FAC Inkasso OÜ hagi LAVANDERIA OÜ vastu osutatud pesemisteenuse eest võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind
18 863,88 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja FAC Inkasso OÜ, registrikood 11909564, asukoht Papiniidu 5a/1, 80042 Pärnu Hageja lepinguline esindaja Andrus Viilver, OÜ KR Haldus, e-post [email protected] Kostja LAVANDERIA OÜ, registrikood 11464493, asukoht Niine 17, 90507 Haapsalu, e-post [email protected]
Kohtuistungi toimumise aeg
25.04.2018.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista LAVANDERIA OÜ-lt (11464493) FAC Inkasso OÜ (11909564) kasuks põhivõlgnevus summas 4932,35 eurot ja viivis kuni hagi esitamiseni 02.01.2018.a. summas 4 930 eurot.
3.Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 75 % ulatuses summas 1 237,50 eurot kostja kanda ja 25% ulatuses summas 412,50 eurot hageja kanda.
Välja mõista kostjalt LAVANDERIA OÜ-lt FAC Inkasso OÜ kasuks menetluskulud summas 1 237,50 eurot.
3.LAVANDERIA OÜ poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused 1.02.01.2018.a. esitatud hagis palub hageja FAC Inkasso OÜ kostjalt LAVANDERIA OÜ välja mõista põhivõlgnevus summas 4932,35 eurot, viivis kuni hagi esitamiseni summas 4 930 eurot ning viivis põhinõudelt 0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni. 12.04.2016.a sõlmisid kostja ja OÜ Pernau Pesukoda kokkuleppe pesupesemise teenuse osutamiseks. Kokkuleppes osundatud tööd on lõpptellijale üle antud. OÜ Pernau Pesukoda väljastas kostjale tehtud tööde eest arved, mida kostja ei tasunud. OÜ Pernau Pesukoda andis kostjale mõistliku täiendava tähtaja arvete tasumiseks, kuid kostja arveid ei tasunud. 30.11.2016.a. sõlmisid OÜ Pernau Pesukoda ja FAC Inkasso OÜ nõude loovutamise lepingu. Hageja põhinõue kostja vastu on 4 932,35 eurot.
2.Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping. OÜ Pernau Pesukoda on tööd teostanud ning lõpptellijale üle andnud. Töövõtja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja on jätnud arved tasumata ning on viivituses. Seetõttu esitab hageja viivisnõude. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p 5 kohaselt on tasumisega viivitamisel õigus nõuda viivist 0,5% päevas tasumata kogusummalt. Hageja vähendab viivisnõuet 4 930 euroni. Hageja palub hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja on kohtule esitanud kolm kirjalikku vastust – 30.01.2018, 27.02.2018 ja 13.03.2018. Kostja esimeses kirjalikus vastuses oli kostja seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole õigustatud hagi esitama. Teises kirjalikus vastuses leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud pesupesemise teenuse osutamist. Kostja avaldas, et soovib esitada vastuhagi, kuna OÜ Pernau Pesukoda on 2016. aasta suvel toime pannud kuriteo tunnustega teo, omastades kostjale kuuluva väärtusliku pesumasina, mida keeldub tagastamast. Pesumasina väärtus ületab kordades hageja nõuet.
