Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-15-5729 menetluses ka kostja nõue otsustusõiguse üleandmiseks ja suhtluskorra kindlaks määramiseks. Hagiavalduse kohaselt on V N avaldanud Harju Maakohtule tsiviilasja nr 215-5729 istungil järgmiseid andmeid: „Kogu lasteaia jõulupeole mineku ja sealt tagasituleku aja lapse isa filmis. Ma keelasin tal seda teha. Ta ütles lapsele, et sa ju tahad, et emme tuleks üles. Ma ütlesin, et ma ei taha üles tulla, kuna me läksime tülli ja ma ei taha probleeme. Pärast seda tegi ta avalduse politseile, kuna ma tungisin ebaseaduslikult tema korterisse.“ Tsiviilasjas nr 2-15-5729 tugines kohus väga suures ulatuses kostja poolt avaldatud väidetele ning hagejast loodud negatiivsele kuvandile. Tallinna Ringkonnakohus tugines hageja määruskaebuse lahendamisel suuresti just maakohtu poolt tuvastatud asjaoludele, mis põhinesid V Na poolt avaldatud ebaõigetel faktiväidetel. Riigikohus hindas asja toimikus olevaid tõendeid sh V Na poolt avaldatud ebaõigeid faktiväiteid ja jättis hageja määruskaebuse menetlusse võtmata. Seega on V N hageja arvates tsiviilasjas nr 2-15-5729 avaldanud ebaõigeid faktiväiteid kõigile kolmele kohtuastmele. Tsiviilasjas nr 2-16-11886, kus hageja soovis ümber lükata kostja poolt tsiviilasjas nr 2-15-5729 avaldatud ebaõigeid faktiväiteid, avaldas V N kohtuistungil vande all järgnevaid väiteid: „Pärast pidu läksime kolmekesi hageja maja ette ja hageja kutsus mind ülesse, aga kuna eelnevalt oli toimunud hommikune intsident ja minule tundus see manipuleeriv, siis mina keeldusin sinna korterisse minemast. Hageja väljendas lapsele, et ema ei taha lapsega koos olla ja lapsega mängida“. Lisaks kinnitas kostja vande all täiendavalt: „Pärast jõulupidu kutsus hageja mind lapse kuuldes korterisse ja ütles, et ma võiksin lapsega mängida“. Tsiviilasjas nr 2-16-11886 jättis maakohus ühe hageja nõuetest (manipuleeriva käitumise ümberlükkamise nõude) rahuldamata, kuna kohtu hinnangul oli tegemist kostja poolt hageja käitumisele antud väärtushinnanguga, mitte faktiväitega. Kohus lähtus üksnes V Na poolt 25.08.2017.a istungil vande all antud ütlustest seonduvalt 2012.a toimunud lapse lasteaia jõulupeoga ja V Na hinnangust väidetavale, kuid tegelikkuses olematule kutsele. Tsiviilasja nr 2-1611886 menetluse raames ei olnud hagejale kättesaadav 2012.a jõulupeole mineku ning sealt tuleku videosalvestis. Jõulupeolt tuleku videosalvestis tõendab, et hageja poolt mingit korterisse kutsumist A P 2012.a lasteaia jõulupeo järgselt ei toimunud. Seega kostja avaldas täiendavalt ebaõigeid faktiväiteid 07.10.2015.a kohtuistungil, kui väitis tsiviilasjas nr 2-155729, et „Ta ütles lapsele, et sa ju tahad, et emme tuleks üles“. Kostja avaldas tsiviilasja nr 2-15-5729 raames täiendavalt ebaõigeid faktiväiteid, et ta keelas hagejal filmida 2012.a jõulupeole minekut ja peolt koju jalutamist. V N on avaldanud valeväiteid sama sündmuse kohta 2015. a tsiviilasja nr 2-15-5729 raames ja ka 2017. a jätkas V N hageja au ja hea nime teotamist, kui avaldas tsiviilasjas nr 2-16-11886 vande all teadvalt ebaõigeid faktiväiteid, mistõttu on kostja käitumine kestev. Kostja poolt valeandmete avaldamisega on hagiavalduse kohaselt kostja tekitanud hagejale mittevaralise kahju summas 3 200 eurot, sest Harju Maakohus tsiviilasjas nr 2-15-5729 muutis hageja ja lapse omavahelist suhet viisil, et hageja muutus lapse elus üksnes nö „nädalavahetuse isaks“, kus Harju Maakohus on hagejat kirjeldanud kui manipuleerivat ning toonud esile, et lapse isa käitumine ei ole lapse parimates huvides, lisaks tõendab V Na poolt tsiviilasja nr 2-16-11886 25.08.2017.a istungil Harju Maakohtule vande all valeandmete andmine süsteemset ja eesmärgipärast hageja maine kahjustamist. Hageja palub: 1. Kohustada V Na 10 päeva jooksul alates käesoleva tsiviilasja otsuse jõustumisest avaldama Harju Maakohtule ([email protected]), kohtunikule Fred Fiskerile ([email protected]), Tallinna Ringkonnakohtule ([email protected]), Riigikohtule ([email protected]) ja Tallinna Lasnamäe linnaosa sotsiaalosakonnale ([email protected]) digitaalselt allkirjastatud avaldus .pdf formaadis järgneva sisuga: „Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasja nr 2-15-5729 raames avaldas V N A-A P kohta ebaõige väite, et (i) V N keelas A-A Pl lapse 2012. a jõulupeole minekut ja tulekut filmida, (ii) A-A P manipuleeris V Na pärast lapse lasteaia jõulupidu 2012. a lapse isa korterisse sisenema ja tegi seejärel politseile avalduse ebaseaduslikult korterisse tungimise osas ning (iii) A-A P ütles lapse

