Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. aprill 2019, Tallinn
Kohtuasja number
2-17-105591
Kohtuasi
OÜ EurEst Project hagi Estonian Building Export OÜ ja XX vastu 2718 euro 8 sendi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. oktoobri 2018. a osaliselt õigeksvõtul põhinev otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ EurEst Project apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
0 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses
Hageja (apellant) OÜ EurEst Project (registrikood 10839117; asukoht Põllu 30-4, Tallinn), seaduslik esindaja TT
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostjad (vastustajad) Estonian Building Export OÜ (registrikood 12042883; asukoht Vabaduse pst 32-2) ja XX (isikukood XXXXXXXXXXX; elukoht XXX), volitatud esindaja vandeadvokaat Rainer Kuulme
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-105591 osas, millega maakohus jättis Estonian Building Export OÜ menetluskulud OÜ EurEst Project kanda ja mõistis viimaselt Estonian Building Export OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitise koos viivisega. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ EurEst Project pool menetluskuludest Estonian Building Export OÜ kanda ning mõista viimaselt OÜ EurEst Project kasuks välja menetluskulude hüvitis. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2.1.Rahuldada OÜ EurEst Project hagi Estonian Building Export OÜ vastu ja mõista Estonian Building Export OÜ-lt OÜ EurEst Project kasuks välja põhivõlg 2718 eurot 8 senti ja viivise 358 eurot 10 senti. Tunnistada selles osas kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
2.2.Jätta Estonian Building Export OÜ vastu esitatud nõude menetlemise kulud Estonian Building Export OÜ kanda.
2.3.Mõista Estonian Building Export OÜ-lt OÜ EurEst Project kasuks välja menetluskulude hüvitis 175 eurot.
2.4.Jätta OÜ EurEst Project hagi XX vastu rahuldamata.
2.5.Jätta XX vastu esitatud nõude menetlemise kulud OÜ EurEst Project kanda.
2.6.Mõista OÜ-lt EurEst Project XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 225 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
3.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt. Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada kaebuse, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ EurEst Project (hageja) esitas 21. märtsil 2017 maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista Estonian Building Export OÜ-lt (kostja I) ja XX-lt (kostja II) välja põhivõla 2718 euro 8 senti ja viivise 358 eurot 10 senti, samuti riigilõivu ja menetluskulu. Pärnu Maakohus tegi 23. märtsil 2017 kostjatele makseettepaneku. Kostjad esitasid 15. aprillil 2017 makseettepanekule vastuväite, mille kohaselt ei ole hageja esitanud kostjale I üht arvetest ning teise arve tasumata summa ei ole 2000 eurot. Pärnu Maakohus lõpetas 28. aprilli 2017. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude menetlemiseks Harju Maakohtule.
2-17-105591
2.Hageja esitas 10. mail 2017 Harju Maakohtule kostjate vastu hagi, milles palus mõista kostjatelt enda kasuks tasumata arvete alusel solidaarselt välja põhivõla 2718 euro 8 senti ja viivise 358 eurot 10 senti.
3.Harju Maakohus võttis 3. juuli 2017. a määrusega hagi menetlusse ning toimetas pärast muude võimaluste ammendumist määruse koos hagi ja lisadega kostjatele ametlike teadaannete kaudu 21. novembril 2017 avaldatud teatega kätte.
