Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht
06.04.2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-2271
Tsiviilasi
XX hagi YY ümberlükkamiseks hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.02.2020 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad v/adv-d Veiko Viisileht ja Annika Klettenberg
vastu ebaõigete andmete ja mittevaralise kahju
Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 21.02.2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.11.02.2020 esitas hageja maakohtule hagi kostja vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses tsiviilasi nr 2-18-860, milles on arutlusel hageja ja CC avaldused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks lapse suhtes ning avaldajale ainuhooldusõiguse üleandmiseks. CC on hageja endine elukaaslane ja lapse ema. Tsiviilasjas nr 2-18-860 esitas CC 27.01.2020 menetlusdokumendi, mille lisaks on kostja 11.12.2019 ja 03.12.2019 seletuskirjad. Kostja avaldas seletuskirjades hulgaliselt hagejat laimavaid ja alandavaid ebaõigeid faktiväiteid. Kostja tekitas oma käitumisega hagejale mittevaralist kahju.
2.Hagejale teadaolevalt on kostja seletuskirjad 27.01.2020 edastatud e-toimiku vahendusel kohtule, kes on e-toimikus need nähtavaks teinud kõigile tsiviilasja nr 218-860 menetlusosalistele, samuti edastas CC esindav vandeadvokaat seletuskirjad hageja esindajale vandeadvokaat V. Viisilehele ja lapse esindajale vandeadvokaadi abile Kadi Sitskale. Kostja 11.12.2019 ja 03.12.2019 seletuskirjad on e-toimikus nähtavad kõikidele tsiviilasja nr 2-18-860 menetlusosalistele ning asja lahendavatele kohtuametnikele. Kui ringkonnakohus kostja seletuskirju tõenditena kõrvale ei jäta, kajastatakse eelduslikult seletuskirjades leidunud infot ringkonnakohtu lahendis, mis on pärast kohtulahendi jõustumist avalikult kättesaadav kõigile Riigi Teatajas. Oluline kahju hageja mainele ja aule on tekitatud ja tekitatakse senini. Tõenäoline on, et tsiviilasi nr 2-18-860 võib jõuda Riigikohtu menetlusse ja seal on uued kohtunikud ning ametnikud, kes asja lahendama hakkavad ning kostja valeväidetega seletuskirju loevad.
3.Hageja palus kohustada kostjat lükkama ümber ebaõiged faktiväited saates ebaõigeid andmeid ümberlükkava seletuskirja Tallinna Ringkonnakohtu e-posti aadressil [email protected]. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat saatma ebaõigeid andmeid ümberlükkava seletuskirja 7 kalendripäeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilasja nr 2-18-860 osalistele vandeadvokaadi abi K. Sitskale, vandeadvokaat Merilin Ojasaarele, Tallinna linna Pirita LOV kaudu esindajale MP-le ja kohtunik Vallo Karilerile. Hageja palus ka välja mõista kostjalt õiglase mittevaralise kahju hüvitise kohtu äranägemisel. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus keeldus 21.02.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel. Menetluskulud jättis kohus TsMS § 168 lõike 1 alusel hageja kanda ja märkis, et asjas puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
5.Keeldudes hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 alusel eeldab kohus hagis esitatud väidete õigsust ega hinda tõendeid. Hageja esitas hagi, milles palub kohustada kostjat ümber lükkama kostja poolt 11.12.2019 ja 03.12.2019 seletuskirjades, millised CC esitas koos 27.01.2020 menetlusdokumendiga tsiviilasjas nr 2-18-860, hageja kohta avaldatud ebaõiged faktiväited ja hüvitama hagejale
mittevaralise kahju. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 1043 ja 1047.
6.Kohus leidis, et konkreetse tsiviilasja raames esitatud andmed ei ole käsitletavad andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses. Kohtupraktika kohaselt loetakse väidete avaldamiseks kolmandatele isikutele andmete teatavaks tegemist (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-43-09, punkt 14; nr 3-2-1-166-12, punkt 13). Igal isikul on õigus oma seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu vaielda, mistõttu ei ole põhjust arvata, et hageja kohta saaks olla andmeid avaldatud isikule, s.o kolmandale isikule, kellele ei oleks pidanud hageja suhtes andmeid avaldama. Tsiviilasjas nr 2-18-860 avaldatud andmed hageja kohta ei saa olla teatavaks tehtud kolmandatele isikutele, s.o kõrvalistele isikule, vaid need on tehtud teatavaks kohtule ja teistele menetlusosalistele. Andmed, mis esitatakse kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele sama tsiviilasja raames, ei saa olla andmete esitamine õigustamata kolmandale kõrvalisele isikule, sest menetlusosalistel on õigus kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ning teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja tõendeid teiste menetlusosaliste esitatu õigsuse või ebaõigsuse kohta vahetult samas tsiviilasjas. Kohtupraktikas märgitakse, et kolmandate isikute näol peab olema tegemist kõrvaliste isikutega, kellel tavapäraselt ei ole õigust avaldatud andmetega tutvuda. Kolmandate isikutena ei saa VÕS § 1047 mõttes käsitleda teisi menetlusosalisi ja kohut. Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses või kohustusega vaidlus lahendada (Tallinna Ringkonnakohtu 19.07.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13923; Tallinna Ringkonnakohtu 06.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-12131). Kuna kohtu arvates ei ole kohtule andmete esitamine käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade, sh faktiväidete esitamist reguleerib TsMS, ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest.
