Kohus Kohtunik Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Janek Väli 30. mai 2025.a, Tallinn 2-22-104049 OÜ Aktiva Finance Group hagi A. A. ja K. K. vastu solidaarselt 06.03.2018 tarbijakrediidilepingust nr SL18-011526271 ja 25.04.2018 tarbijakrediidilepingust nr SLR18-011540153 tuleneva võlgnevuse 3481,85 euro, intressi 621,20 euro, haldustasu 6 euro, sissenõudmiskulu 70 euro, viivise 1557,80 euro ja täiendav viivise saamiseks 6853 eurot Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149 Tallinn) Hageja esindaja S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ, e-post XXX) Kostjad: A. A. (isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja C. T. (Legal Services OÜ, e-post XXX) K. K. (isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
Jätta rahuldamata OÜ Aktiva Finance Group hagi A. A.i (A.) ja K. K. vastu solidaarselt 06.03.2018 tarbijakrediidilepingust nr SL18-01-1526271 ja 25.04.2018 tarbijakrediidilepingust nr SLR18-01-1540153 tuleneva võlgnevuse nõudes.
Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata kindlaks kostja A. A.i menetluskulud summas 5124 eurot. Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ menetluskulu summas 5124 eurot A. A.i kasuks.
Välja mõista Aktiva Finance Group OÜ-lt A. A.i kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5124 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Määrata, et kostjal K. K.’l kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. 1
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded ja põhjendused
Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja 1 ja BIGBANK AS 06.03.2018 tarbijakrediidilepingu SL18-01-1526271, mille alusel sai kostja 1 laenu summas 3000 eurot. Lepingu põhitingimustes lepiti kokku intressimääras 26,9% aastas. Kostjalt 1 on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 810,70 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 1198,94 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 990,37 eurot. Kostjal 1 on intressivõlgnevus alates 10.10.2018 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.01.2019 osamakseni summas 243,38 eurot (62,21+61,30+60,44+59,43=243,38). Kostja 1 intressi tasunud ei ole. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 6.4. Hageja sissenõudekulude summa 35 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 990,37 eurot viimasele laekumisele järgnevast päevast alates s.o 12.05.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.03.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 26,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 495,86 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 990,37 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 23.03.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 26,9% aastas.
Bigbank AS ja kostja 1 sõlmisid 25.04.2018 tarbijakrediidilepingu nr. SLR18-01-1540153, millest alusel sai kostja 1 laenu summas 4000 eurot, intressimääraga 22,9 %. Kostja 1 kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt 1 on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 309,59 eurot ja hagejale on teostanud makseid summas 1198,94 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 2491,48 eurot. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10.10.2018 osamaksest kuni ülesütlemisele eelnenud 10.01.2019 osamakseni summas 377,82 eurot (73,49+72,75+72,04+71,21=377,82). Kostja intressi tasunud ei ole. Vastavalt 25.04.2018 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 1,50 eurot kuus. 16.01.2019 laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 10.10.2018 - 10.01.2019 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 6,00 eurot. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu 2
alusel lähtudes VÕS 1132 lõikes 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 6.4. Hageja sissenõudekulude summa on 35 eurot. Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 2491,48 eurot viimasele laekumisele järgnevast päevast alates s.o 12.05.2020 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 22.03.2022 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 22,9% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 1061,94 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 2491,48 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 23.03.2022 lepingujärgses viivisemääras s.o 22,9% aastas. Laenuandja saatis 26.11.2018 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 16.01.2019 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul 14.02.2019 loovutas Bigbank AS kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finants koos õigusega nõuda intressi, viivist ja muid kõrvalnõudeid.
Hageja esitab 18.02.2019 maksegraafiku, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et kostja tasub võlgnevust perioodil 10.03.2019 kuni 10.02.2021 igakuiste maksetega 160,51 eurot ning 15.07.2020 maksegraafiku, mille kohaselt pooled leppisid kokku, et kostja tasub võlgnevust perioodil 28.07.2020 kuni 28.02.2022 igakuiste maksetega 261,31 eurot. Täiendavalt on kostja hagejaga sõlminud maksekokkuleppeid hagejaga Julianus Inkasso OÜ iseteeninduses 29.07.2019, 30.09.2019, 28.10.2019, 27.11.2019, 19.12.2019, 14.01.2020, 13.02.2020, 11.03.2020, 11.05.2020. Hageja esitab ka väljavõtte maksekokkulepete lepingutasude tasumisest. Hageja selgitab, et kõnealused maksed kajastuvad ka hageja poolt 24.10.2022 lisas 2 esitatud väljavõttes maksetest hagejale, mida hageja on lugenud põhinõude katteks.
