Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-18-18672

Menetluskulude jaotuse Kanda menetluskulud pankrotivarast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik 1.Võlausaldaja pankrotiavalduse sisu X osaühing esitas Harju Maakohtule avalduse aktsiaseltsi PCT Arvutid pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt omandas võlausaldaja nõude võlgniku vastu 17.10.2018 nõude loovutamise lepinguga. Sellest tulenevalt võlgneb võlgnik võlausaldajale 151 164 eurot. Võlgnik pole vaatamata lubadustele võlgnevust võlausaldajale tasunud. 12.11.2018 on võlausaldaja edastanud võlgnikule e-posti teel pankrotihoiatuse. Võlgnik on pankrotihoiatuse kättesaamist kinnitanud 27.11.2018 e-kirjaga. Võlgnik pole vaatamata pankrotihoiatusele võlgnevust tasunud.

2-18-18672 AS PCT Arvutid vaidleb pankrotiavaldusele täies ulatuses vastu. Võlgnikul puuduvad võlausaldaja ees kohustused. Võlausaldaja pole oma nõudeid tõendanud. Võlgnik on seisukohal, et isegi kui nõuded eksisteeriksid, ei ole võlausaldaja omandanud võlgniku vastu ühtegi nõuet. Alternatiivselt oleksid kõik võlausaldaja nõuded tänaseks aegunud. Võlausaldaja on esitanud kohtule teadvalt valeväiteid. Võlgniku hinnangul on pankrotiavalduse esitamise taga X OÜ ja X OÜ pahatahtlik skeem, mis on ellu kutsutud lootuses, et võlgnikul ei ole säilinud raamatupidamise dokumente ning mille xsaks eesmärgiks on omandada võlgniku vastu nõue. Sellest tulenevalt on võlausaldaja nõue ebaselge ning ajutise halduri määramise alused ei ole täidetud. X OÜ väited võlgniku ja X OÜ vahel 12.12.2011 ja 01.08.2012 sõlmitud laenulepingute kohta on ebaõiged. X OÜ-l ei ole võlgniku vastu mistahes nõudeid, mis võiksid tuleneda võlgniku ja X OÜ vahelistest tehingutest, sh laenulepingutest. Võlausaldaja ei ole esitanud mingeid tõendeid laenulepingute sõlmimise kohta, sh on võlgnik ülalpool tõendanud, et võlgniku äripraktikas oli sõlmida xult tähtajalisi kirjalikke laenulepinguid, mitte tähtajatuid suulisi laenulepinguid. X OÜ kui senine võlausaldaja ei ole võlgnikku väidetavast nõude loovutamisest teavitanud. Teavituse on saatnud väidetav uus võlausaldaja X OÜ. Samas ei ole X OÜ ega ka X OÜ esitanud ühtegi nõude loovutamist tõendavat dokumenti. X OÜ on kustutatud 19.08.2013. Ei ole eluliselt usutav, et X OÜ loovutab väidetavad nõuded 12.12.2011 ja 01.08.2012, aga võlgnikku sellest ei teavitata. Samuti ei ole eluliselt usutav, et et X OÜ ei teavita enne registrist kustutamist võlgnikku. Võlgnik on seisukohal, et X OÜ ei ole X OÜ-lt mistahes nõudeid võlgniku vastu omandanud, seega ei ole X OÜ asunud OÜ X asemel võlgniku võlausaldajaks. Võlgnik on seisukohal, et X OÜ-le ei kuulu mistahes võlgniku ja X OÜ vahelisest suhtest tulenevaid nõudeid ja täielikult on tõendamata väidetavate võlgniku ja X OÜ vaheliste nõuete sisu. Täielikult on tõendamata X OÜ väited, et X OÜ ja võlgniku vahel on sõlmitud laenulepingud see, et X OÜ-l on õigus nõuda võlgnikult intressi tasumist 8% aastas. Täielikult on tõendamata X OÜ ja X OÜ väide, et vastavalt suulisele kokkuleppele tasus võlgniku endisele juhatuse liikmele X Xle kuuluv äriühing X OÜ perioodil mai kuni juuli 2018.a. võlgniku eest X OÜ-le 14 000 eurot ja X OÜ poolt näidatud äriühingule 6 000 eurot väidetava võlgniku võlgnevuse täitmiseks. Asjaolu, et X OÜ on midagi X OÜ-le või selle poolt näidatud äriühingule tasunud, ei tõenda, et sellega on võlgnik tunnistanud mistahes kohustuste olemasolu X OÜ ees. Samuti ei olnud X X maksete sooritamise ajal enam võlgniku juhatuse liikmeks ega aktsionäriks, mistõttu ei saa X OÜ poolt teostatud ülekandeid mingil juhul käsitleda võlgnikupoolse kohustuse täitmisena. Maiks ja juuliks 2018. a oleksid võlausaldaja väidetavad nõuded ka juba aegunud. Kokkuvõtvalt, võlgnik on seisukohal, et X OÜ-l puudub võlgniku vastu nõue. X OÜ ei ole omandanud nõuet, mis tuleneb X OÜ ja võlgniku vahelistest väidetavatest laenulepingutest. Võttes arvesse ka eelnevalt välja toodud asjaolusid, st X OÜ ja võlgniku vahelist laenusuhet puudutavaid asjaolud ning võlausaldaja poolt valeväidete esitamist, siis asub võlgnik seisukohale, et X OÜ on esitanud kohtule teadvalt eksitavat ja ebaõiget informatsiooni. Lisaks oleksid sellised X OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud laenulepingud ka tühised. X OÜ xsaks osanikuks oli T M, kes oli väidetavate X OÜ laenude andmise ajal ka võlgniku nõukogu liikmeks.

