Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Harju Maakohus Näncy-Marita Maltseva 30.05.2025, Tallinn 2-23-9740 W.EG. Eesti OÜ hagi A. K. vastu võla nõudes 29 952,84 eurot Hageja W.EG. Eesti OÜ (registrikood 10326286), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja Alla Žulinskaja Kostja A. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja Artjom Morozov 19.03.2024 kohtuistung
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A. K.-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks 27 455,38 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 23 785,29 eurot ja 07.07.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 3670,09 eurot.
3.Välja mõista A. K.-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 23 785,29 eurot alates 08.07.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Välja mõista A. K.-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks menetluskulude hüvitis 2390 eurot.
6.Välja mõista A. K.-lt W.EG. Eesti OÜ kasuks viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlg 23 785,29 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3670,09 eurot ja viivis alates hagiavalduse esitamisest VÕS § 113 lg 1
2-23-9740 teises lauses sätestatud määras.
2.Hagiavalduse kohaselt W.EG. Eesti OÜ ja OÜ Alva Teenused OÜ (põhivõlgnik) sõlmisid 31.05.2019 müügilepingu.
3.Alva Teenused OÜ/põhivõlgnik on 31.05.2019 registreerinud ennast hageja kodulehel kasutajaks/ostjaks, mille hageja on aktsepteerinud. Kauba tellimisel/ostmisel hagejalt kohaldusid hageja/W.EG E-poe kasutustingimuses, Isikuandmete töötlemise põhimõtted ja Müügi üldtingimused. Tellimuse esitamisel kinnitas klient, et on tingimustega tutvunud ja need on temale arusaadavad.
4.Põhivõlgnik ostis hageja käest kaupa, mille kohta hageja esitas põhivõlgnikule arved, mille põhivõlgnik on tähtaegselt jätnud 23 785,29 euro ulatuses tasumata.
5.Müügitingimuste punknti 7. kohaselt, juhul kui Ostja hilineb maksete tasumisega, on W.EG.-l õigus nõuda viivist 0,1% tähtajaks tasumata summalt iga maksega hilinetud päeva eest.
6.W.EG. Eesti OÜ ja A. K. (kostja) sõlmisid 04.05.2021 käenduslepingu.
7.Vastavalt käenduslepingu punktile 1.1 käendaja vastutab Alva Teenused OÜ ja W.EG. Eesti OÜ vahel 31.05.2019 sõlmitud müügilepingust ja kõigi tulevikus tehtavate muudatustest ja lisadest tulenevate kõigi nõuete täieliku ja nõuetekohase täitmise eest. Käenduse vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu punktis 1.3. kokku lepitud 25 000,00 eurot.
8.Kuna põhivõlgnik ei tasunud hageja esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja nõude 10.11.2021 Julianus Inkasso OÜ-le võlgnevuse sissenõudmiseks.
9.Kostjale väljastati 05.05.2022 teatis käenduskohustuse täitmiseks. Teatise kohaselt oli põhivõlgniku põhivõlgnevus 23 785,29 ja 05.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6151,28 eurot. Hageja nõudis käenduskohustuse täitmist hiljemalt 19.05.2022 (käenduslepingu kokku lepitud p 2.1 kohaselt).
10.Hageja edastas muuhulgas käenduskohustuse nõude e-kirja teel 05.05.2022, millele kostja on vastanud 12.05.2022 e-kirja teel, kus on asunud väitma, et tal puuduvad 2021 aasta sügisest väidetavalt töösuhted Alva Teenused OÜ-ga. Samuti asus kostja väitma, et käendusleping allkirjastati endise tööandja V. B. käsul jne, ehk et kostja ei nõustunud käenduskohustuse täitmisega.
11.Käenduskohustuse koostamisel oli kostja põhivõlg 05.05.2022 seisuga 23 785,29 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 6151,28 eurot, kokku 29 936,57 eurot. Kosja kohustus tasuma nõudest 25 000 eurot vastavalt käenduslepingus sätestatud maksimumäärale hiljemalt 19.05.2022, mida kostja ei ole teinud.
12.Põhivõlgniku Alva Teenused OÜ osas algatati 05.08.2022 pankrotimenetlus, mis lõpetati 19.10.2022 määrusega pankroti välja kuulutamata. Alva Teenused OÜ kustutatakse äriregistrist likvideerimismenetlust läbi viimata.