Tulenevalt sellest, et krediidiandjatele ei ole sätestatud mitte ühegi regulatsiooniga sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%), siis lähtuti sellel ajal kehtinud laenude väljastamise poliitika raames printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet, avalikest andmebaasidest omandatud teavet, mh Maksu ja Tolliameti andmebaasist, E-krediidiinfo andmebaasist ja Rahvastikuregistrist ning kostja konto väljavõtetelt. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad, kui kliendi sissetulekud.
Hageja esitas 14.12.2023 hagiavalduse täpsustuse, millise kohaselt palub kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 3481,84 eurot, intressi 621,20 eurot, laenuhaldustasu 6 eurot, sissenõudmiskulud 70 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1557,80 eurot, viivised alates 23.03.2022 kuni põhinõude summas 990,37 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 26,9% aastas ja viivised alates 23.03.2022 kuni põhinõude summas 2491,48 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 22,9% aastas.
Kostja 1, A. A., vastuväited ja põhjendused
Hagi on esitatud vale kostja vastu. Kostjale 1 on tagantjärele saanud teatavaks, et kostja 1 isikutunnistust on kasutatud kostja 1 teadmata (kostja 1 ei ole mitte kellelegi oma ID-kaarti ega selle paroole üle andnud) erinevate krediidilepingute sõlmimiseks isiku poolt nimega 3
K. K.. Kostja 1 nimel lepingu(te) sõlmimise osas on algatatud kriminaalasi. Kostja 1 ei ole esitanud Bigbank AS-ile tahteavaldust laenu saamiseks ega lepingu sõlmimiseks. Kostja 1 ei ole hagejalt ega Bigbank AS-ilt kunagi raha saanud. Samuti ei kuulu kostjale 1 laenulepingu dokumentides märgitud e-posti aadress XXX ega telefoninumber XXX. Lepingute allkirjastamine on toimunud perioodil, mis jääb kriminaalasja alustamise teatises viidatud ajavahemikku. Seega on ilmselge, et lepingud Bigbank AS-iga sõlmis K. K.. Samuti ei ole kostja 1 Bigbank AS-ilt raha saanud. Laenutaotlustele märgitud pangakontot ei ole kostja 1 avanud ega sellele võimalikult laekunud rahalisi vahendeid kasutanud ega käsutanud. Viidatud pangakonto on kostja 1 teadmata tehtud kostja 1 nimele ja kostjal 1 puudus igasugune teadmine selle kohta, et selline pangakonto üldse eksisteeris.
06.03.2018 lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 30,47% ja 25.04.2018 lepingu kohaselt oli krediidi kulukuse määr 27,18%. Hageja väitel sõlmiti lepingud seega 06.03.2018 ja 24.04.2018. Põhiosas on lepingud identsed. Eesti Panga ametlikel andmetel oli mõlema lepingu sõlmimise ajal keskmiseks tarbimislaenude krediidi kulukuse määraks 18,81%. Seega oli lepingutega kokku lepitud krediidi kulukuse määr olulisel määral suurem kui turu keskmine. Kostja hinnangul on tegemist ilmselgelt ebamõistlikult tasakaalust väljas olevate lepingutega. Mõlemad lepingud sõlmiti tüüptingimustel lepinguna.
Lepingud, isegi kui lugeda need hüpoteetiliselt sõlmituks, on ka tühised TsÜS § 86 lg 1 alusel.
Kostja 1 vaidleb tervikuna vastu ka hageja nõudele sissenõudmiskulude hüvitamiseks. Hageja ei ole tõendanud mitte ühegi võlgnevuse meeldetuletuse ega lepingute ülesütlemise avalduste kätte toimetamist kostjale. Tervikuna mõistetamatuks jääb kostjale, miks võlgnevuse meeldetuletused on saadetud aadressile Akadeemia teel.
Kostja 1 on seisukohal, et hageja ei ole esitanud asjas ühtegi nõude tegelikku suurust tõendavat dokumenti. Hageja ei ole esitanud tõendeid väidetavate laenude väljamaksmise kohta ega võimalike tagasimaksete kohta.