2-18-18672 Võlgniku hinnangul ei ole ajutise halduri nimetamise eeldused täidetud. Võlgnik on seisukohal, et võlausaldaja ei ole enda avaldust piisavalt põhistanud ega nõude olemasolu tõendanud. Võlgnik on põhjendatult nõudele vastu vaielnud ning tõendanud, et võlausaldajal puudub võlgniku vastu nõue. Pankrotiavaldus on esitatud pahatahtlikult ja alusetult. Tulenevalt eelnevast palub võlgnik jätta ajutise pankrotihalduri nimetamata ning võlgniku pankroti välja kuulutamata. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgniku juhatuse liige on selgitanud, et võlgnikul puuduvad raamatupidamisdokumendid alates 2013. aasta algusest, kuivõrd võlgniku eelmine juhatuse liige X X on G L’ile selgitanud, et võlgniku majandustegevus lõppes 2012. aasta kevadel, millest tulenevalt ei ole võlgnikul pärast seda olnud sisulist majandustegevust ning sellest lähtuvalt ka raamatupidamist. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemisel tugines ajutine haldur avalikest registritest kättesaadavale informatsioonile, võlgniku vastusele, ajutise halduri poolt esitatud järelepärimistele vastustena laekunud informatsioonile ja pankrotiavalduses esitatule. Võlgnikul on AS-is SEB Pank arvelduskontod, mille saldod 25.03.2019 seisuga on 0.62 eurot 0.00 Ameerika Ühendriikide dollarit. Võlgniku AS Swedbank arvelduskonto jääk 21.03.2019 seisuga on 29.41 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgniku maksukohustuslase ettemaksukonto saldo 21.03.2019 seisuga 0.87 eurot. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele ega vastutava kasutajana registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnistut. Võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt registreerimata vallasvara. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt puudub võlgnikul kassas rahalisi vahendeid. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt puudub võlgnikul igasugune vara. Kokkuvõttes puudub võlgnikul ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt vara. Võlgnikul on võlgnevus AS-i SEB Pank ees summas 3.34 Ameerika Ühendriikide dollarit ja võlgnevus AS-i SEB Pank ees summas 3 eurot. Võlgnevus X OÜ ees, mis tuleneb X OÜ ja X OÜ 17.10.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega X OÜ loovutas oma nõude võlgniku vastu X OÜ-le. Nõude summa on 151 164 eurot. Võlgniku juhatuse liikme andmete kohaselt on võlgnikul võlgnevus X OÜ ees, mis tuleneb laenulepingutest ning mille summaks on 173 338.42 eurot. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt on võlgnikul võlgnevus Aktiva Pluss OÜ ees kogusummas 4500 eurot, mis tuleneb nõudest, millise Aktiva Pluss OÜ omandas 22.03.2019 võlgnikule õigusabiteenust osutanud äriühingult Spaceventure OÜ-lt. Võlgniku juhatuse liikme esitatud informatsiooni kohaselt puuduvad võlgnikul töötajad. Esialgsetel andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt 329 002.42 eurot. Ajutine haldur selgitab, et nõuete (eeskätte X OÜ nõude) vaieldavusele hinnangu andmine väljub ajutise menetluse raamidest. Riigikohtu praktika kohaselt, kui võlgnik vaidleb võlausaldaja nõudele vastu, tuleb hinnata võlgniku maksevõimet ilma vaidlusaluse nõudeta. Isegi kui X OÜ nõue võlgniku maksevõime hindamisel kõrvale jätta, on võlgnikul kohustusi summas 177 844.76 eurot, mis arvestades asjaolu, et võlgnikul on vara väärtuses 30.90 eurot, annab alust pidada võlgnikku maksejõuetuks. Kuivõrd võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara ning selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, esineb maksejõuetus PankrS § 1 lg

