Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 23.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-129132/10
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 23.04.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1315

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

B2 Impact OÜ11542046(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Epp Tombak

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

23. aprill 2019. a, Tartu Kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-129132

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi Rolandes Kallas vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1745,28 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OK Incure OÜ - registrikood 11542046, asukoht Mustamäe tee 16, Tallinn 10617 Hageja lepinguline esindaja: Anne-Liis Veski, isikukood 48403030231, e-post: [email protected] Kostja: Rolandes Kallas - isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OK Incure OÜ hagi Rolandes Kallase vastu tagaseljaotsusega.

2.Mõista kostjalt Rolandes Kallaselt hageja OK Incure OÜ kasuks välja 04.12.2017. a sõlmitud krediidilepingu nr XXX alusel võlgnevus kokku 1762 (üks tuhat seitsesada kuuskümmend kaks) eurot 22 senti, sealhulgas - põhivõlgnevus 1250 eurot; - intressid 390 eurot; - kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viivised 72,22 eurot; - võla sissenõudmiskulud 50 eurot.

3.Mõista kostja Rolandes Kallaselt hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt (1250,00 eurot) alates 24.04.2019 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

8.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks Kaja esitamine Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võib esitada, kui kostja tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 415, § 142 lg-d 1 ja 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline soovib taotleda menetlustoimingu tegemiseks riigi menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Kohus peab vajalikuks selgitada, et hageja nõue tuleneb XX.XX.XXXX. a IPF Digital Estonia OÜ ja Rolandes Kallase vahel sõlmitud krediidilepingust nr XXX, mille kohaselt võimaldas laenuandja kostjale laenusumma 1250 eurot. Kostja asus laenu kasutama alates 04.12.2017 (tl 38) ja kohustus laenu tagastama igakuiste maksetena vastavalt maksegraafikule ja krediidiandja poolt väljastatud arvetele. Kostja jäi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse ning IPF Digital Estonia OÜ andis kostjale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, teatas lepingu ülesütlemisest ning nõude loovutamisest kostjale 12.07.2018 kirjas (tl 39). Kuna kostja ei tasunud võlgnetavat summat, ütles krediidiandja lepingu üles 01.08.2018 ning loovutas nõude hagejale (tl 39). Kostja võlgneb krediidilepingust tulenevalt põhivõlgnevuse 1250,00 eurot, intressid 390,00 eurot alates 04.12.2017 kuni lepingu lõpetamiseni 01.08.2018 ning viivised 55,28 eurot alates lepingu lõpetamisele järgnevast päevast 02.08.2018 kuni hagiavalduse esitamiseni 19.02.2019. a. Lisaks taotleb hageja lisanduva viivise väljamõistmist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 20.02.2019 kuni põhinõude 1250,00 euro tasumiseni. Hagi rahuldamise õiguslikeks alusteks on võlaõigusseaduse (VÕS) §-d 76 lg 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, VÕS § 82 lg 2, milles on öeldud, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu puhul tuleb maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt lepingule on kokku lepitud intressi määr 45% aastas ehk 0,13% päevas tagastamata laenumakse summa jäägilt. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab viivist tasumata põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud põhinõudelt 1250,00 eurot viivise väljamõistmist alates 19.02.2019.a. kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras, 8% aastas ehk 0,022% päevas. Käesoleva kohtuotsuse tegemise aja seisuga (s.o perioodil 20.02.2019 – 22.04.2019) on sissenõutavaks muutunud lisanduva viivise suuruseks 16,94 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtuotsuse tegemise ajani sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 72,22 eurot (55,28+16,94). Hageja on taotlenud sissenõudmiskulude hüvitamist summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt, pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.