FAC Inkasso OÜ hagi LAVANDERIA OÜ vastu võla ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 15.05.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
9862,35 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LAVANDERIA OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: FAC Inkasso OÜ (11909564), lepinguline esindaja Andrus Viilver Kostja: LAVANDERIA OÜ (registrikood 11464493), seaduslik esindaja EV Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 15.05.2018 otsus jätta muutmata.
2.LAVANDERIA OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta LAVANDERIA Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-58 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.FAC Inkasso OÜ (hageja) esitas hagi LAVANDERIA OÜ (kostja) vastu põhivõlgnevuse 4932,35 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 4930 eurot ja hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni viivise 0,5% päevas väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja osaühing Pernau Pesukoda (teenuse osutaja) 12.04.2016 kokkuleppe (leping), mille kohaselt pidi osaühing Pernau Pesukoda osutama kostjale pesupesemise teenust. Tööd on kokkuleppes osundatud lõpptellijale üle antud. Osaühing Pernau Pesukoda väljastas kostjale tehtud tööde eest arved, mida kostja ei tasunud. Seega oli osaühingu Pernau Pesukoda tasunõue muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses, oli hagejal ka viivise nõudmise õigus. Teenuse osutaja ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 5 kohaselt on tasumisega viivitamisel õigus nõuda viivist 0,5% päevas tasumata summalt. Hageja esitas viivisenõude summas 4930 eurot.
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Hageja ei tõendanud pesupesemise teenuse osutamist. Kostja avaldas, et soovib esitada vastuhagi, kuna osaühing Pernau Pesukoda on suvel 2016 toime pannud kuriteo tunnustega teo, omastades kostjale kuuluva väärtusliku pesumasina, mida keeldub tagastamast. Pesumasina väärtus ületab kordades hageja nõuet. 13.03.2018 vastuses selgitas kostja, et vormistamata on üleantavad pesukogused, hageja poolt esitatud arved ei tõenda pesupesemise teenuse osutamist. Esimese astme kohtu otsus
6.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 4932,35 eurot ja viivise kuni hagi esitamiseni summas 4930 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 75% ulatuses kostja kanda summas 1237,50 eurot ja 25% ulatuses hageja enda kanda summas 412,50 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1237,50 eurot ja otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Pooltevaheline kokkulepe on oma olemuselt töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 tähenduses. Lepingu kohaselt kohustus osaühing Pernau Pesukoda osutama pesupesemise teenust ning kostja kohustuseks oli vastavalt kokkuleppe p-le 4 tasuda ettenähtud hind töövõtja esitatud arvete alusel arvel näidatud tähtajaks. Poolte seisukohad ja töövõtulepingu alusel esitatud arved tõendavad teenuse osutamist. Maakohus võrdles kostja poolt lõppklientidele esitatud arveid ja osaühingu Pernau Pesukoda poolt kostjale esitatud arveid ja tuvastas, et tegemist on samade teenustega 2(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-58 samas mahus samadele klientidele. Arvetelt nähtub, et identsed on nii pesukogused kui ka hind. Arved kinnitavad poolte seisukohti, et pesu liikus teenuse osutaja ja lõpptarbija vahel ning kostja ise pesu arvetel näidatud klienditele ei pesnud. Teenuse osutas osaühing Pernau Pesukoda, kes esitas arve kostjale ning viimane omakorda esitas arved pesupesemise teenuse lõpptarbijale. Seega oli tõendatud osaühingu Pernau Pesukoda poolt kostjale töövõtulepingu alusel teenuse osutamine.
8.Kuna maakohus luges tõendatuks poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise ja selle alusel teenuse osutamise, siis ei omanud tähtsust kostja väited selle kohta, et hageja ei osanud kohtuistungil selgitada, kust täpselt pesu peale võeti, et viia see pesemiseks teenuse osutajale. Nimetatud asjaolul ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust, sest oluline on poolte vahel lepingu sõlmimine ja mõlema poole poolt lepingu täitmine. Kuna nõue on loovutatud, siis oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist.
9.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud maksma teenuse osutamise eest tasu. Kostja ei esitanud tõendeid, et ta on tasunud hageja poolt nõude aluseks olevad arved. Seega rikkus kostja kohustust VÕS § 100 tähenduses. Hageja nõudis VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Pooled leppisid lepinguga kokku viivise 0,5% päevas tasumata summalt. Kostja ei esitanud menetlusdokumentides viivisele vastuväiteid. Alles põhiistungil taotles kostja, et kohus vähendaks viivise mõistliku tasemeni, kuid ei selgitanud, milline on kostja arvates viivise mõistlik määr. Maakohus leidis, et vastuväide viivise suuruse osas oli esitatud hilinenult.
10.Hageja vähendas enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivise nõuet ja nõudis viivist 4930 eurot, see on alla põhinõude summas. Maakohus leidis, et rahuldamisele ei kuulu hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks tulenevalt hea usu põhimõttest.