13.03.2018.a. vastuses kordab kostja, et hageja ei ole tõendanud teenuse osutamist. Vormistamata on üleantavad pesukogused, hageja poolt esitatud arved ei tõenda pesupesemise teenuse osutamist. Kohtuotsuse põhjendused 4.OÜ Pernau Pesukoda, kui töövõtja ja LAVANDERIA OÜ, kui tellija vahel on 12.04.2016.a. sõlmitud kokkulepe. Kokkuleppe p 1 järgi kohustus töövõtja osutama tellijale pesupesemise teenust vastavalt tellija poolt üleantavatele kogustele iga konkreetse üksiktellimuse vormistamisel. Klientideks, kellele OÜ Pernau Pesukoda pidi pesupesemise teenust osutama olid Koluvere Hooldekodu, Tori Hooldekodu, Politseikool ja arestimaja vastavalt kokkuleppe punktidele 1.1. kuni 1.3. /tl 8/. Kokkulepe on oma olemuselt töövõtuleping Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. Lepingu kohaselt kohustus OÜ Pernau Pesukoda osutama pesupesemise teenust ning kostja kohustuseks oli vastavalt kokkuleppe punktile 4 tasuda ettenähtud hind töövõtja esitatud arvete alusel arvel näidatud tähtajaks. 5.30.11.2016.a. on OÜ Pernau Pesukoda ja FAC Inkasso OÜ vahel sõlmitud nõude loovutamise leping /tl 15-16/. Loovutatavaks nõudeks oli põhinõue summas 4 932,35 eurot, millele lisanduvad kõrvalnõuded ning mis tulenesid OÜ Pernau Pesukoda ja kostja vahel 12.04.2016 sõlmitud kokkuleppest ning tasumata arvetest nr 3578, 3579, 3639, 3640, 3666. Kohus leiab, et nõude loovutamise piiranguid vastavalt VÕS § 166 ei esine. Kostja loobus menetluse käigus tuginemast asjaolule, et hagejal puudub hagemisõigus, kuna kohtule esitati OÜ Pernau Pesukoda kinnitus, et äriühing on nõus kohtumenetluse algatamisega vastavalt nõude loovutamise lepingu punktile 7 /tl 77-78, 84/. VÕS § 171 lg 1 järgi võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Järgnevalt analüüsib kohus kostja vastuväiteid hagile. 6.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud pesupesemise teenuse osutamist ega iga konkreetse üksiktellimuse vormistamist, mis oli kohustuslik vastavalt kokkuleppe punktile 1. Hageja on selgitanud, et kostja võitis riigihanke, OÜ Pernau Pesukoda tegi sisuliselt allhanget. Kogu pesupesemise süsteem käis nii, et Lavanderia OÜ-le ei antud ühtegi teenust üle /tl 134135/. Samale asjaolule on hageja tuginenud 18.04.2018.a. menetlusdokumendis /tl 107/, kus hageja selgitab, et mittevajalik oli pesuvoogude juhtimine täiendavalt Lavanderia OÜ tegevuskoha kaudu. OÜ Pernau Pesukoda osutatud teenustega seonduv pesuvoog liikus vaid OÜ Pernau Pesukoda tegevuskoha ja lõpptarbija vahel /tl 107/. Kostja seaduslik esindaja võttis kohtuistungil õigeks, et pesu ei käinud läbi Haapsalu. Pesu käis OÜ Pernau Pesukoda ja kliendi vahel, Lavanderia OÜ-sse ei tulnud /tl 140/. Kostja seaduslik esindaja selgitas, et riigihanke võitmisel tehti kokkulepe kostja ja OÜ Pernau Pesukoda vahel, sest OÜ Pernau Pesukoda soovis saada tööd. Peale kokkuleppe sõlmimist pesupesemine kestis. Teenust osutati ka nende klientide osas, kes olid märgitud kokkuleppes. Mai keskpaigani pesi OÜ Pernau Pesukoda kindlasti, ei oska öelda, võib olla ka hiljem. Kokkulepe oli garantii, et pesevad edasi, põhimõtteliselt oli kostja ise huvitatud, et OÜ Pernau Pesukoda peseks edasi /tl 140-14/.
Kohus on seisukohal, et hageja selgituste ja kostja omaksvõtuks on tõendatud, et OÜ Pernau Pesukoda osutas pesupesemise teenust kostjale nii enne poole vahel kokkuleppe sõlmimist kui ka pärast kokkuleppe sõlmimist. Mõlemad pooled olid koostööst huvitatud. Koostöö kestis vähemalt paari kuu vältel pärast kokkuleppe sõlmimist. Kohus leiab, et tõendatud on OÜ Pernau Pesukoda poolt kostjale töövõtulepingu alusel teenuste osutamine.
