Võlaõigus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.05.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-24-145996/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 30.05.2025
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 800

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. mai 2025.a Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-145996

Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad

B2 Impact OÜ hagi Xi vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin Kostja: X (isikukood XXX)

Hagihind

6114,38 eurot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2.Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks 09.05.2023.a ESTO AS-iga sõlmitud järelmaksu lepingust nr 791114569830 tulenev põhivõlgnevus 547,05 eurot ning viivis võlgnevuselt (547,05 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 17.12.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

3.Välja mõista Xilt B2 Impact OÜ kasuks 11.05.2023.a ESTO AS-iga sõlmitud krediidilepingust nr 76141459667 tulenev põhivõlgnevus 2171,73 eurot ning viivis võlgnevuselt (2171,73 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 17.12.2024.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte üle põhinõude.

4.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi Xi vastu 09.05.2023.a ESTO AS-iga sõlmitud järelmaksu lepingust nr 791114569830 tuleneva intressi nõude 14,24 euro, viivise nõude 55,16 euro, meeldetuletuskirja tasu nõude 15 euro ja sissenõudmiskulude nõude 35 euro väljamõistmiseks.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

10.Tagaseljaotsus toimetada kostjale kätte avaliku teatavakstegemisega. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele ning sellele tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõivu. Kaja riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 kohaselt tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et esialgne laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning hagi on õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja VÕS §-s 94 sätestatud viivise ulatuses (Riigikohtu 24.11.2023.a otsus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 17-26). Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 p 18, C-495/19 p 17). Kohus selgitab, et krediidiandja lähtus peamiselt laenutaotleja esitatud taotlusest, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et esialgne laenuandja oleks enne laenu andmist küsinud kostjalt pangakonto väljavõtteid. Seega ei ole järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 (3)