Juhul, kui kohus asub seisukohale, et hageja nõuded kostja 1 vastu kuuluvad siiski mingil alusel rahuldamisele, palub kostja 1 VÕS § 162 alusel vähendada kõrvalnõudeid 0 euroni.
Ebaselge on laenulepingu II alusel välja makstud laenu summa, mis hagiavalduse kohaselt on 4000 eurot, aga maksekorralduselt nähtuvalt 3940 eurot.
Vastavalt hageja esitatud infole on laenulepingute alusel tehtud tagasimakseid kokku summas 3518,17 eurot. Ebaõige on aga hageja läbiv väide, et neid tagasimakseid on teostanud kostja 1. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kasvõi mõne makse oleks teostanud kostja 1. Kõik tagasimaksed on teostatud K. K. ja tema ema, M. K. poolt.
K. K.lt ja M. K.lt on toimunud laenulepingute alusel laekumisi perioodil 27.03.2018 kuni 14.02.2019 kogusummas 1705,40 eurot. Selgusetuks jääb seejuures, kumma laenulepingu alusel makseid on teostatud. Samuti leidub hageja esitatud tõenditest, et peale laenulepingute ülesütlemist 16.01.2019 on teostatud perioodil 24.01.2019 kuni 14.02.2019 tagasimakseid kogusummas 669,40 eurot ning perioodil 19.02.2019 kuni 11.05.2020 kogusummas 2397,87 eurot. Ehk siis kokku on K. K. ja M. K. laenulepingute alusel teostanud tagasimakseid vähemalt summas 4772,67 eurot.
Kostja 2, K. K., vastuväited ja põhjendused 4
Kostja 2 avaldas 06.11.2024 toimunud kohtuistungil, et need summad, mida hageja on laenuna väljastanud – need summad sai kostja 2, mitte A. A.. A. A. ei olnud teadlik, et tema nimel neid laene on võetud. Kostja 2 seisukoht faktiväidete osas jääb samaks, mida kostja 2 tunnistajana samas menetluses ütles.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
Kostja 1 on oma vastuses hagiavaldusele toonud välja, et viimane ei ole sõlminud Bigbank AS-iga eelnevalt viidatud laenulepinguid, vaid seda on teinud K. K., kasutades kostja 1 teadmata tema elektroonilisi identifitseerimisvahendeid ja sellega sisuliselt varastades tema identiteedi. Kostja 2 on teostanud koos oma emaga hagejale ka laenu tagasimakseid.
Riigikohtu tsiviilkolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Samuti on Riigikohus selgitanud, et juhul, kui hagejalt peteti Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus hageja oleks koodid andnud kolmandatele isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et hagejal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (vt RK nr 2-23-11584/18, p 11 ja seal viidatud praktika).
Seega peab kohus käesoleva asja lahendamiseks esmalt tuvastama, kes allkirjastas kostja 1 ID-kaarti või Smart-ID-d kasutades tarbijakrediidilepingud ning kui seda tegi kostja 2, siis kuidas kostja 1 ID-kaart (või Smart-ID) ning isiku tuvastamiseks ja allkirjastamiseks vajalikud PIN-koodid kostja 2 kätte said. Kui tegemist on esindusõiguseta tehingu juhtumiga, tuleb tuvastada, kas kostja 1 on tehingu heaks kiitnud.