7.Lisaks poolte seisukohtadele kinnitavad töövõtulepingu alusel teenuste osutamist ka majandustegevuses esitatud arved. OÜ Pernau Pesukoda on 31.05.2016.a. esitanud arve nr 3578 summas 517,75 eurot majutuspesu pesemise eest Pärnu arvestimajale ja politseikoolile. OÜ Pernau Pesukoda on 31.05.2016.a. esitanud kostjale arve nr 3579 summas 2 560,98 eurot Tori Kodu ja Koluvere Kodu majutuspesu pesemise eest. Arve nr 3639 summas 529,03 eurot on esitatud 30.06.2016.a Pärnu arestimaja ja politseikooli majutuspesu pesemise eest. Arve nr 3640 summas 706,63 eurot on esitatud 30.06.2016.a. Tori Kodu majutuspesu pesemise eest ning arve nr 3666 summas 617,96 eurot 22.07.2016.a. Tori Kodu ja Pärnu arestimaja majutuspesu pesemise eest. /tl 9-13/.
8.Lavanderia OÜ on Politsei ja Piirivalveametile esitanud 31.05.2016.a. arve nr 929, 31.05.2016.a. arve nr 930 Sisekaitseakadeemiale, arve nr 931 AS Hoolekandeteenustele 31.05.2016.a., arve nr 932 AS Hoolekandeteenustele 31.05.2016.a, arve nr 937 AS Hoolekandeteenustele 30.06.2016a., arve nr 939 Sisekaitseakadeemiale 30.06.2016.a., arve nr 940 Politsei- ja Piirivalveametile 30.06.2016.a., arve nr 945 Politsei- ja Piirivalveametile 31.07.2016.a. ning arve nr 946 AS Hoolekandeteenustele 31.07.2016.a. /tl 111-119/. Kui võrrelda Lavenderia OÜ poolt esitatud arveid ja OÜ Pernau Pesukoda poolt Lavenderia OÜ-le esitatud arveid, siis on tegemist samade teenustega samas mahus samadele klientidele. Arvetelt nähtub, et identsed on nii pesu kogused kui ka hind. Arved kinnitavad poolte seisukohti, et pesu liikus OÜ Pernau Pesukoda ja lõpptarbija vahel ning Lavanderia OÜ ise pesu arvetel näidatud klienditele ei pesnud. Teenuse osutas OÜ Pernau Pesukoda, kes esitas arve Lavaderia OÜ-le ning viimane omakorda esitas arved pesupesemise teenuse lõpptarbijale. Seega on hageja ja kostja andnud sarnaseid selgitusi pesupesemise teenuse osutamise kohta, mida kinnitavad tõenditena OÜ Pernau Pesukoda ning Lavanderia OÜ poolt esitatud arved. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks töövõtulepingu alusel teenuste osutamise OÜ Pernau Pesukoda poolt Lavanderia OÜ-le. Kuna kohus loeb tõendatuks poolte vahel töövõtulepingu sõlmimise ja selle alusel teenuse osutamise, siis ei oma tähtasust kostja väited selle kohta, et hageja ei osanud kohtus selgitada, kust täpselt pesu peale võeti, et viia see pesemiseks OÜ-sse Pernau Pesukoda. Nimetatud asjaolul ei ole vaidluse lahendamisel tähtsust, sest oluline on poolte vahel lepingu sõlmimine ja mõlema poole poolt lepingu täitmine. Kuna nõue on loovutatud, siis on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist.
9.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on tellija kohustatud maksma teenuse osutamise eest tasu. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on tasunud hageja poolt nõude aluseks olevad arved. Seega on kostja kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses. Hageja on nõudnud VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kohustuse täitmist ja VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
10.Kohus mõistab kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 4 932,35 eurot. Nimetatud summa on kostja hagejale võlgnevuses arvete nr 3578, 3579, 3639, 3640 ja 3666 alusel.