13.Hageja on käenduskohustuse nõude esitamisel 05.05.2022 arvestanud viiviseid alates arvete tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni 05.05.2022.
14.Käenduskohustuse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 6521,43 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet käenduskohustuse esitamise seisuga summale 1214,71 eurot, et põhinõue ja viivis kokku ei ületaks käenduskohustuse maksimummäära 25 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt seega käenduskohustuse täitmist summas 25 000 eurot.
15.Käenduslepingute punktis 1.2. on sätestatud käendajate/kostjate rahalise vastutuse maksimumsummaks 25 000,00 eurot. Eeltoodu ei piira aga käendaja vastutust temast endast sõltuva kohustuse rikkumise eest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-8-13 p 12 selgitanud, et käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas. Tulenevalt hageja ja kostja sõlmitud käenduslepingust, ei ole pooled kokku leppinud viivisemääras, kui kostja rikub käenduskohustuse täitmist, mistõttu kohaldub kostja osas VÕS § 113 sätestatud viivisemäär.
16.Kuna kostja ei täitnud käenduskohustust tähtaegselt so 19.05.2022, on hagejal õigus nõuda 2
2-23-9740 kostjalt viivist. Hageja arvestab viiviseid käenduskohutuse täitmise tähtajale järgnevast päevast so 20.05.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni käenduskohustuse nõudes toodud põhisummalt. Hagiavalduse esitamise seisuga on viivis muutunud sissenõutavaks 2455,38 euro ulattuses.
17.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise alates hagiavalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude (23785,29 EUR) täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja seisukohad
18.21.08.2023 menetlusdokumendis kostja vaidles võlgnevusele vastu ja selgitas, et kostja ei ole seotud ALVA Teenused OÜ omanikuga. Põhivõlgnik palus kostjat allkirjastada dokumenti, et äriühing saaks edasi toimida ja kostja, kui palgaline töötaja saaks edasi töötada.
19.22.03.2024 korraldaval istungil kostja selgitas, et tööandja ei selgitanud lepingu sisu, kuid ütles, et on vaja tõsta lepingu limiiti, milleks on vajalik kostja allkirja. Kostja ei ole juriidiliste teadmistega ja lihtsalt usaldas tööandjat ning isegi eriti ei vaadanud, mis leping sisaldas. Kostja sai aru, et seal oli mingi summa, aga vastutus ei olnud kostjale selge. Lepingu allkirjastamisest ei olnud kostjal muud kasu kui see, et ta sai tööd jätkata. Kostjal puuduvad vastuväited põhivõlgniku võlgnevuse osas, sest ta ei tea, mida osteti.
20.13.05.2024 esitatud lõplikes seisukohtades palub kostja jätta hagiavalduse rahuldamata. Kostja on seisukohal, et käendusleping sõlmiti vastuolus heade kommetega, mistõttu on leping tühine. Käenduslepingust peab tulenema käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja sooviks vastutada enda tööandja kohustuse eest, vastupidi kostja isegi ei saanud allkirjastatud lepingu sisust aru, rääkimata hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud müügilepingust, mille tingimustest kostja kursis ei olnud.
21.Kostjal oli kehtiv töösuhe põhivõlgnikuga (dtl 132), seega oli kostja tööandjaga sõltuvussuhtes. Töötaja järgis tööandja juhiseid ja allkirjastas lepingu, mis oli tööandja sõnul vajalik tööandja krediidilimiidi suurendamiseks ja töötamise jätkamiseks. Isiklikke kohustusi ja vastutust kostjale ei selgitatud. Tööandja juhiste mittetäitmine oleks võinud kaasa tuua vallandamise. Olles objektijuhi ametikohal pidi kostja allkirjastama dokumentatsiooni ning tellima ka volitatud isikuna materjali erinevatele objektidele ja ei saanud aru, et allkirjastas käenduslepingu. Tööandja on viinud töötaja eksitusse. Alkirjastamine toimus ID kaardi kasutamisel tööandja arvutis ning kostjale ei antud aega lepingu sisuga tutvuda. Käenduslepingus on märgitud mitte kostja e-posti aadress, vaid võlausaldaja kontaktid, mis näitab, et tööandja oli lepingu eelnevalt ette valmistanud ja kui käendaja oleks sellega tutvunud, oleks ta seal märkinud oma kontaktandmed.