7.Hagejale on tsiviilasjas nr 2-18-860 tagatud võimalus lükata ümber kostja poolt esitatud väited. Samuti on tagatud edasikaebeõigus kohtulahendile sellega mitte nõustumisel. Hageja seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitse on tagatud tsiviilasjas nr 2-18-860 toimuva menetlusega, kuivõrd antud menetluse raames on hagejal võimalik käesoleva hagi esitamisega seonduvat lahendada ning kostja väidetut ümber lükata. Seega ei pea kohus eraldi kohtumenetluses iseseisvalt tuvastama teises kohtumenetluses avaldatu õigsust või ebaõigsust. Seetõttu ei pea riik tagama hagejale õiguskaitset selliste väidetavalt ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, mille vaidlustamise ja ümberlükkamise õigus on hagejale kui menetlusosalisele tagatud tsiviilasjas nr 2-18-860. Riik ei pea andma õiguskaitset hagile, millega taotletakse sisuliselt ühe ja sama vaidluse korduvat menetlemist. Kuna riik ei pea andma õigust hagejale konkreetsest kohtumenetlusest eraldi kohtumenetluses esitatud väidetavate ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ei ole võimalik tuvastada ka hageja õiguste rikkumist selliste väidetavate ebaõigete andmete avaldamisega või korduva avaldamisega ja võimalikku mittevaralist kahju. Seetõttu tuleb keelduda hagi menetlusse võtmisest, sest hagi ei ole esitatud eesmärgil, millel riik peaks andma õiguskaitset.
8.Vastuseks hageja väitele, et andmeid kostja seletuskirjast kajastatakse ringkonnakohtu lahendis, mis on pärast kohtulahendi jõustumist avalikult kättesaadav kõigile Riigi Teatajas, märkis kohus järgmist. Hagejal on õigus taotleda ringkonnakohtult tsiviilasjas nr 2-18-860 jõustunud kohtulahendis nime initsiaalidega või tähemärgiga asendamist või hageja isikukoodi, sünniaja ja aadressi avalikustamata jätmist TsMS § 462 lõike 2 alusel. TsMS § 462 lõike 3 järgi on hagejal õigus taotleda tsiviilasjas nr 2-18-860 lahendi resolutsiooni avalikustamist või lahendi avalikustamata jätmist. TsMS § 462 lõigetes 2 ja 3 sätestatud abinõud annavad hagejale piisavalt efektiivse võimaluse kaitsta oma eraelu. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.09.03.2020 esitatud määruskaebuses palub hageja maakohtu määruse tühistada ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule.
10.Teises tsiviilasjas nr 2-18-860 esitatud väidete ümberlükkamise nõue tuleb eraldi lahendada, sest ebaõigeid väiteid hageja kohta ei esitanud menetlusosaline, vaid menetlusväline kolmas isik, s.o kostja. Seega olid kõik tsiviilasja nr 2-18-860 osalised kostja jaoks kõrvalised kolmandad isikud. Kostja ei olnud menetlusosaline, kelle väiteid või tõendeid oleks hagejal võimalik ümber lükata samamoodi nagu menetlusosalise esitatut. Lisaks seaks see pooled ebavõrdsesse olukorda. Hagejal ei ole teises menetluses menetlusvälise isiku suhtes võimalik negatiivset asjaolu tõendada, seega peab kostja käesolevas menetluses tõendama, et tema esitatud faktiväited on õiged. Asjakohatud on maakohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu praktikale tsiviilasjades nr 2-18-13923 ja 2-15-12131, sest mõlemas nimetatud lahendis oli ebaõigete väidete ümberlükkamise nõue esitatud varasema tsiviilasja menetlusosalise vastu.
11.Hageja ei nõustu maakohtuga ka selles, et tema seadusega kaitstud õiguste ja huvide kaitse on tagatud tsiviilasja nr 2-18-860 menetlusega. Viidatud asjas on vaidluse esemeks lapsevanemate hooldusõigus, mitte hageja isiklike õiguste kaitse. Samuti ei ole hagejale tagatud see, et kohtulahend ei jõua avalikkuseni Riigi Teataja vahendusel või hageja nimi, isikukood, sünniaeg jms asendatakse või jäetakse kohtulahendis avalikustama, kuna tegemist on kohtu kaalutlusotsusega. Lisaks ei taga kumbki viidatud võimalustest hageja õiguste täielikku kaitset või ebaõigete väidete ümberlükkamist või mittevaralise kahju hüvitamist kostja poolt.
