2-18-110354/40 - Võlaõigus - Töövõtulepingud - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-18-110354 TsÜS § 116 lg 1 sätestab, et esindaja võib tehingu teha otseselt esindatava nimel, samuti võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest. TsÜS § 116 lg 2 sätestab, et kui tehingu on teinud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku töötaja või muu isik, kelle eest majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik vastutab, ja tehing on seotud sellise majandus- või kutsetegevusega, siis eeldatakse, et tehing on tehtud majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku nimel. Riigikohus on oma 15.10.2014 lahendis nr 3-2-1-79-14 asunud seisukohale, et esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. TsÜS § 116 lg 2 kohaldamine eeldab, et majandus- või kutsetegevuses teise isiku nimel tehingu tegemisel peab olema tehingu teisele poolele äratuntav, millise teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses isik tegutseb. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei saa lugeda tehingut tehtuks kostja nimel TsÜS § 116 lg 2 alusel. Nimetatud põhjusel ei kuulu kohaldamisele ka hageja viidatud TsÜS § 118 ja § 129, mis reguleerivad esindusõiguse küsimust. Kuna kohus ei tuvasta, et leping oleks sõlmitud kostja nimel, s.t kostja ei ole lepingu pool, siis ei oma asjas tähtsust asjaolu, kas lepingu sõlminud isikul oli kostja nimel tegutsemiseks esindusõigus või mitte. Asjas esitatud tõendite alusel tuvastab kohus, et hageja poole pöördus tööde tellimiseks K.K.. Tööde tellimisel ei avaldanud K.K., et ta tellib tööd kellegi nimel. Nimetatud asjaolud nähtuvad K.K.e 16.05.2016 e-kirjast I.R.ile (I kd tl 25). Samuti kinnitavad seda K.K.e tunnistajana antud ütlused, millest nähtub, et tema isiklikult tellis hagejalt tööd ja ta ei maininud hageja seaduslikule esindajale, kelle nimel ta töid tellib, vaid eeldas, et hageja saab aru, et tööde tellijaks on CLV Kapital OÜ, kuna varasemalt oli ta nimetatud äriühingu nimel hagejalt töid tellinud. Kohus on seisukohal, et nimetatut kinnitavad ka I.R.i vande all antud ütlused, millest nähtub, et ta enne 04.09.2016 ei teadnud, kes tellija on. Ta järeldas tellija isikut sellest, et K.K. palus tal hiljem juba valminud projektis tellijana märkida kostja, kuigi hageja ise oli projekti eelnevalt tellijana märkinud K.K.e. Eeltoodust järeldub selgelt, et hagejale ei saanud olla temalt tööde tellimise ajal mõistlikult äratuntav, et K.K. tellib tööd kostja nimel või et K.K. tegutseb kostja majandus- või kutsetegevuses. Hageja ei ole esitanud muid asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et ta võis mõistlikult saada tehingu tegemise ajal aru, et K.K. esindab tehingu tegemisel kostjat. Asjas ei ole esitatud ka asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et tehingu tegemine oleks olnud seotud kostja sellise majandustegevusega. Hageja seadusliku esindaja ütlustest järeldab kohus, et hagejale pidi olema mõistlikult äratuntav, et töid ei tellitud kostja nimel. Eelnimetatut ei muuda kohtu arvates asjaolud, et hilisemalt koostatud ehitusloa taotluses oli hageja kostja kontaktisikuks märkinud K.K.e, ehitusloa taotluse menetlemise eest tasus riigilõivu kostja, kostja saatis projekti koostamise käigus projekti jaoks vajalikke andmeid, kostja tasus energiamärgise tellimise eest hagejale eraldi ja kaetud tööde aktides ning ehituspäeviku väljavõtetes on projekteerimisettevõttena nimetatud hagejat. Kohus on seisukohal, et kostja ei saanud lepingupooleks muutuda ka tingituna asjaolust, et K.K. andis töö tegemise käigus hagejale kahel korral juhise märkida projektis tellijaks kostja. Juba sõlmitud lepingu pooleks oleks kostja saanud muutuda ainult lepingu ülevõtmise teel, mida reguleerib VÕS § 179. Asjas ei ole esitatud asjaolusid ega tõendeid selle kohta, et kostja oleks kuidagi avaldanud tahet (kas otseselt või kaudselt) olla seotud hagejaga sõlmitud lepinguga või lepingu ülevõtmiseks oleks vastav kokkulepe sõlmitud. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid Elteks Metall OÜ ja hageja lepingu sõlmimise asjaolude kohta ei võimalda jõuda järeldusele, et käesoleva vaidluse

8.Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejalt telliti töid, mille tegemises ei olnud kokku lepitud esialgses kokkuleppes ja kas kostja on kohustatud nende tööde eest hagejale tasuma. Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest ei ole tuvastatav esialgse kokkuleppega hõlmamata tööde tellimine hagejalt ega kokkulepe nende tegemise tingimuste kohta. Seega puudub nn lisatööde tegemiseks kokkulepe. Järgnevalt analüüsib kohus, kas hageja tegi esialgse kokkuleppega hõlmamata töid. Tunnistaja K.K.e ütluste kohaselt tegeles K.K. ise projekti kooskõlastuste saamisega, sh projekti ehitisregistrisse sisestamisega. Hageja kooskõlastustega ei tegelenud, vaid ainult parandas projekti puudusi. I.R.i vande all antud ütluste kohaselt tegeles hageja projekti ehitisregistrisse sisestamisega, mida hageja peab lisatööks. Ehitisregistri väljatrükist (I kd tl 32) nähtub, et ehitusloa taotluse on ehitisregistri kaudu esitanud hageja. Samuti nähtub ehitusloast (I kd tl 34 – 36), et ehitusluba on väljastatud hageja koostatud dokumentide alusel (dokumentide väljaandjaks on hageja). Kohus tuvastab ehitisregistri väljatrüki alusel, et ehitusloa taotluse esitas ehitisregistri kaudu hageja, mitte K.K.. Kuna K.K.e ütlused on selles osas vastuolus asjas esitatud dokumentaalse tõendiga, siis loeb kohus K.K.e ütlused selle kohta, et hageja ei teinud toiminguid ehitisregistris, ebausaldusväärseks. Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et hageja tegi rohkem tööd kui K.K.ega algselt kokku lepiti, s.t ehitusloa taotluse esitamine. Muude kooskõlastuste küsimine ja lisatööde tegemine hageja poolt ei ole asjas esitatud tõendite alusel kohtu hinnangul tuvastatav. Kuna ehitusloa taotluse esitamiseks ei ole kohtu hinnangul võimalik tuvastada kokkuleppe ja selle tingimuste olemasolu, siis põhimõtteliselt tuleb kohtu hinnangul kõne alla nende suhtes käsundita asjaajamise sätete kohaldamine, mida on jaatanud Riigikohus oma 08.02.2019 otsuses nr 2-10-12908. VÕS § 1018 lg 1 p-de 1 – 3 kohaselt kui isik (käsundita asjaajaja) teeb midagi teise isiku (soodustatu) kasuks, ilma et viimane oleks talle andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema, on käsundita asjaajajal VÕS §-des 1019–1023 sätestatud õigused ja kohustused, kui soodustatu kiidab asjaajamise heaks, asjaajamisele asumine vastab soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele, asjaajamisele asumata jätmise korral jääks õigeaegselt täitmata soodustatu seadusest tulenev kohustus kolmandat isikut ülal pidada või on asjaajamisele asumine muul põhjusel avalikes huvides oluline. VÕS § 1019 sätestab, et kui käsundita asjaajaja ei tea, kes on soodustatu, või kui ta peab soodustatuks ekslikult vale isikut, tulenevad asjaajamisest õigused ja kohustused tegelikult soodustatule.

2-18-110354 Seega antud juhul selleks, et hageja saaks oma nõudes tugineda käsundita asjaajamise sätetele, peab kohus tuvastama, kas kostja oli lisatöö suhtes tegelikult soodustatud isik, samuti tuleb tuvastada, kas lisatööde tegemine vastas VÕS § 1018 lg 1 tingimustele, s.t kas kostja on asjaajamise (lisatööde tegemine) heaks kiitnud või see vastas tema huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele. Olenemata sellest, et kohtu hinnangul puudus kostjal hagejaga lepinguline suhe esialgse kokkuleppe alusel projekti koostamiseks, siis tuvastab kohus, et projektitööd tehti lõppastmes kostja jaoks ja huvides. K.K. andis 09.04.2019 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et kostja tellis tema äriühingult CLV Kapital OÜ vaidlusaluse objekti ehitustööd ja projekteerimistööd. Seega sai ehitusloa taotluse esitamisest kasu kostja, kui isik, kes ehitustööde teostamist soovis. Kohus on seisukohal, et ehitusloa saamiseks taotluse esitamine läbi ehitisregistri vastas kostja tegelikule või eeldatavale tahtele, kuna mõlemad toimingud olid vajalikud ühelt ehitusprojekti lõplikuks valmimiseks ja teiselt poolt ehitustööde teostamiseks. Vastavalt EhS § 19 lg-le 1 on omaniku kohustus tagada ehitise vastavus projekteerimistingimustele ning ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja teadete esitamise. Seega järeldub, et hageja täitis ehitusloa taotlemisega kostja kui objekti omaniku (kostja omanikuks olemise on kostja oma 25.10.2018 vastuses hagile (I kd tl 99) omaks võtnud) seadusest tulenevaid kohustusi. Ehitusloa taotluse esitamise osas on kohus seisukohal, et kostja on selle toimingu vähemalt ka kaudselt heaks kiitnud, kuna kostja tasus ehitusloa taotluse esitamise eest riigilõivu vastavalt hageja poolt esitatud juhistele (I kd tl 124). Kui kostja ei oleks soovinud ehitusloa taotluse esitamist hageja poolt, siis ei oleks ta riigilõivu selle menetlemise eest tasunud. VÕS § 1023 lg 2 kohaselt võib oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Hageja väitel on mõistliku tasu suuruseks antud juhul 500 eurot ilma käibemaksuta. Nimetatud asjaolu tõendamiseks esitas hageja dokumendid selle kohta, et turutingimustes tehakse sarnaseid töid sarnase hinnaga. Solpro OÜ 05.03.2019 dokumendist nähtub, et ehitusloa hankimine (kooskõlastused ja EHR) maksab 500 eurot ilma käibemaksuta. INArhitektuuri Studio OÜ 05.03.2019 hinnapakkumisest nähtub, et projekti staadium-eelprojekt ehitusteatise hankimine, kooskõlastuste koostamise hind on 500 eurot. Kuigi kostja vaidles nimetatud tõenditele vastu, ei esitanud kostja asjas väidet, et tegemist ei oleks mõistliku hinnaga. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud dokumentaalsete tõenditest saab mõistliku hinna kontrollimisel lähtuda ja tuvastada, et mõistlik hind lisatöö eest oli 500 eurot, millele lisandub käibemaks. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu summas 500 eurot.