22.Kostja ei saanud mingisugust kasu tagatavast kohustusest. Kostja palk ei tõusnud, mida tõendatakse Lisaga 1 (dtl 132). Kostja töösuhe lõppes ca 4 kuu pärast lepingu allkirjastamist. Kostja vallandati 11.10.2021 (dtl 121).
23.Käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita.
24.Kostja keskmine bruto töötasu aastal 2021 oli 962,48 eurot kuus. Maksimaalse 25 000 euro suuruse vastutuse korral oleks kostja pidanud töötama rohkem kui kaks aastat, et võlg tagasi maksta, ja seejuures ei ole arvestatud asjaolu, et ta peab ka oma igakuiseid kulutusi toidu, elamispinnale, riiete ja muude igapäevaste vajaduste eest tasuma. Käenduslepingu sõlmimisel olid kostjal ka kehtivad maksehäired, mis olid avalikud ja mida oleks pidanud nõuetekohase hoolsusega tuvastama ja analüüsima. Sellise kostja sissetulekuga ja olemas olevate muude kohustustega käendatud võla võimaliku tagasimaksmise aega ei ole võimalik prognoosida. Kostja leiab, et mõistliku lähenemise korral oleks võlausaldaja pidanud uurima põhivõlgnikult, kes on 3
2-23-9740 lepingule alla kirjutanud ja kas ta on võimeline oma kohustusi täitma. Asjaolu, et tagatise annab mitte põhivõlgniku juhatuse liige, vaid töötaja, oleks pidanud andma põhjust täiendavate küsimuste esitamiseks. Asjaolu, et võlausaldaja nõudis põhivõlgnikult täiendavat garantiid, kinnitab, et põhivõlgnik oli juba garantiilepingu sõlmimise ajal rahalistes raskustes.
25.Põhivõlgnik oli käenduslepingu sõlmimise ajal, aastal 2021 makseraskustes ning kostjat kasutati pahatahtlikult ära. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtu põhjendused on alljärgnevad.
27.Kohus leiab, et arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid, on hageja nõude puhul tegemist lepingu täitmise nõudega. Sellise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tulenevalt nimetatud sättest on hageja nõuete rahuldamise eelduseks kostja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine. Selleks, et tuvastada kostja rikkumine, tuleb eelnevalt tuvastada kohustuse olemasolu. VÕS § 2 lg 1 kohaselt saab isiku kohustus tuleneda võlasuhtest. Vastavalt VÕS §-le 3 võib võlasuhe tekkida lepingu või seaduse alusel.
28.Hageja on esitanud kostja vastu hagi käenduskohustusest tulenevates nõuetes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.05.2021 käenduslepingu. Vastavalt käenduslepingu punktile 1.1 vastutab käendaja/kostja Alva Teenused OÜ ja W.EG. Eesti OÜ vahel 31.05.2019 sõlmitud müügilepingust ja kõigi tulevikus tehtavate muudatustest ja lisadest tulenevate kõigi nõuete täieliku ja nõuetekohase täitmise eest. Käenduse vastutuse maksimummääraks on käenduslepingu punktis 1.3. kokku lepitud 25 000 eurot. Kohus käsitlebki järgnevalt poolte vahel käenduslepingu sõlmimist. VÕS § 9 lg 1 näeb ette, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1 järgi on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tulenevalt nimetatud sättest peab hageja lepingu sõlmimise tõendamiseks tõendama poolte tahteavaldusi, millest on selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe. Kui hageja asjaolu tõendab, siis peab kostja oma vastuväiteid tõendama. Kohtule esitatu kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 04.05.2021 käenduslepingu (dtl 37-38). Kohus on tuvastanud, et käendusleping on allkirjastatud kostja poolt digitaalselt samal päeval. Kohus märgib, et kostja ei ole ka vaidlustanud käenduslepingu sõlmimise fakti. Vaidlus on pooltel selle üle, kas käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Eelnevast tulenevalt on pooled allkirjadega kinnitanud kokkuleppe saavutamist lepingus toodud tingimustel. Kohus leiab, et pooled sõlmisid kirjaliku lepingu, mis vastab VÕS § 142 järgsetele käenduslepingu tunnustele.
