Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

2-19-175 Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue M Pi (hageja) ja J A (kostja) vahel sõlmiti 20. veebruaril 2018. a sõiduki KIA CEE’D (reg.nr x) (KIA) ja 12. märtsil 2018. a sõiduki Mazda 6 (reg.nr x) (Mazda) rendileping, mille kohaselt andis hageja kostjale kõnealused sõidukid rendile lepingus toodud tingimustel. Rendilepingu järgi kohustus kostja sõiduki KIA, mis anti kostja kasutusse lepingu sõlmimise päeval, s.o 20. veebruaril 2018. a, tagastama hagejale kui rendileandjale/sõiduki omanikule 21. veebruaril 2018. a. Renditasu sõiduki KIA kasutusaja, s.o 1 päeva eest, oli 25 eurot. Poolte kokkuleppel jätkas kostja sõiduki KIA kasutamist varasemalt kokku lepitud päevatariifiga ka pärast 21. veebruarit 2018. a, kohustudes tasu maksma iga sõiduki kasutamise päeva lõpuks. Kostja tagastas sõiduki KIA hagejale 12. märtsil 2018. a, s.o päeval, mil hageja andis kostjale üle sõiduki Mazda vastavalt samal päeval sõlmitud rendilepingule. Kostja kasutas sõidukit KIA kokku 20 päeva, s.o perioodil 21. veebruar – 12. märts 2018. a. Renditasu nimetatud perioodi eest on 500 eurot (20 p x 25 eurot). Kostja on hagejale sõiduki KIA kasutamise eest tasunud renditasu aga üksnes osaliselt – summas 90 eurot. Sõiduki Mazda, mille hageja andis kostja kasutusse 12. märtsil 2018. a, kohustus kostja tagastama hagejale 12. aprillil 2018. a. Rendilepingu kohaselt oli renditasu nimetatud sõiduki kasutusaja (1 kuu) eest 400 eurot. Kokkulepitud kuupäevaks, s.o 12. aprilliks 2018. a kostja sõidukit hagejale ei tagastanud, vaid osundas, et tegi sõidukiga avarii ja see vajab remonti, mille oli nõus ise organiseerima ja tasuma sellega kaasnevad kulud. Sõiduk Mazda oli seega kostja käsutuses 12. märtsist kuni 30. aprillini 2018. a. Lepingus kokkulepitud perioodi – 12. märts kuni 12. aprill 2018. a – eest ei ole kostja hagejale renditasu (400 eurot) siiani maksnud. Seoses sõiduki Mazda üleandmisega viivitamisega (18 päeva) on kostjal rendilepingu järgi kohustus tasuda hagejale ka renditasu hüvitist, mis on 240 eurot. Samuti selgus sõiduki Mazda tagastamisel hagejale, et lisaks avariis saadud vigastustele (purunenud esistange) on see ka osaliselt põlenud (pagasiruum). Hageja on lasknud kõnealuse sõiduki oma kulul remontida ja tasunud sellega seoses kolmandale isikule (x OÜ) remondiarve summas 1644 eurot. Ka ei ole

2-19-175 kostja hagejale siiani tagastanud kostja käsutuses olevat kaht paari sõiduki Mazda 6 võtmeid, mis toob endaga rendilepingu kohaselt kaasa leppetrahvi tasumise kohustuse summas 600 eurot. Hageja palub: mõista J Alt M Pi kasuks välja põhivõlgnevus summas 1050 eurot; 3. mõista J Alt M Pi kasuks välja viivised hagiavalduse esitamise päeva seisuga summas 56,87 eurot; 4. mõista J Alt M Pi kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt (1050 eurot) alates hagiavalduse esitamise kuupäevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (hetkel 0,021918% päevas, s.o 0,23 eurot); 5. mõista J Alt M Pi kasuks välja kahjuhüvitis summas 1644 eurot; 6. mõista J Alt M Pi kasuks välja leppetrahv summas 600 eurot; 7. menetluskulud jätta J A kanda. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse ning 11.02.2019 menetlusse võtmise määrusega kohustas kohus hagejat esitama menetluskulude nimekirja ja tõendid 14 päeva jooksul. Hageja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud, seega määrab kohus hageja menetluskulud kindlaks tsiviilasja toimiku põhjal. Tsiviilasja hagihind on 3434,87 eurot, mille riigilõivu määraks RLS § 59 Lisa 1 alusel on 300 eurot. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 300 eurot. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Täiendavalt märgib kohus, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 400 eurot, seega on hageja tasunud riigilõivu 100 eurot enam ning hagejal on õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.