K. K. on 12.12.2023 istungil andnud tunnistajana järgmiseid ütlusi (enne kui on kaastatud käesoleva tsiviilasja menetlusse kostjana) (dtl 655-656): „Tean, kus kostja hoidis ID-kaarte ja paroole, arvutilaua peal, meie ühises elukohas XXX. Tegin tema nime peale Smart-ID, tema ID-kaardi ja paroolidega. Ma täpselt ei mäleta, kas need olid seal laua peal paberihoidja vahel või kuidas, see oli ammu, ei mäleta. Paroolid olid ametlikul paberil, mis kaasas on dokumentidega. Kostjaga meil juttu ei olnud Id-kaardist või paroolidest. Smart-ID tegemise aega ei mäleta, võis olla 2016 või 2017. Sidusin selle mingi kõnekaardi numbriga, aga ei mäleta seda. Kõnekaarti kasutasin mina. Kostja ei olnud teadlik, et talle Smart-ID konto tegin ja seda kasutasin. Smart-ID-ga 5
võtsin laenu, tegin arveldusarve Coop pangas, läbi internetipanga. Ei mäleta, millal see võis olla. Tegin ühe arveldusarve, Coop pangas. Mul oli ligipääs ka kostja SEB kontole, mida ta ei kasutanud. Laenulepingute hulgas oli ka Bigbank AS. Kui nõuti lisadokumente, siis usun, et esitasin need ka koos laenutaotlusega. See võis olla kostja arveldusarve väljavõte, ma ei mäleta, mis panga oma, võis olla Luminori oma. Minu teada nad küsivad kõikide pankade omasid, aga ma ei mäleta peast, millise ma saatsin. Mul oli ligipääs ka väljavõtte saamiseks kostja Luminori kontole, aga laen sinna peale ei laekunud. See kostja e-posti aadress XXX on mulle tuttav, see on minu tehtud, tema nimel laenude võtmiseks. Kostja ei olnud teadlik sellest e-posti aadressist. Kostja tänaseks on teadlik Smart-ID tegemisest. Ta sai teadlikuks, kui hakkasid võlateated tulema, ma ei mäleta ajaliselt, kuna see oli. See mõjus meie suhtele halvasti, läksime lahku. Logisin [Julianus Inkasso iseteenindusportaali – kohtuniku täpsustus] kostja nimel sisse, seal sai maksegraafikuid muuta. Ei mäleta, mis aadressi ma laenulepingusse panin. Ei mäleta, kas kasutasin meie ühist kodust aadressi, ei mäleta ka telefoni numbrit, see oli kõnekaardi number, mis oli minu valduses ja mida kostja ei teadnud. Postiaadressiga võis sama teema olla, aga ei mäleta. Ma ei usu, et panin sinna koduse aadressi. Ma ei ole saanud ülesütlemisavaldusi seoses Bigbank laenulepinguga, ma ei tea, kuhu neid saadeti. Iseteenindusportaalis olen algseid aadresse muutnud ilmselt küll, ma ei mäleta, miks seda tegin, võibolla algselt panin XXX aadressi ja kui hakkasid võlateated tulema, siis muutsin ära. Ma ei mäleta, mis aadressiks muutsin, võibolla panin täiesti suvalise aadressi. [Peale toimikust tõendi näitamist kinnitab] See ongi täiesti suvaline aadress, pole seal kunagi elanud, kostja ega ükski meie tuttav ei ole seal samuti kunagi elanud. Peale minu ja kostja rohkem isikuid ei ole, kes neid paroole ja ID-kaarti oleks kasutada saanud, see oli meie magamistoas, sinna teised ei pääsenud. Laenulepingute tagasimakseid tegin mina, peale minu keegi teine ei teinud. Kui kostja võlgnevustest teada sai, läks ta kohe politseisse. Minu teada ta ei ole midagi ise maksnud. E-posti aadressilt XXX ma suhtlesin Inkassoga. Suhtlesin kostja nimel. Kostja ei teadnud nendest suhtlustest. Ma ei mäleta, mida ma selle konkreetse laenu rahaga tegin. Kostja seda raha ei saanud.“
Kohus on seisukohal, et K. K. poolt tunnistajana antud ütlused on TsMS § 251 kohaseks tõendiks. Isik kuulati käesolevas menetluses tunnistajana üle enne, kui hageja tema vastu nõude esitas ja ta kostjana 2 kaasati. Asjaolu, et isik muutus seejärel tema vastu hagi esitamisel kostjaks (keda ei saa tunnistajana üle kuulata), ei muuda menetluslikult olematuks varasemalt kohtu poolt tõendina kogutud tunnistaja ütluseid. Kohtul puudub tunnistajana antud ütluste usaldusväärsuses kahelda. Lihtsalt asjaolust, et tegemist on endiste elukaaslastega, ei tulene automaatselt ütluste ebausaldusväärsus. Kohtule ei jäänud tunnistaja ülekuulamisel muljet, et ta valetaks. Kostja 2 on samasugust meetodit laenuandjatelt raha saamiseks kasutanud veel teistegi isikute puhul, mis näitab käitumismustrit ja viitab, et ta kasutas seda ka kostja 1 puhul. Kostja 1 pöördus avaldusega politseisse koheselt, kui sai laenudest teada (dtl 95). Asjakohatu on hageja kahtlus, et kostja 2 ütlustega soovitakse vabaneda vastutusest laenu tagastamisel, kuivõrd kostja 2 ütlused ei muuda väljastatud raha tagasiküsimist hageja poolt võimatuks.
