd hageja on korduvalt krediidilepingut suurendanud erinevatel aastatel. Kostja esialgne krediidisumma oli 2000 eurot (2017.a). Hageja suurendas 04.03.2021.a krediidilimiiti 4000 euroni, st poole võrra ning 29.06.2023.a suurendati krediidilimiiti 4700 euroni. Esialgne laenuandja ei küsinud kostjalt kordagi pangakonto väljavõtet, et veenduda kostja maksevõimes. Kostja ei teinud päringuid Maksu- ja Tolliametisse või pensioniregistrisse, et veenduda, kas kostja üldse saab töötasu. Seega pole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hagist nähtub, et kostjale on krediiti kokku antud 18 630 eurot ning kostja on krediidi tagasimakseid teostanud kokku summas 19 483,53 eurot (hagiavalduse p 2.9, 2.20). Seega on kostja teinud tagasimakseid kokku põhinõuet ületavas summas ning puudub alus hagi rahuldamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.