11.Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, oli põhjendatud jätta 75% menetluskuludest kostja kanda ja 25% hageja kanda. Maakohus luges põhjendatuks hageja õigusabi 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 90 eurot (ilma käibemaksuta) ja riigilõivu 750 eurot. Kokku oli hageja menetluskulude rahaline suurus 1650 eurot, millest hageja enda kanda jäi 412,50 eurot ja kostja kanda 1237,50 eurot. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
12.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus hagi rahuldas ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
13.Maakohus rikkus menetlusõigusnorme, jättes tähelepanuta kostja väite, et lepingu p 1 kohaselt kohustus osaühing Pernau Pesukoda osutama pesupesemise teenust vastavalt kostja poolt üleantavatele pesu kogustele ja vormistamisele iga üksiktellimuse osas eraldi. Kuna vaidlus on selles, kas osaühing Pernau Pesukoda pesu pesi või mitte, ei oleks maakohus tohtinud tähelepanuta jätta lepingu p-s 1 toodud kokkulepet, et üleantavad pesukogused peavad olema vormistatud kirjalikult. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja poolt esiletoodud kokkuleppeid.
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-58
14.Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme, kui jättis tähelepanuta, et hageja ei osanud selgitada, milliste dokumentide alusel tuvastati osaühingu Pernau Pesukoda poolt väidetavalt pestud pesukogused ja nende kaal. Puuduvad tõendid selle kohta, et pestava pesu kogused oleksid kas kostja või lõpptarbijate poolt teenuse osutajale üle antud. Samuti ei osanud hageja selgitada, millistest kohtadest võeti pesu peale ja millistel kuupäevadel pesuvood liikusid. Kuna hageja ei teadnud selliseid asju, on selge, et ta ei oma puutumust teenuse osutamisega. Maakohus ei põhjendanud oma seisukohti poolte esitatud faktiliste ja õiguslike väidete osas ega selgitanud, miks ta leiab, et üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust.
15.Otsusest ei selgu, millistele tõenditele tuginedes jõudis maakohus järeldusele, et arved kinnitavad, et kostja ise pesu ei pesnud ja teenust osutas osaühing Pearnu Pesukoda.
16.Maakohus märkis otsuses, et hageja selgituste ja kostja omaksvõtuga on tõendatud, et teenuse osutaja osutas pesupesemise teenust kostjale nii enne poolte vahel kokkuleppe sõlmimist kui ka pärast seda. Kostja on seisukohal, et ta ei võtnud sellist asjaolu omaks TsMS § 231 mõttes ja kohtulahendi tegemine kostja kahjuks tema omaksvõtu alusel on põhjendamatu. Menetluses on nii lepingulisel kui ka seaduslikul esindajal võrdsed õigused ning omaksvõtu eelduseks on mõlema esindaja sellekohane nõustumus, mida aga praegusel juhul ei olnud.
17.Maakohus käsitles faktilisi asjaolusid ekslikult ning hindas asjas kogutud tõendeid valikuliselt ja ebaõigelt, jõudes seetõttu lõpptulemusena ebaõigele seisukohale. Seejuures jättis maakohus põhjendamata osa oluliste tõendite hindamata jätmise. Vastus apellatsioonkaebusele
18.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alus puudub (TsMS § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning ei korda (TsMS § 654 lg 6).
20.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud ehk osas, milles maakohus hagi rahuldas.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti ei ole tuvastatavad materiaalõiguse normide rikkumised, mis annaksid aluse maakohtu otsuse tühistamiseks. See, et apellant maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Järgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele. 4(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-58
22.Osaühing Pernau Pesukoda ja kostja vahel 12.04.2016 sõlmitud kokkuleppe p 1 järgi kohustus osaühing Pernau Pesukoda osutama pesupesemise teenust lepingu p-des 1.1. – 1.3. loetletud klientidele vastavalt kostja poolt üleantavatele kogustele iga konkreetse üksiktellimuse vormistamisel. VÕS § 29 lg 1 järgi lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Kolleegiumi arvates pole alust tõlgendada lepingu p 1 kostja soovitud viisil, mille kohaselt oleksid pidanud iga üksiktellimuse kohta vormistama lepingupooled eraldi kirjaliku kokkuleppe. Hageja selgitas 18.04.2018 menetlusdokumendis, et teenuse osutaja ja kostja vahel oli välja kujunenud praktika, et pesu liikus osaühingu Pernau Pesukoda ja lõpptarbijate vahel, mis oli tingitud ennekõike sellest, et kostja asukoht oli nii teenuse osutajast kui lõpptarbijast kaugel. Nimelt asub teenuse osutaja Pärnus ja samuti olid kliendid Pärnus ja selle ümbruses, kuid kostja asub Haapsalus. Pesuvoogude juhtimine, s.t nende vastuvõtmine ja üleandmine kostja poolt, oleks olnud ebamajanduslik (I kd, tl 107). Kostja seaduslik esindaja E. V selgitas kohtuistungil, et suhted kostja ja osaühingu Pernau Pesukoda, kus kostja seaduslik esindaja oli kuni 2016 alguseni juhatuse liige, vahel halvenesid veebruaris-märtsis 2016. 12.04.2016 leping sõlmiti seetõttu, et kostja võitis riigihanke, mille täitmiseks pidi pesu pesema osaühing Pernau Pesukoda. Pesu käis teenuse osutaja ja kliendi vahel ja kostja sellega ei tegelenud. Kostja seaduslik esindaja ei osanud täpsustada, kaua selline teenuse osutamine kestis, kuid vähemalt ühe kuu. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et 12.04.2016 kokkulepe oli garantii, et teenuse osutaja jätkab ka edaspidi pesu pesemist ja kostja oli sellest huvitatud (I kd tl 140). Kolleegium leiab, et kostja seadusliku esindaja kohtuistungil avaldatust tuleneb, et klientide poolt pesu üleandmine toimus otse osaühingule Pernau Pesukoda ja eraldi kirjaliku tellimuse vormistamises teenuse osutaja ja kostja vahel ei olnud lepingupooled kokku leppinud. Seega tuleb lepingut tõlgendada viisil, nagu pooled seda täitsid.