11.Kokkuleppe p 4 alusel pidi tellija tasuma töövõtjale teenuse eest arvete alusel arvel näidatud kuupäevaks. Lepingu p 5 järgi maksetähtaja rikkumisel kohustus tellija maksma viivist 0,5% päevas tasumata kogusummalt. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna pooled on kokku leppinuid kõrgema intressimäära, kui seaduses sätestatud, siis kuulub kohaldamisele 0,5% päevas vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingu punktile 5. Hageja on vähendanud viivise nõuet 4 930 euroni kuni hagi esitamiseni. Alates hagi esitamisest palub hageja välja mõista viivis 0,5% päevas tasumata summalt kuni põhinõude tasumiseni. Kohus nõustub hagejaga, et kostja ei ole viivisele vastuväiteid esitanud /tl 137/. Kostja esitas kohtule kolm kirjalikku vastust ja mitte üheski vastuses ei esitanud kostja viivise nõudele vastuväiteid. Alles põhiistungil avaldas kostja, et hageja pool nõuab seadusest suuremat viivist ja kostja taotles, et juhul, kui kohus teeb otsuse kostja kahjuks, siis kohus vähendaks viiviseid tasemeni, mis on kostja arvates mõistlik /tl 139/. Milline on kostja arvates mõistlik viivise määr, seda kostja ei selgitanud.
12.Kohus jääb kohtuistungil väljendatud seisukoha juurde, et kostjale oli antud tähtaeg 13.03.2018.a. oma kõikide seisukohtade, tõendite, taotluste esitamiseks. Kohtu määratud ajaks kostja ei tuginenud asjaolule, et viivis on liialt kõrge. Kostja ei toonud 25.04.2018.a. kohtuistungil esile ka asjaolusid, mis oleks andnud kohtule aluse kaaluda, kas hilinemiseks oli mõjuv põhjus TsMS § 331 lg 1 tähenduses. Seetõttu on kohus seisukohal, et kostja taotlus vähendada viiviseid määrani, mis on kostja arvates mõistlik, tuleb jätta tähelepanuta, kuna taotlus on esitatud hilinemisega ning taotlusest ei nähtu, milline on määr, milleni kostja palub viiviseid vähendada. Analoogset seisukohta on avaldanud Riigikohus lahendis 3-2-1-24-11 p 17, milles märgib, et kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur, võib kohus seda VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1 järgi viivist maksma kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige tema kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 113 lg 8 ja § 162 järgi ei vähenda kohus viivist omal algatusel, vaid üksnes võlgniku taotlusel (vt Riigikohtu 26. detsembri 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-128-07, p 17), ning jääb selle seisukoha juurde. Seejuures juhib kolleegium tähelepanu, et TsMS § 329 lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited, sh viivise vähendamise nõude nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Kui menetlusosaline esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite hilinemisega, menetleb kohus seda TsMS § 331 lg 1 järgi üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
13.Kuna pooled on kokku leppinud viivise määras, siis kuuluvad kohaldamisele VÕS § 113 lg 1 viimases lauses sätestatu. Arve nr 3578 maksetähtaeg oli 14.06.2016. Sissenõutavaks muutus arve alates 15.06.2016. Kuni hagi esitamiseni oli hageja viivituses perioodil 15.06.2016.-01.01.2018.a. so 566 päeva Viivis päevas 2,588 eurot (517,75*0,5%), viivis kokku 1 464,80 eurot. Arve nr 3579 maksetähtaeg oli 14.06.2016. Sissenõutavaks muutus arve alates 15.06.2016. Kuni hagi esitamiseni oli hageja viivituses perioodil 15.06.2016.-01.01.2018.a. so 566 päeva Viivis päevas 12,804 eurot (2 560,98*0,5%), viivis kokku 7 247,06 eurot. Arve nr 3639 maksetähtaeg oli 14.07.2016. Sissenõutavaks muutus arve alates 15.07.2016. Kuni hagi esitamiseni oli hageja viivituses perioodil 15.07.2016.-01.01.2018.a. so 536 päeva Viivis päevas 2,645 eurot (529,03*0,5%), viivis kokku 1 417,72 eurot. Arve nr 3640 maksetähtaeg oli 14.07.2016. Sissenõutavaks muutus arve alates 15.07.2016. Kuni hagi esitamiseni oli hageja viivituses perioodil 15.07.2016.-01.01.2018.a. so 536 päeva Viivis päevas 3,533 eurot (706,63*0,5%), viivis kokku 1 893,68 eurot. Arve nr 3666 maksetähtaeg oli05.08..2016. Sissenõutavaks muutus arve alates 06.08..2016. Kuni hagi esitamiseni oli hageja viivituses perioodil 06.08.2016.-01.01.2018.a. so 514 päeva Viivis päevas 3,089 eurot (617,96*0,5%), viivis kokku 1 587,75eurot.