kuuldes, „sa ju tahad, et emme tuleks üles“. Käesolevaga lükkab V N avaldatud ebaõiged väited ümber.“ 2. Kohustada V Na 10 päeva jooksul alates käesoleva tsiviilasja otsuse jõustumisest avaldama Harju Maakohtu kohtunik Marget Henriksenile ([email protected]) digitaalselt allkirjastatud .pdf formaadis avaldus järgneva sisuga: „Harju Maakohtu menetluses olnud tsiviilasjas nr 2-16-11886 avaldas V N vande all antud ütlustes teadvalt ebaõigeid väiteid, et: (i) hageja kutsus mind ülesse, (ii) minule tundus see manipuleeriv, siis mina keeldusin sinna korterisse minemast, (iii) hageja väljendas lapsele, et ema ei taha lapsega koos olla ja lapsega mängida ning (iv) pärast jõulupidu kutsus hageja mind lapse kuuldes korterisse ja ütles, et ma võiksin lapsega mängida. Käesolevaga lükkab V N avaldatud ebaõiged väited ümber.“ 3. Punktides 1 ja 2 nimetatud avalduste esitamistel on V N kohustatud lisama e-kirja koopia reale adressaadina A-A P (xxx).

Kohtu arvates, ei ole VÕS § 1047 alusel konkreetsete tsiviilasja raamides esitatud andmed käsitletavad andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses. TsMS § 3 lg 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 4 lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus. TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab hagita asjas kohus ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Igal isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber ja sellele vahetult vastu vaielda, mistõttu ei ole põhjust arvata, et hageja kohta saaks olla andmeid avaldatud isikule, s.o. kolmandale isikule, kellele ei oleks pidanudki siis hageja suhtes andmeid avaldama. Seega tsiviilasjades nr 2-15-5729 ja 2-16-11886 avaldatud andmed hageja kohta ei saa olla teatavaks tehtud kolmandatele isikutele, s.o. kõrvalistele isikule, vadi need on tehtud teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele. Andmed, mis esitatakse kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele sama tsiviilasja raames, ei saa olla andmete esitamine õigustamata kolmandale kui kõrvalisele isikule, sest menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh. andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid teiste menetlusosaliste poolt esitatu õigsuse või vääruse kohta vahetult samas tsiviilasjas. Kuna kohtu arvates kohtule andmete esitamine ei ole käsitletava andmete avaldamisega VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik, siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejale on konkreetses kohtumenetluses tagatud vastavalt seadusele vastaspoole seisukohtadega mitte nõustudes nende ümber lükkamine samas menetluses. Samuti on tagatud edasikaebeõigus kohtulahendile sellega mitte nõustumisel. Seega ei pea kohus eraldi kohtumenetluses iseseisvalt tuvastama eelnevates kohtumenetlustes avaldatu õigsust või väärust, mistõttu riik ei pea tagama hagejale õiguskaitset selliste väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, sest hagejale on eelnevates kohtumenetlustes kui menetlusosalisele tagatud õigus ümber lükata vastaspoole väited ja tõendid. Kuna riik ei pea andma õigust hagejale konkreetsest kohtumenetlusest eraldi kohtumenetluses esitatud väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, siis ei ole võimalik tuvastada ka hageja õiguste rikkumine selliste väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega või korduva avaldamisega ja võimalik mittevaraline kahju. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus läbi vaatamata hageja nõuded ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja sellega seotud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hageja on 09.04.2019 esitanud kohtutegevusele vastuväite osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja taotluse määrata videosalvestiste kohta hääleekspertiisi koos stenogrammide koostamisega. TsMS § 333 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. TsMS § 333 lg 2 kohaselt kui

menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada. Kohus leiab, et hageja etteheited ei ole põhjendatud ning kohus ei ole eksinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule, kui kohus on jätnud hageja taotluse rahuldamata. Kuna kohus jätab hagi läbi vaatamata, siis ei ole põhjendatud ka hageja taotlus tõendite kogumiseks. Kohus jätab hageja 09.04.2019 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata. Vastuväite rahuldamata jätmise peale edasi kaevata ei saa. Vastavalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kuivõrd TsMS § 168 lg 3-5 aluseid ei esine, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kui kostja soovib nõuda hagejalt oma menetluskulude hüvitamist, tuleb kostjal esitada kohtule oma menetluskulude nimekiri 7 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel. Kui kostja menetluskulude nimekirja ei esita, asub kohus seisukohale, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. Hagejal on õigus taotleda hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 3 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.