Kohus teeb eeltoodud tunnistaja ütlustest järgmised peamised järeldused: Kostja 1 ja kostja 2 olid elukaaslased vaidlusaluste lepingute sõlmimise ajaperioodil ning neil oli ühine elukoht. Kostja 1 hoidis ID-kaarti ja PIN-koode kodus arvutilaual. Kostja 2 teadis nende asukohta ja neid kasutades vormistas kostja 1 nimel Smart-ID konto, millest kostja 1 ei teadnud. Kostja 2 esitas kostja 1 nimel (kostja 1 teadmata) laenutaotlused krediidiasutusele, allkirjastas kostja 1 nimel (kostja 1 teadmata) seda Smart-ID-d kasutades krediidiasutusega vaidlusalused tarbijakrediidilepingud ning avas arveldusarve Coop Pangas. Kostja 2 kasutas selleks e-posti aadressi, mobiiltelefoni numbrit ja elukoha 6
4) 5) 6)
aadressi, mida kostja 1 ei teadnud ega kasutanud. Vajadusel hankis kostja 2 Smart-ID abil krediidiasutusele laenuvõime kontrolli raames kostja 1 konto väljavõtted (seda kostja 1 teadmata). Kostja 2 sai krediidiasutusega sõlmitud tarbijakrediidilepingute alusel raha enda valdusesse. Kostja 2 tegi tarbijakrediidilepingute alusel tagasimakseid kostja 1 nimel kostja 1 teadmata. Kostja 2 tegi kostja 1 nimel (kostja 1 teadmata) Julianus Inkasso iseteenindusportaalis kokkuleppeid võlgade tasumiseks ja suhtles võlausaldajaga SMS-de teel mobiilinumbrilt, mis ei olnud kostja 1 kasutuses ja millest kostja 1 ei teadnud.
Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja 1 oli ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmisel raskelt hooletu. Kohtu hinnangul on ID-kaardi ja PIN-koodide hoidmine kodus, kirjutuslaual (või sahtlis) kooskõlas tavapärase (kohase) hoolsusega (vt RK nr 2-16-124450/77, p 24 viimane lause). Tõendatud on, et kostja 1 ei andnud oma ID-kaarti ega PIN-koode kostja 2 valdusesse, vaid kostja 2 võttis selle omavoliliselt, ebaseaduslikult ja kasutas seda kostja 1 teadmata Smart-ID konto tegemiseks. Kostja 1 ei pidanud kahtlustama, et kostja 2 kui tema tollane elukaaslane ehk sisuliselt pereliige asub kuritegelikule teele.
Samuti on tõendatud, et kostja 1 ei ole seega andnud kostja 2 valdusesse Smart-ID kasutamiseks vajalikku mobiilseadet ega PIN-koode, mille abil tegelikult tarbijakrediidilepingud allkirjastati. Kostjale 1 pole võimalik etteheiteid teha seoses Smart-ID kasutamiseks vajaliku mobiilseadme ega selle PIN-koodide hooletu hoidmisega või üleandmisega kostjale 2, kuna kostjal 1 neid ei olnudki. Kostja 1 ei ole andnud kostjale 2 (üld)volitust tehingute tegemiseks.
VÕS § 2 kohaselt on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 3 p 1 kohaselt võlasuhe võib tekkida lepingust. Hageja tugineb kostja 1 vastu nõude esitamisel tarbijakrediidilepingutele.
Kohus leiab, et käesoleval juhul on tunnistaja ehk hilisema kostja 2 ütlustega leidnud tõendamist asjaolu, et kostja 1 ei ole Bigbank AS-iga tarbijakrediidilepinguid nr SL18-011526271 ja nr. SLR18-01-1540153 sõlminud ega selleks kostjat 2 volitanud. TsÜS § 129 lg 1 sätestab, et teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab.