12.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
13.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 21.02.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb seega maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
14.Kolleegium nõustub maakohtuga, et kohtumenetluse käigus andmete avaldamist kohtule ja teistele menetlusosalistele ei saa käsitleda VÕS § 1047 tähenduses andmete avaldamisena. Riigikohus on selgitanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on
andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (lahend nr 3-2-1-166-12, punkt 13). Kolmandate isikute näol peab olema tegemist kõrvaliste isikutega, kellel tavapäraselt ei ole õigust avaldatud andmetega tutvuda. Seega ei saa kolmandate isikutena VÕS § 1047 mõttes käsitleda teisi menetlusosalisi ja kohut. Tegemist on isikutega, kellele saavad kohtumenetluses avaldatud väited teatavaks seonduvalt nende osalemisega menetluses või siis kohustusega vaidlus lahendada.
15.Kaebuses leitakse, et antud juhul on andmed avaldanud menetlusväline isik, kelle jaoks olid kõik tsiviilasja nr 2-18-860 osalised kõrvalised kolmandad isikud. Sellest tulenevalt leiab kaebaja, et põhjendamatud on maakohtu viited Tallinna Ringkonnakohtu praktikale tsiviilasjades nr 2-18-13923 ja 2-15-12131, kuna neis asjades oli esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõue varasema tsiviilasja menetlusosalise vastu. Ringkonnakohus vastava käsitlusega ei nõustu. Andmed, mille ümberlükkamist hageja käesolevas hagis taotleb, avaldas kostja seletuskirjas, mille esitas tsiviilasjas nr 2-18-860 tõendina CC, s.o viidatud asjas menetlusosaline. CC-l oli TsMS-ist tulenevalt õigus esitada menetluses oma seisukohti ja neid kinnitavaid tõendeid (mh kostja seletuskiri) ning teistel menetlusosalistel oli õigus neile vastu vaielda. Seega oli kostja seletuskirja näol tegemist menetlusosalise esitatud tõendiga kohtumenetluses, mille õigsus tuleb selgeks vaielda samas menetluses.
16.Maakohus ei ole vääralt kohaldanud TsMS § 3 lõiget 1 ega piiranud hageja juurdepääsu kohtumenetlusele. Õige on maakohtu järeldus, et kuna tsiviilasja menetlemisel avaldatud faktiväiteid saab ümber lükata samas menetluses, kus need avaldati, ei ole põhjendatud anda menetlusosalisele õigust eraldi menetluses taotleda eelnevas menetluses avaldatud faktiväidete tõesuse tuvastamist ja nende ümberlükkamist. Tsiviilkohtumenetluse eesmärgiks ei saa olla teise kohtuasja raames tuvastatud asjaolude ümberhindamine.
17.Kaebuse väide, et hagejale ei ole tagatud, et kohtulahendit ei avalikustata või et hageja isikuandmed asendatakse TsMS § 462 lõigete 2 ja/või 3 kohaselt, kuna tegemist on kohtu kaalutlusotsusega, on kolleegiumi hinnangul ekslik. Lähtudes TsMS § 462 lõike 2 grammatilisest tõlgendusest ei ole kohtul kaalutlusõigust, kui menetlusosaline esitab taotluse asendada tema nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Lõikest 3 nähtuvalt peavad kohtulahendi arvutivõrgus avalikustamata jätmiseks esinema küll täiendavad tingimused, aga juhul kui need on taotluses põhistatud, ei näe kolleegium põhjust, miks peaks kohus vastava taotluse üldjuhul rahuldamata jätma. Seoses kaebuse väitega, et viidatud võimalused ei taga hageja õiguste täielikku kaitset, ebaõigete väidete ümberlükkamist ning mittevaralise kahju hüvitamist kostja poolt, märgib kolleegium, et eeltoodu ei olegi TsMS § 462 lõigete 2 ja 3 eesmärk. Hagejal tuleb menetluses olevas tsiviilasjas lükata teise lapsevanema poolt esitatud tõend ümber omapoolse(te) tõendi(te)ga ja sellisel juhul jätab kohus ebausaldusväärse tõendi tähelepanuta ning seda ei käsitleta ka kohtulahendites. Ringkonnakohus selgitab, et mistahes nõude kohtu kaudu esitamine on võimalik, kui selleks esineb seaduslik alus ja täidetud on nõude esitamise eeldused. Eelnevalt leidis kolleegium, et hagejal puudub kirjeldatud olukorras õigus nõuda VÕS § 1047 alusel kostjalt ebaõigete andmete ümberlükkamist, mistõttu puudub tal ka õigus nõuda sellel alusel mittevaralise kahju hüvitamist.
18.Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad
menetluskulud puuduvad, kuna avalduse menetlusse võtmisest keelduti, mistõttu vastaspoolt menetluses ei osalenud.
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.