4.Kostja I palus 23. jaanuari 2018. a vastuses anda pooltele kompromissi sõlmimiseks ühe kuu aega. Kostja I oli nõus tasuma võla 1. oktoobril 2018. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
5.Hageja nõustus kompromissiettepanekuga tingimusel, et seda käendab kostja II. Kostjad ei nõustunud sellega, et kostja II peab kostja I kohustust käendama. Hageja oli kompromissiga nõus üksnes käenduse korral ning oli nõus lükkama tasumise tähtpäeva 27. veebruarini 2019. Pooled ei jõudnud kokkuleppele. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 31. oktoobri 2018. a osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega hagi kostja I vastu ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja nii põhivõla kui ka viivise. Kostja II vastu jättis maakohus hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 2 alusel hageja kanda, sest kohus rahuldas hagi sarnases ulatuses, nagu oli kostjate kompromissiettepanek. Kostjad esitasid korduvalt ettepaneku, kuid hageja keeldus sellest. Maakohus mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 225 eurot koos kohustusega tasuda sellelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist. Apellatsioonkaebus
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse menetluskulude osas ja teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte enda kanda. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oli hageja kompromissiettepanekuga nõus, kuid soovis sellele kostja II käendust, sest kostja I on varatu. Kostjate menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel nende enda kanda, sest kostja I on varatu ega suuda tasuda hagejale võlga ja seda suudaks teha üksnes kostja II, mistõttu oleks äärmiselt ebaõiglane jätta sellises olukorras veel ka tema menetluskulud hageja kanda. Maakohus ei ole näinud ette ka kulude tasaarvestamise võimalust. Vastustajate seisukoht
8.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
2-17-105591
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ja maakohtu otsus tuleb menetluskulusid puudutavas osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jaotada menetluskulud maakohtust erinevalt. Sellest tulenevalt tuleb maakohtu otsust muuta ka väljamõistetud menetluskulude hüvitise osas. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kohtuotsuse resolutsiooni selguse ja arusaadavuse huvides sõnastab kolleegium TsMS § 654 lg 22 järgi uuesti kogu kohtuotsuse resolutsiooni, muutmata muus osas selle sisu.
10.Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas maakohus jaotas asjas õigesti menetluskulud ning jättis põhjendatult nii kostja I kui ka kostja II kulud hageja kanda. Muus osas ei ole pooled maakohtu otsust vaidlustanud. Seetõttu ei kontrolli ringkonnakohus muus osas maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust.
11.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus põhjendamatult kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluskulude jaotust kontrollides arvestab ringkonnakohus seda, et hageja esitas esmalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse nii kostja I kui ka kostja II vastu solidaarvõla väljamõistmiseks, millele kostjad esitasid vastuväite. Alles pärast seda, kui hageja oli maakohtu nõudmisel esitanud hagi kostjate vastu, nõustus kostja I tasuma hagejale nõutud summa, kuid soovis seda kompromissi korras ajatada. Pooled pidasid kompromissiläbirääkimisi, mille käigus pakkus kostja I, et tasub hagejale võla, kuid teeb seda ca kaheksa kuu möödudes. Hageja oli ettepanekuga nõus, sh oli ta nõus veel hilisema täitmise ajaga, kuid soovis, et kostja II käendaks seda kohustust, sest kostja I oli varatu äriühing. Sellega ei nõustunud aga omakorda kostja I, mistõttu ei jõudnud pooled kokkuleppele. Kostja II on kogu menetluse vältel vaielnud tema vastu esitatud nõudele vastu. Seega olid kostjad menetluses erinevatel õiguslikel positsioonidel, mistõttu tuleb kummagi puhul jaotada menetluskulud vastavalt nende positsioonidele ning hagi lahendamise tulemusele maakohtus. Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu, kuid jättis rahuldamata hagi kostja II vastu. Seda arvestades tuleb kostja I vastu esitatud nõude menetlemise kulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja I kanda ning kostja II vastu esitatud nõude menetlemise kulud hageja kanda.
12.Eeltoodut ei muuda ka asjaolu, et kostja I võttis hagi õigeks ja tegi menetluses hagejale kompromissiettepaneku. Kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja TsMS § 168 lg 6 järgi menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Praegusel juhul ei võtnud kostja I hagi kohe õigeks, sest esitas maksekäsule vastuväite ning soovis pidada kompromissiläbirääkimisi kohustuse ajatamise osas. Seetõttu ei saa selle sätte alusel jätta menetluskulusid hageja kanda. Samuti ei ole praegusel juhul kolleegiumi hinnangul põhjendatud jätta menetluskulusid hageja kanda seetõttu, et kostja I pakkus kompromissi. Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta TsMS § 163 lg 2 järgi menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Praegusel juhul ei saa aga viidatud sätet kohaldada, sest kostja I võttis hagi õigeks ning maakohus rahuldas hagi täielikult, võlga ajatamata.