29.VÕS § 143 lg 1 sätestab, et tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäenduslepinguks on igasugune käendusleping, milles käendajaks on füüsiline isik ja seda sõltumata sellest, kas käenduslepingu sõlmimine on seotud käendaja iseseisva majandusvõi kutsetegevuse läbiviimisega või mitte (vt ka RKTKo 3-2-1-166-14 p 11). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel 04.05.2021 sõlmitud käendusleping on tarbijakäendusleping VÕS § 143 lg 1 mõttes. 4
2-23-9740
30.Kohus analüüsib järgnevalt kostja esitatud vastuväidet, et käendusleping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Hageja vastavate kostja põhjendustega ei nõustu.
31.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas.
32.Riigikohus on 23.03.2011 kohtuotsuses nr 3-2-1-177-10 p-s 11 märkinud, et käenduslepingust peab tulenema käendaja tahe vastutada võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. Kohus viitab Riigikohtu 31.01.2018 kohtuotsuse 2-14-21710 p-le 49 ja märgib, et käendusleping võib siiski olla heade kommetega vastuolus mh juhul, kui esineb järgmiste asjaolude kogum: - käendajaks on põhivõlgnikuga lähedastes isiklikes suhetes isik, eelkõige perekonnaliige, kes sõlmis lepingu sõltuvussuhtest või muust isiklikust põhjusest tulenevalt; - käendaja ei saa käenduslepinguga tagatavast kohustusest isiklikku kasu; - käendaja vastutuse maksimumsumma on käendaja sissetulekute suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne ning seetõttu võis juba lepingu sõlmimise ajal eeldada, et käendusriisiko realiseerumisel ei suuda käendaja põhivõlgniku kohustust olulises osas täita; - eespool nimetatud eeldused olid võlausaldajale lepingu sõlmimisel äratuntavad.
33.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja sooviks vastutada enda tööandja kohustuse eest, vastupidi kostja isegi ei saanud allkirjastatud lepingu sisust aru, rääkimata hageja ja põhivõlgniku vahel sõlmitud müügilepingust, mille tingimustest kostja ka kursis ei olnud. Kostjal oli kehtiv töösuhe põhivõlgnikuga (Alva Teenused OÜ), seega kostja oli tööandjaga sõltuvussuhtes. Töötaja järgis tööandja juhiseid ja allkirjastas lepingu, mis oli tööandja sõnul vajalik tööandja krediidilimiidi suurendamiseks ja töötamise jätkamiseks. Isiklikke kohustusi ja vastutust kostjale ei selgitatud. Samuti tööandja juhiste mittetäitmine oleks võinud kaasa tuua vallandamise. Olles objektijuhi ametikohal pidi kostja allkirjastama erineva dokumentatsiooni ning tellima ka volitatud isikuna materjali erinevate objektidele kuigi ei võinud ta ette kujutada, et too kord allkirjastas käenduslepingu. Tööandja on töötajat eksitusse viinud. Allkirjastamine toimus ID kaardi kasutamisel tööandja arvutis ning kostjale ei antud ajaga lepingu sisuga tutvuda. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud kohtule vaid käenduslepingu sõlmimise ajal kehtiva töösuhte olemasolu põhivõlgnikuga (väljavõte Maksu- ja Tolliametist, dtl 132), kuid kostja poolt väidetud käenduslepingu sõlmimise asjaolud on tõendamata. Kohus on 19.03.2024 kohtuistungil kostjale selgitanud, et neid asjaolud tuleb kohtule tõendada, ei piisa sellest, kui kostja neid väidab. Kohus selgitas, et kostjal on võimalik esitada taotlusi tunnistajate ülekuulamiseks või kasutada teisi tõendeid, aga oma väiteid tuleb kohtule tõendada (dtl 85). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal polnud võimalik käenduslepingu sisuga tutvuda või tingimuste üle läbi rääkida, samuti et käenduslepingu allkirjastamata jätmine võinuks tuua kaasa vallandamise. Kostja hinnangul on tööandja viinud töötajat eksitusse. Kostja selgituste kohaselt sai kostja aru, et tal tekib käenduslepingust tulenev rahaline kohustus kui kostja otsustas töölt ära minna (dtl 85). Kostja ei ole tuginenud käenduslepingu tühistamisele. Kostja väidete kohaselt töösuhe lõppes ca 4 kuu pärast lepingu allkirjastamist. Kostja vallandati 11.10.2021 (dtl 121). Kostja väidete