23.Kostja leiab apellatsioonkaebuses, et maakohus poleks saanud lähtuda otsuse tegemisel kostja seadusliku esindaja poolt kirjeldatud viisil osaühingu Pernau Pesukoda poolt teenuse osutamisest, kuna sellega pole nõustunud kostja lepinguline esindaja. TsMS § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Kolleegium leiab, et kostja seaduslik esindaja on sellega, et teenuse osutaja osutas pärast 12.04.2016 lepingu sõlmimist pesupesemise teenust viisil, kus pesu anti kliendilt otse üle teenuse osutajale, kes selle pesi ja andis üle kliendile, nõustunud, s.t on selle asjaolu omaks võtnud. Hageja oli samasisulise väite esitanud 18.04.2018 menetlusdokumendis. Ka pärast kostja lepingulise esindaja täpsustavaid küsimusi jäi kostja seaduslik esindaja selle juurde, et osaühingu Pernau Pesukoda poolt teenust osutati ja see oli kostja huvides. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et asjaolu oleks pidanud omaks võtma ka kostja lepinguline esindaja. Kolleegiumi arvates on piisav, kui seda teeb kostja ise, s.t tema seaduslik esindaja, kes on teadlik tegelikest asjaoludest. TsMS § 231 lg 3 järgi omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev 5(6)
Tsiviilasi nr: 2-18-58 pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetuks. Kostja väitis maakohtu menetluses, et teenuse osutaja poolt pesupesemine ei ole tõendatud, kuid seda, et osaühing Pernau Pesukoda pole teenust osutanud, ei ole kostja otsesõnu väitnud ja seda mitte ka apellatsioonkaebuses. Asjaolust, et hageja seaduslik esindaja ei osanud kohtuistungil täpselt nimetada, millal ja millistest kohtadest pesu vastu võeti ja mille järgi tuvastati pesu täpne kaal ja pesukogused, kostja poolt soovitud järeldust teha ei saa. Hageja on nõude saanud loovutamise teel ja seetõttu ei olnud ta teenuse osutamise täpsetest asjaoludest teadlik. Enne kohtuistungit ei olnud kostja tõstatanud küsimusi pesu vastuvõtmise kohtadest ja kaalu täpse tuvastamise viisist. Eeltoodu tõttu ei olnud hagejal vaja seda tõendada.
24.Kostja apellatsioonkaebuse kohaselt oleks maakohus pidanud arvete võrdlemisel hindama seda, kas mitte kostja ise ei osutanud lõppklientidele pesupesemise teenust. Kostja seaduslik esindaja kinnitas, et osaühing Pernau Pesukoda osutas kostja klientidele, kes olid lepingus loetletud, teenust ja nimetatud teenuse osutamise eest on osaühing Pernau Pesukoda esitanud kostjale arved. Osaühingu Pernau Pesukoda arvetel olevad pesukogused ja tasu on identsed sellega, mis on kostja poolt klientidele esitatud arvetel. Vaidlust ei ole, et kliendid pidid tasuma kostjale. Eeltoodu muudab usutavaks, et kostja on lõpptarbijatele esitanud arved vastavalt teenuse osutaja poolt talle saadetud arvetel olevatele pesukogustele.
25.Seoses hagi osalise rahuldamisega jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 järgi menetluskuludest 75% kostja kanda ja 25% hageja kanda ja määras kindlaks hageja menetluskulude suuruse. Kostja apellatsioonkaebuses menetluskulude jaotust ega suurust vaidlustanud ei ole.
26.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad apellatsiooniastme menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kostja (apellandi) kanda. Vastustaja ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.