2-17-105591
Seda arvestades tuleb maakohtu otsus tühistada osas, millega maakohus jaotas kostja I vastu esitatud nõude menetluskulud ja mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulude hüvitise.
13.Kostja II osas ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust muuta. Hageja väitel oleks äärmiselt ebaõiglane jätta kostjate menetluskulusid tema kanda, sest kostja I on varatu ega suuda tasuda hagejale võlga. Kolleegiumi mõistab, et võla sissenõudmine varatult äriühingult võib olla raskendatud või osutuda võimatuks, kuid see asjaolu ei anna alust arvata, et kostja II vastu esitatud nõude menetlemise kulusid oleks TsMS § 162 lg 4 tähenduses äärmiselt ebaõiglane jätta hageja kanda. Hageja otsustas esitada nõude lisaks kostjale I ka kostja II vastu, kuid see nõue jäi rahuldamata. Hoolimata sellest, et kostja II on kostja I juhatuse liige, ei saa kolleegium sellest järeldada, et hageja ei peaks kandma kostja II menetluskulusid olukorras, kus otsus tehti hageja kahjuks.
14.Eelnevat arvestades tuleb kostja I vastu esitatud nõude menetlemise kulud jätta kostja I kanda ning kostja II vastu esitatud nõude menetlemise kulud hageja kanda. Sama tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi teha ka apellatsioonimenetluse kuludega, sest kolleegium rahuldab apellatsioonkaebuse kostja I vastu, kuid jätab rahuldamata selle kostja II vastu. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab tsiviilasja lahendav kohus menetluskulude jaotuse alusel hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse vajalikus ja põhjendatud ulatuses, sh määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Praeguses asjas on hageja tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 21. märtsil 2018 riigilõivu 92 eurot 29 senti ning hagimenetluses 8. mail 2017 täiendavalt 207 eurot 71 senti, lisaks apellatsioonkaebuselt 50 eurot s.o kokku 350 eurot. Lõiv hõlmas nii kostja I kui ka kostja II vastu esitatud nõuet. Arvestades seda, et hageja nõudis maakohtus mõlemalt kostjalt solidaarselt sama summa tasumist, kuid erinevatel alustel, ning taotles apellatsioonkaebuses mõlemat kostjat puudutavalt menetluskulude jaotuse muutmist, saab kolleegiumi hinnangul pidada riigilõivu tasutuks kummagi kostja kohta osas pooles ulatuses. Sellest tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik kulu kostja I vastu hagi esitamiseks 175 eurot, mille kostja I peab hagejale hüvitama. Kostja II vastu esitatud osas ei pea kostja II menetluskulude jaotust arvestades hagejale riigilõivu hüvitama. Küll aga jääb muutmata maakohtu otsus osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulude hüvitise 225 eurot. Samuti peab kolleegium määrama kindlaks kostjale II hüvitatavate apellatsioonimenetluse kulude suuruse. Kostjate ühise menetluskulude nimekirja kohaselt kulus nende esindajal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 1 tund 30 minutit tunnihinnaga 144 eurot (koos käibemaksuga), s.o kokku 216 eurot, millest kostja II palus enda kasuks välja mõista poole, s.o 108 eurot. Arvestades apellatsioonkaebuse ning kostjate ühise vastuse sisu ja mahtu, ei ole kostjate esindaja kulu kogu ulatuses põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul võis kogenud vandeadvokaadil kuluda apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kokku 1 tund. Seejuures puudutavad sisulised väited valdavalt kostjat I, mistõttu ei ole lepingulise esindaja kulud kolleegiumi hinnangul kostjale II hüvitatavad.
2-17-105591
15.Eelnevat arvestades rahuldab kolleegium osaliselt hageja apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse hageja ja kostja I vahel menetluskulude jaotamise ja menetluskulude hüvitise väljamõistmise osas ning teeb uue otsuse, millega jätab hageja menetluskulud, mis puudutavad kostja I vastu esitatud nõuet, kostja I kanda, samuti mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 175 eurot, kuid jätab kostjale II apellatsioonimenetluse kulud hüvitamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.