Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 29.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-17-131705/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 29.04.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1249

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-131705

Tsiviilasi / hagi ese

Osaühingu Aktiva Finants hagi D Vi (V) vastu raha tasumise nõudes

Hagihind

504,45 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja

Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, aadress A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn) Lepinguline esindaja Marilin Palts (elektronpost [email protected])

Kostja

D V (isikukood xxx, aadress xxx, elektronpost xxx)

Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista D Vilt (V, isikukood x) Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks 480,36 (nelisada kaheksakümmend koma kolmkümmend kuus) eurot.

3.Välja mõista D Vilt (V, isikukood x) Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõude 300 (kolmsada) eurot tasumata osalt alates 11.04.2018.a (üheteistkümnendast aprillist kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal) kuni nõude 300 (kolmsada) eurot täitmiseni, kuid mitte suuremas summas kui 300 (kolmsada) eurot.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

10.Jätta rahuldamata Osaühingu Aktiva Finants (registrikood 10746479) avaldus menetluskulude 96 eurot kindlaksmääramiseks ja D Vilt (V, isikukood x) väljamõistmiseks. Edasikaebamise kord Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.h tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonitähtaja jooksul tehakse asjas täiendav otsus, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest ka esialgselt tehtud otsuse suhtes uuesti. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa väljajätmine TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

Kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamine TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude kindlaksmääramine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja menetluskulud nimekirja kohaselt maakohtus kokku 600 eurot. Hageja menetluskulud koosnevad lepingulise esindaja tasust (esindustasu kohtumenetluses) 475 eurot ja kohtumenetluses tasutud riigilõivudest 125 eurot. Kohus peab hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikeks ja põhjendatuteks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest osaliselt. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Hagejat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas inkassoteenuse büroo lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud maksimaalselt 100 eurot, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samuti arvesse võttes, et hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat (vt ka Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas 3-2-1-115-14). Kohus on seisukohal, et maksimaalselt sai lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, hagiavalduse koostamine) kuluda 3,79 tundi tunnitasuga 100 eurot. Võttes sealhulgas arvesse kohtule esitatud hagi sisulist teksti ja asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Muuhulgas peab arvestama, et hagis taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peavad olema mõistlikus proportsioonis ning väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Pooled peavad juba menetluse algusest peale arvestama, et menetluses aluseks võetud asja hinnast lähtutakse edaspidi ka menetluskulude kindlaksmääramisel (vt Riigikohtu lahendeid nr 3-2-1-171-12, p 12 ja nr 3-2-1-5-11, p 12). Käesoleval juhul on hageja rahalisest nõudest lähtuvast märgitud hagihinnaks 504,45 eurot ja kohtuasi ei ole eriliselt keerukas ega mahukas. Kohtu hinnangul ei oleks käesolevas asjas põhjendatud tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine. Lisaks on hageja juba hagis nõudnud võla sissenõudmiskulusid 30 eurot. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et hageja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on hageja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 475 euro asemel 379 euro ulatuses (3,79x100). Põhjendatud on täiel määral ja seadusest tulenevalt vajalik hageja poolt riigilõivu tasumine 125 eurot. Kohus määrab kindlaks ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhjendatud ning vajalikud menetluskulud 504 (379+125) eurot. Hageja nõuab menetluskulusid kokku summas 600 eurot. Kohus jätab rahuldamata hageja menetluskulude kindlaksmääramise nõude 96 euro (600 - 504) ulatuses.