2-18-18672 3 tähenduses. Esineb ka maksejõuetus PankrS § 1 lg 2 tähenduses, kuivõrd võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid mis ületavad mitmekordselt Võlgniku vara väärtust. Ajutisele halduri hinnangul on võlgnik tänase seisuga haldurile kättesaadavaks osutunud andmetele tuginedes maksejõuetu ja tema maksejõuetus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt on võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks arvukad laenulepingud, mida võlgnik ei ole olnud suuteline täitma. Ajutise menetluse käigus ei ole haldur tõsikindlaid tagasivõitmise võimalusi tuvastanud. Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt lõppes võlgniku majandustegevus sisuliselt 2012. aasta kevadel. Võlgniku 2012. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital 31.12.2012 seisuga -238 445 eurot. Seega oli võlgnikul 31.12.2012 seisuga välja kujunenud maksejõuetus PankrS § 1 lg 3 mõttes. Võlgniku juhatuse liikme esitatud andmete kohaselt ei jätkunud võlgniku majandustegevus pärast 2012. aasta lõppu. ÄS § 306 lg 31 sedastab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et pankrotiavalduse esitamisega viivitamine tahtlikult või raske hooletuse tõttu on käsitletav raske juhtimisveana. Eelnevast tulenevalt on haldur seisukohal, et esinevad asjaolud, mis viitavad raske juhtimisvea tunnustega teo olemasolule. Asjaolud vajavad edaspidises pankrotimenetluses põhjalikumat analüüsi. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja on tasunud deposiidina 2000 eurot. Arvestades ajutise halduri tasu ja kulude suurust ning asjaolu, et pankrotivara moodustamine eeldab lisanduvaid tegevuse AK x OÜ ning eelduslikult ka Telia Eesti AS suunal, palub haldur pankrotimenetluse kulude katteks määrata deposiidi summas 3 000 eurot, mis kataks ca 26 halduri töötundi. Ajutine pankrotihaldur palub x AS pankroti välja kuulutamisel kohustada x AS juhatuse liiget G L kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus tegi määrusega ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele raha maksmiseks kohtu deposiiti x AS pankrotimenetluse raugemise vältimiseks summas 2000 eurot. X OÜ on 11.04.2019 tasunud kohtu deposiiti 2 000 eurot x AS pankrotimenetluse kulude katteks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

2-18-18672 PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 5 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik püsivalt makseõuetu. Võlgnik on oma vara väärtuseks on 30.90 eurot, mis koosneb pankakontodel olevast rahast ja ettemaksudest. Maanteeameti andmetel ei ole võlgniku nimele ega vastutava kasutajana registreeritud sõidukeid, väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette. Kinnistusraamatu andmetel ei ole võlgniku nimele registreeritud ühtegi kinnistut. Võlgnikul puudub ajutisele haldurile teadaolevalt registreerimata vallasvara. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Võlgniku juhatuse liikme selgituste kohaselt puudub võlgnikul kassas rahalisi vahendeid, samuti puudub võlgnikul igasugune muu vara. Ajutise pankrotihalduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul täitmata kohustusi vähemalt 329 002.42 eurot. Suurimateks võlausaldajateks on X OÜ nõudega 151 164 eurot, X OÜ laenulepingutest tuleneva nõudega 173 338.42 eurot ja Aktiva Pluss OÜ nõudega 4500 eurot. Vaatamata asjaolule, et võlgnik on võlausaldaja X OÜ nõudele vastu vaielnud, ületavad võlgniku täitmata kohustused võlgniku vara väärtust. Võlgniku juhatuse liikme esitatud informatsiooni kohaselt puuduvad võlgnikul töötajad. Võlgniku 2012. majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital 31.12.2012 seisuga -238 445 eurot. Võlgnikul puuduvad raamatupidamisdokumendid alates 2013. a algusest. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku osanikud või kolmandad isikud oleksid valmis äriühingu edaspidist tegevust finantseerima ja investeerima osaühingu omakapitali täiendavaid vahendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku täitmata kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust, siis on võlgnik maksejõuetu. Puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 2 ja 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kuna võlausaldaja X OÜ on tasunud kohtu deposiiti 2 000 eurot, siis võimaldab see katta pankrotimenetluse kulud, mistõttu võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. PankrS § 28 lg 1 sätestab, et kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. PankrS § 28 lg 2 sätestab, et kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Ajutisele pankrotihaldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks arvukad laenulepingud, mida võlgnik ei ole olnud suuteline täitma. Samuti on ajutine pankrotihaldur oma aruandes välja toonud asjaolu, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud ÄS § 306 lg 31 tulenevalt pankrotiavalduse esitamise kohustust ning võlgniku raamatupidamisdokumendid puuduvad alates 2013. a algusest, mis viitab võlgniku juhatuse liikme raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumisele. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga või kuriteo tunnustega teod.

2-18-18672 PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tagasivõidetavad tehingud. Ajutine pankrotihaldur on oma aruandes välja toonud, et pankrotivara moodustamine eeldab lisanduvaid tegevuse AK Süsteemid OÜ ja eelduslikult ka Telia Eesti AS suunal, millest tulenevalt võib selguda täiendavaid pankrotivara tagasivõitmise aluseid. Kohus leiab, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus täiendavalt välja selgitada, kas pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise ja muude nõuete esitamise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks PCT Arvutid aktsiaseltsi pankrotihalduriks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.