kohaselt ei ole kostja saanud tagatavast kohustusest mingisugust kasu ning sellele ei ole hageja ka vastu vaielnud. Samas üksnes kasu saamise või saamata jäämise fakt ei anna alust pidada käenduslepingut heade kommetega vastuolus olevaks (Riigikohtu 31.01.2018 kohtuotsuse 2-14-21710 p 49). Kostja on seisukohal, et antud juhul on vastutuse maksimumsumma käendaja sissetulekute suhtes äärmiselt ebaproportsionaalne. Kostja keskmine bruto töötasu aastal 2021 oli 962,48 eurot kuus (8662,37:9). Maksimaalse 25 000 euro suuruse vastutuse korral oleks kostja pidanud töötama rohkem kui kaks aastat, et võlg tagasi maksta, ja seejuures ei ole arvestatud asjaolu, et ta peab ka oma 5
2-23-9740 igakuiseid kulutusi toidu, elamispinnale, riiete ja muude igapäevaste vajaduste eest tasuma. Seda rohkem käenduslepingu sõlmimisel olid kostjal ka kehtivad maksehäired, mis olid avalikud ja mida oleks pidanud nõuetekohase hoolsusega tuvastama ja analüüsima. Asjaolu, et tagatise annab mitte põhivõlgniku juhatuse liige, vaid töötaja, oleks pidanud andma põhjust täiendavate küsimuste esitamiseks. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on kostja käendus antud ettevõtlustegevuses ja kostja ei ole sõlminud käenduslepingut tarbijana isiklike või elukondlike vajaduste rahuldamiseks. VÕS § 143 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku poolt antud käenduse puhul tegemist tarbijakäendusega, mille erinõudeks VÕS § 143 lg 2 kohaselt on see, et käenduslepingus peab olema kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Vaidlus puudub, et käesoleval juhul on see tingimus täidetud ja käenduslepingus on kokku lepitud käendaja vastutuse maksimumsummas 25 000 eurot. Ettevõtlustegevuses eraisiku antud käenduse maksimumsummad võivad olla kõrgemad kui eraisikust (tarbijast) käendaja vastutuse määr (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2022 otsus 2-21-11466, p 34). Kostja on esitanud kohtule tõendi, millest nähtuvalt olid kostjal kehtivad maksehäired (dtl 123). Muid tõendeid kostja enda varalise seisu kohta kohtule esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei too ainuüksi kostja varaline seis käenduslepingu sõlmimise ajal käenduslepingu tühisust kaasa. Käendaja varalist seisu iseseisva alusena arvesse võttes on Riigikohus leidnud, et käenduslepingut ei saa pidada TsÜS § 86 mõttes heade kommetega vastuolus olevaks ainuüksi seetõttu, et käendajal oli väidetavalt käenduslepingute sõlmimise ajal vara vähem kui käenduslepingutest tulenev käenduskohustuse piirsumma (Riigikohtu 18.02.2015 lahend nr 3-2-1-157-14, p 11). Kohtu hinnangul ei saa käenduskohustuse võtmisel avaldatud kostjat puudutavat teavet arvestades ka äratuntavalt järeldada, et kostja on isik, kes ei ole võimeline sissetulekut teenima ega võetud kohustusi täitma. Ühtlasi on Riigikohus asunud seisukohale, et käendusele kui tagamistehingule on olemuslikult omane suurte riskide eest vastutamine. Käendaja suhtes ei kehti vastutustundliku laenamise põhimõte, mis seondub laenusaaja sissetulekute ja kulude hindamise ja kontrollimisega, käendussuhtes, kuna käendaja ei ole laenuvõtja, kes peaks jooksvalt tagatud kohustust täitma (Riigikohtu 31.01.2018 lahend 2-14-21710, p 48). Eelnevast tulenevalt ei saa ka hagejale ette heita, et hageja ei tuvastanud ega analüüsinud kostja kehtivaid maksehäireid. Ühtlasi on kostja käenduslepingut allkirjastades käenduslepingu punktis 4.8 kinnitanud, et on tutvunud lepinguga ja kohustuslepinguga ning on nende sisust ja endale lepinguga võetud kohustustest täielikult aru saanud ning lepingu sõlmimine vastab tema tahtele (dtl 38). Kohtu hinnangul ei oma asja lahendamisel tähtsust põhivõlgniku kehv majanduslik seisund (dtl 124131). Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vaidlusalune käendusleping ei ole tühine heade kommete vastasuse tõttu. Kostja ei ole tuginenud käenduslepingu tühistamisele. Seega on tegemist kehtiva lepinguga.