14.Arvetel nr 3578, 3579, 3639, 3640 on märgitud viivise määraks 0,05% ning arvel nr 3666 0,5% päevas. Kohus kohaldab viivise määra, mis on poolte vahel lepinguga kokku lepitud. Riigikohus lahendis 3-2-1-144-09 punktis 11 on selgitanud alljärgnevat. Selleks, et arvel näidatud tingimused muutuksid poolte kokkuleppe osaks, peaks olema arvel selgelt näidatud, et soovitakse kokku leppida seni kokkuleppimata tingimustes. Kolleegium on seisukohal, et arve vastuvõtmine kas allkirjastamisega või ilma selleta ei tähenda arvele märgitud uute tingimustega nõustumist (ka siis, kui arvel on selgelt välja toodud soov saavutada kokkulepe lisatingimustes) juhul, kui arve saajal on kohustus arve vastu võtta või sellele alla kirjutada. See kehtib nt juhul, mil tegemist on nn arve-saatelehega, mille alusel antakse tellitud kaup üle, ning ilma arvet vastu võtmata ja/või seda allkirjastamata kaupa üle ei antaks. Arve vastuvõtmine või sellele allakirjutamine võib erandjuhul siiski tähendada arvel märgitud tingimustega nõustumist. Seda nt juhul, kui vastuvõtja on oma varasema käitumisega näidanud, et aktsepteerib arvel näidatud tingimusi, tasudes nt mõnel varasemal arvel näidatud viivise vms. Praeguses asjas kohtud selliseid asjaolusid tuvastanud ei ole. Kohus leiab, et Riigikohtu lahendis 3-2-1-144-09 toodud seisukohal on kohaldatavad ka käesolevas menetluses. OÜ Pernau Pesukoda ja kostja vahel oli leping sõlmitud 12.04.2016.a. Arved, millel on märgitud viivise määr 0,05% päevas on esitatud pärast kokkuleppe sõlmimist. Arved on allkirjastamata ning kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis millest võiks järeldada, et pooled olid muutnud 12.04.2016.a. kokkuleppe punktis 5 sätestatud tingimust.
15.Kokku on viivis kuni hagi esitamiseni summas (1 464,80+7 247,06+ 1 417,72+1 893,68+1 587,75) 13 611,01 eurot. Hageja on viivise nõuet vähendanud 4 930
euroni. Viivis summas 4 930 eurot kulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele VÕS § 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 viimase lause alusel.
16.Hageja on esitanud nõude, milles palub kostjalt välja nõuda viivis 0,5% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni. Riigikohus lahendi 3-2-1-87-10 punktis 12 kohaselt tuleb rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama suurema kahju olemasolu (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 18). Kohus ei ole arvestanud kostja viivise vähendamise nõudega, sest see esitati hilinenult ning oli põhjendamata. Samas on hageja ise vähendanud enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivist alla põhinõude. Põhinõude suuruseks on 4 932,35 eurot ning enne hagi esitamist nõutav viivisnõue on 4 930 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja on ise viivist vähendanud alla põhinõude enne hagi esitamist, ei ole hea usuga kooskõlas viivisnõude esitamine pärast hagi esitamist kuni põhinõude täitmiseni. Kohtuotsuse tegemise aja seisuga oleks viivis põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest perioodil 02.01.2018 kuni 15.05.2018 summas 2 564,74 eurot 104 päeva eest (4932,35*0,5%*104). Igapäevaselt lisanduks viivis summas 24,66 eurot. Tegemist on hea usu vastase käitumisega ning seetõttu jätab kohus VÕS § 6 lg 2 alusel rahuldamata hageja nõude viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
17.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse summas 4 932,35 eurot ja viivise summas 4930 eurot.