34.VÕS § 142 lg 1 sätestab, et käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus on leping, mis tavaliselt sõlmitakse käendaja ja võlausaldaja vahel. Kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgnikuga VÕS § 145 lg 1–2 alusel kokkulepitud piirsumma ulatuses. Käenduslepinguga kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Käendajal tekib käenduslepingust iseseisev ühepoolselt võetud täitmiskohustus ning võlausaldajal lisaks põhivõlanõudele iseseisev nõudeõigus käendaja vastu. Seega on käendaja vastu suunatud nõude rahuldamisel kolm eeldust: 1) kehtiva käenduslepingu olemasolu, 2) käendusega tagatud võlausaldaja nõude olemasolu, ja 3) täidetud peavad olema eeldused, mille esinemise korral on käendaja kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma.
35.Käenduslepingu punkti 1.2. kohaselt vastutab käendaja solidaarselt põhivõlgniku poolt maksmata summa, intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, leppetrahvi, viivise ja kahju hüvitamise eest; lepingust tuleneva leppetrahvi nõude eest, lepingu täitmisega seotud kulude eest. 6
2-23-9740 Käenduslepingu punkti 1.7 kohaselt on käendatava kohustuse täitmise tähtpäevaks kohustuslepingu järgse iga makse tasumise tähtpäev. Kohustusleping ülesütlemisel on kohustuse täitmise tähtpäevaks päev, milliseks põhivõlgniku kohustub ennetähtaegselt tasuma kõik kohustuslepingu alusel võlausaldajale võlgnetavad summad. Käenduslepingu punkti 2.1. kohaselt käendaja kohustub täitma põhivõlgniku poolt võlausaldaja kasuks täitmata rahalised kohustused 14. päeva jooksul arvates võlausaldaja sellekohase kirjaliku teate saamisest. Käenduslepingu punkti 3.2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda juhul, kui põhivõlgnik ei täida kohustuslepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, kohustuslepingu täitmist oma äranägemisel kas põhivõlgnikult või käendajalt või mõlemalt ühiselt. Käenduslepingu punkti 4.1. kohaselt leping jõustub sõlmimise momendist ja kehtib kuni käendajale lepingust tulenevate kohustuste täieliku täitmiseni või kohustuslepingu lõppemiseni tulenevalt sellest tulenevate nõuete täieliku täitmisega.
36.Hageja väitel on tal põhivõlgniku vastu müügilepingust tulenev nõue. Müügilepingule kohalduvad VÕS § 208 jj sätted. Hageja väitel ostis põhivõlgnik hageja käest kaupa, mille kohta hageja esitas põhivõlgnikule arved (00566092, 00589074, 00589553, 00589555, 00589556, 00589563), mille põhivõlgnik on kogusummas 23 785,29 eurot jätnud tähtaegselt tasumata. Käenduskohustuse nõude esitamise ajaks olid sissenõutavaks muutunud viivised 6151,28 eurot. Sellisel juhul saab hagejal olla põhivõlgniku vastu nõue VÕS §-de 108 lg 1 ja 208 lg 1 alusel. Kostjal ei ole vastuväiteid põhivõlgnikule esitatud arvete võlgnevuse kujunemise ega viivise osas (dtl 85). Käenduskohustuse esitamise seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis 6521,43 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet käenduskohustuse esitamise seisuga summale 1214,71 eurot, et põhinõue ja viivis kokku ei ületaks käenduskohustuse maksimummäära 25 000 eurot.
37.Kostjale väljastati 05.05.2022 teatis käenduskohustuse täitmiseks. Teatise kohaselt oli põhivõlgniku põhivõlgnevus 23 785,29 eurot ja 05.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6151,28 eurot. Hageja nõudis käenduskohustuse täitmist hiljemalt 19.05.2022 (dtl 39). Seega on käenduslepingust tulenev kohustus muutunud sissenõutavaks käenduslepingu punkti 2.1 kohaselt.
38.Hageja nõuab hagiavalduses täiendavalt viiviseid seadusjärgses määras seoses käenduskohustuse täitmise rikkumisega. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Käenduslepingus märgitud piirsumma kaitseb käendajat üksnes tagatud võla suurenemise eest, mitte aga nt käendaja enda viivitusest tekkivate nõuete, eelkõige viivisenõude või menetluskulunõuete vastu, st need saab võlausaldaja käendaja vastu esitada ka piirsummat ületavas osas (vt Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 15). Kostjale väljastati 05.05.2022 teatis käenduskohustuse täitmiseks. Teatise kohaselt oli põhivõlgniku põhivõlgnevus 23 785,29 eurot ja 05.05.2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 6151,28 eurot. Hageja nõudis käenduskohustuse täitmist hiljemalt 19.05.2022 (dtl 39). Hageja käenduslepingust tulenev põhinõue muutus seega sissenõutavaks 20.05.2022 ja põhinõude täitmata jätmisega jäi kostja sellest ajahetkest viivitusse. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ei ole tasunud põhinõuet ega viivist. Kohus nõustub hageja hagiavalduses toodud arvutuskäiguga (dtl 8) ning leiab, et kohustuse sissenõutavaks muutmisest (20.05.2022) kuni hagi esitamiseni (07.07.2023) on hageja viivisenõude suuruseks 2455,38 eurot. Hageja on palunud välja mõista viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni kindla summana. TsMS 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks 7
2-23-9740 veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja taotluse TsMS § 367 alusel ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (23 785,29 eurot) alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
39.Kohus on seisukohal, et kuna põhivõlgnik on rikkunud kohustust, mida käendati, siis esineb käendusjuhtum. Kohus ei tuvastanud käenduslepingu heade kommete vastasust. Seega on tegemist kehtiva lepinguga. Kohus on eelnevalt jõudnud järeldusele, et põhivõlgnik ja käendaja vastutavad võlausaldaja ees solidaarselt ning võlausaldajal on võimalik valida, kelle suhtes oma nõue maksma panna. Käenduslepingust tulenev nõue on muutunud sissenõutavaks. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
40.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
41.Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulu 1689,98 eurot (dtl 158-159).
43.Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele, sealjuures arvestades ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Arvestades hagi keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul 07.07.2023 dokumentidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks põhjendatud ja vajalik aeg 4,5 tunni ulatuses. Kohus arvestab seejuures, et hagiavaldus on ilma kehtiva õiguse tsiteerimiseta kokku võetav ca kolmel leheküljel, mille koostamiseks võis kuluda hinnanguliselt kolm tundi ning materjalidega tutvumiseks võib 1,5 tundi pidada mõistlikuks. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks kuluks ka korraldavaks kohtuistungiks ettevalmistamise ja osavõtmise aega kokku 1 tundi. 12.04.2024 menetlusdokumendis on korratud juba hagiavalduses esitatut ja tsiteeritud kehtiva õiguse sätteid, arvestades, et dokument on esitatud kohtu ettepanekul, loeb kohus dokumendi koostamisele kulunud aja põhjendatud ja vajalikuks 0,5 tunni ulatuses. 06.05.2024 menetlusdokumendis kordas hageja eelnevalt esitatud asjaolusid ja seisukohti ning esitas menetluskulude nimekirja. Kohus peab menetlusdokumendi koostamisele ja esitamisele vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi. 25.06.2025 menetlusdokumendis kostja hilinemisega esitatud väidetele vastuse koostamisele peab kohus dokumendi koostamisele kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks 1,5 tundi. Arvestades, et 16.04.2025 menetlusdokumendis on tsiteeritud kehtiva õiguse sätteid ja täpsustatud vähesel määral menetluskulude nimekirja, peab kohus dokumendi koostmaisele ja esitammisele kulunud aega põhjendatud ja vajalikuks 0,25 tunni ulatuses. Seega on hageja õigusabi teenusele kulutatud aeg põhjendatud ja vajalik kokku 8,25 tunni ulatuses. Juristi teenuse tunni hind 169 eurot (dtl 159) on ebamõistlikult suur. Kohtu hinnangul on kohtupraktikale tuginedes juristi osutatud õigusteenuse mõistlik hind 120 eurot. 8
2-23-9740
44.Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 2390 (1400+8,25*120) eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 2390 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.