18.Hagihind on 18 863,88 eurot. Hagihinna arvutamisel kuuluvad kohaldamisele TsMS § 133 ja 367 sätted. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
19.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus on rahuldanud põhinõude ja viivisnõude kuni hagi esitamiseni ning jätnud rahuldamata viivisnõude arvates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
20.Kostja on palunud jätta hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt rahuldamata, kuna kostja hinnangul soovib hageja kostja arvelt alusetult rikastuda. Kohus kostja põhjendustega ei nõustu, sest need ei tulene seadusest. Hagejat on menetluses esindanud lepinguline esindaja ning vastavalt TsMS § 144 p 1 on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälise kuluna menetluskuluks TsMS § 138 lg 1 tähenduses.
21.Arvest nr 1024 peab kohus põhjendatuks õigusabi 4,5 tunni ulatuses hagiavalduse koostamise ja õigusliku positsiooni ning materjalide läbitöötamise eest. Kohus ei pea põhjendatuks õigusabi 18.01.2018.a., sest hagejast endast tingitud puuduste kõrvaldamist ei ole põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja nõuda.
Arvest nr 1068 peab kohus põhjendatuks õigusabi eest kokku kaks tundi, arvestades materjalide mahtu ja tsiviilasja keerukust. Kaks tundi on piisav aeg kostja seisukohtadega tutvumiseks, kliendiga kohtumiseks ning täiendava tõendi esitamiseks, sest kohtule on esitatud vaid üks kinnitus OÜ Pernau Pesukoda poolt ja seisukohad ei sisalda uusi asjaolusid. Arvest nr 1086 on põhjendatud kulud ühe tunni ulatuses kostja vastusega tutvumise eest. Kohus ei ole küsinud hagejalt kostja vastusele seisukohta. Seega on tegemist hageja omal initsiatiivil esitatud dokumendiga, mille koostamise eest ei ole põhjendtaud kostjalt tasu välja mõista. Arvest nr 1092 on põhjendatud välja mõista kostjalt tasu 2,5 tunni ulatuses, sest kohtuistung kestis 2 tundi ja ettevalmistus 0,5 tundi istungiks on piisav, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu. Kokku on põhjendtaud kulud õigusabi eest 10 tunni ulatuses, summas 900 eurot, tunnitasuga 90 eurot. Tasu ei sisalda käibemaksu.
22.Riigilõivu on hageja tasunud summas 750 eurot. Hagihind on 18 863,88 eurot. Tsiviilasja hinnalt kuni 20 000 eurot tuleb tasuda riigilõivu summas 750 eurot. Riigilõiv on menetluskuluks TsMs § 138 lg 1 ja 2 tähenduses. Kohus on rahuldanud põhinõude, kõrvalnõude ning ühe kõrvalnõude on jätnud rahuldamata. Arvestades tsiviilasjas esitatud nõudeid, tuleb jätta hageja kanda menetluskuludest 25% ja kostja kanda 75%.
23.Kokku on menetluskulude rahaline suurus 1650 eurot, millest 900 eurot on kulud õigusabile ja 750 eurot riigilõivule. Hageja kanda jäävad menetluskulud summas 412,50 eurot ja kostja kanda summas 1 237,50 eurot.
24.Hageja taotlus viivise väljamõistmiseks hüvitatavatelt menetluskuludelt kuulub rahuldamisele TsMS § 177 lg 4 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.