Hageja ei ole tõendanud, et kostja 1 oleks tarbijakrediidilepingud millegagi heaks kiitnud. Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et tagasimakseid lepingute alusel tegi ja kokkuleppeid võlausaldajaga sõlmis ja suhtlust pidas kostja 2 kostja 1 teadmata. Hageja esitatud kostja 1 telefonikõnest hagejale (dtl 219) ei tulene samuti konkreetsete tarbijakrediidilepingute heakskiitu. Nimetatud kõnest võib aru saada, et tegelikult üritab kostja 1 klaarida kellegi kolmanda isiku kohustusi, kuna juttu on kellestki kolmandast, kes proovib saada oma töökohaks olevast suurest ravimiettevõttest laenu ning seniks proovib kostja 1 hageja rahustamiseks mingeid makseid teha. Samas ei selgu kõnest, millal see toimus, ning sellest ei tulene, et jutt oleks konkreetsetest vaidlusalustest tarbijakrediidilepingutest ja/või nende heakskiitmisest kostja 1 poolt.
Kuivõrd kostja 1 ei ole sõlminud Bigbank AS-iga tarbijakrediidilepinguid ega volitanud selleks kostjat 2, siis on kostja 1 nimel sõlmitud vaidlusalused tarbijakrediidilepingud tühised. TsÜS § 84 lg 1 sätestab, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Hageja nõue kostja 1 vastu lepingulisel alusel põhjendatud ei ole ning 7
rahuldamisele selles osas ei kuulu.
TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tagastatakse tühise tehingu alusel saadu vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
Tunnistaja ütlustega on tõendatud, et kostja 2 lasi raha kanda kostja 1 teadmata kostja 1 nimel olevale arveldusarvele, kust selle enda valdusesse võttis. Kostja 1 ei teadnud krediidiasutuse poolt raha ülekandmisest ja seda raha ei saanud. Kuna alusetu rikastumise sätete kohaselt saab tagasinõude esitada üleantu saaja vastu (kelleks kostja 1 ei olnud), siis ei kuulu hageja nõue kostja 1 vastu rahuldamisele ka alusetu rikastumise sätete alusel.
VÕS § 3 p 3 kohaselt võlasuhe võib tekkida alusetust rikastumisest. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
Riigikohus on 26.06.2024 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-21-16508 punktis 14 selgitanud, et kui sooritus tehakse lepingu alusel, saab selle õiguslik alus puududa esmajoones vaid juhul, kui leping on tühine, ja ära langeda, kui leping on tühistatud. Ka lepingu lõppemine, olgu kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu või ka taganemise või ülesütlemisega, ei võta tehtud soorituselt õiguslikku alust ega anna põhjust kohaldada alusetu rikastumise väljanõudmise sätteid (RKTKo 20.06.2018, 2-17-280/31, p 18; RKTKo 24.09.2008, 3-2-162-08, p 9).
Kostja 2 on 06.11.2024 toimunud kohtuistungil avaldanud, et jääb tunnistajana öeldud ütluste juurde. Hagiavalduses nõutud summad, mida Bigbank AS on laenuna väljastanud, sai kätte kostja 2 ja mitte kostja 1. Kostja 1 ei olnud teadlik, et tema nimel neid laene on võetud (dtl 778, 00:01:33). Seega on kostja 2 sisuliselt võtnud omaks, et ta on tarbijakrediidilepingutes sätestatud summad krediidiasutuselt saanud.
Kuna hageja ja kostja 2 vahel tarbijakrediidi (ega muud) lepingut ei olnud, siis saab hageja nõuda kostjalt 2 talle üle antud, kuid tagastamata põhivõlga alusetu rikastumise sätete alusel (VÕS § 1028 lg 1). Seega leiab kohus, et põhjendatud oleks hageja põhinõue summas 3481,85 eurot (990,37€+ 2491,48€).
Hageja nõue kostja 2 vastu intressi 621,20 euro, haldustasu 6 euro ja sissenõudmiskulu 70 euro osas põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
Intressi saab nõuda üksnes juhul, kui vastav kohustus tuleneb seadusest või lepingust. Hageja ja kostja 2 vahel lepinguline suhe puudub ja seega ei ole hagejal kostja 2 vastu ka intressinõuet. Sama puudutab ka haldustasu ja sissenõudmiskulu nõuet.
Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja 2 vastu võiks kuuluda rahuldamisele seadusjärgses määras ja seda alates hetkest, kui kostja 2 on saanud kätte tema vastu hageja poolt hagiavalduses esitatud nõude ehk alates 02.04.2024 (dtl 728). 8
VÕS § 113 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
Kohtule on hageja poolt esitatud 04.04.2023 kinnituskiri, millise kohaselt Bigbank AS kinnitab, et on loovutanud 14.02.2019 vastavalt võlaõigusseaduse §-le 164 nõude loovutamise lepinguga Aktiva Finace Group OÜ-ile (endine Aktiva Finants OÜ) Bigbank AS-ga sõlmitud lepingutest nr. SL18-01-1526271 ja SLR18-01-1540153 tulenevad nõuded A. A. IK: XXX vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Lähtudes ülaltoodust on nimetatud nõude suhtes uueks võlausaldajaks Aktiva Finace Group OÜ, registrikood: 10746479, asukoht A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn Harju maakond (dtl 335). Nimetatud kinnituskiri on allkirjastatud Inga Fatejeva poolt.
Lisaks on kohtule esitatud Bigbank AS poolt antud 11.03.2022 volikiri nr 9-3/52 I.F.’le, millisega volitatakse töösuhtes olevat Inga Fatejevat esindama Bigbank AS-i. Volikiri jõustus allkirjastamisega ning kehtis kuni 10.03.2023 (dtl 337).
TsÜS § 125 lg 2 p 3 kohaselt volitus lõpeb, kui volituse tähtaeg möödub. Eelnevast tulenevalt nähtub, et Bigbank AS-i poolt 04.04.2023 antud kinnituskiri on allkirjastatud isiku poolt, kellel puudus sel ajal esindusõigus (mis lõppes 10.03.2023). TsÜS § 128 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud ühepoolne tehing on tühine. TsÜS § 129 lg 1 kohaselt teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtule tõendeid selle kohta, et Bigbank AS oleks heaks kiitnud 04.04.2023 antud kinnituskirja, esitatud ei ole.
Samuti ei ole asjas esitatud muid algse võlausaldaja poolseid kinnitusi, et ta nõuded hagejale loovutanud on. Kostja 1 on läbivalt menetluses olnud seisukohal, et nõude loovutamine hagejale on tõendamata. Seda küsimust on adresseeritud ka 28.03.2023 toimunud kohtuistungil, kus kostja 1 esindaja palus veelkord hagejal esitada nõude loovutamise dokumendid ning kohus selgitas hagejale, et nõude omandamine on faktiline asjaolu ning hageja kohustus on esitada tõendid kogu [nõude loovutamise] ahela kohta, algsest laenuandjast kuni tänase hagejani, kuidas nõue on liikunud (dtl 250, 00:41:2300:41:47) ning kohus andis pooltele tähtaja täienduste esitamiseks.
Kostja 1 esitas 23.05.2023 vastuväite ka hageja poolt Bigbank AS-i 04.04.2023 kinnituskirja osas (dtl 582, p 2.3-2.5). Seega oli hageja teadlik, et nimetatud dokumendi on allkirjastanud ilma volituseta isik ning hageja väide nõude loovutamise kohta võib jääda tõendamata. Pärast seda on hagejal olnud korduvalt võimalusi esitada täiendavaid tõendeid, kuid nõude loovutamise kohta muid dokumente esitatud pole.
Lisaks pole asjas ka ühtegi tõendit, et BigBank AS oleks loovutanud hagejale oma mistahes nõudeid kostja 2 vastu. Bigbank AS-i poolt 04.04.2023 antud kinnituskirjas pole kostja 2 osas nõuete loovutamise kohta mitte midagi kirjas.
Seega asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud Bigbank AS poolt oma nõuete kostja 1 või kostja 2 suhtes loovutamist. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal on nõudeõigus kostja 1 või kostja 2 suhtes ning hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele kummagi 9
kostja suhtes. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
Kostja 1 palub hagejalt välja mõista esindajakulu summas 7737,80 eurot (koos käibemaksuga) (dtl 802-805). Hageja vaidleb kostja 1 menetluskulude suurusele vastu ning leiab, et kostja 1 ajakulu on maksimaalselt kokku 10 tundi 25 minutit või alternatiivselt 17 tundi 40 minutit. Hageja palub kohtul kontrollida ja üle vaadata kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning hinnata menetlusdokumentide koostamiseks kulunud aega (dtl 823-829).
Kohus nõustub käesoleval juhul hageja seisukohaga, et kostja 1 esindaja ajakulu 53,50 tundi on ülepaisutatud ja kuulub vähendamisele. Kohus leiab, et kostja 1 poolt esitatud menetlusdokumendid on korduva iseloomuga ning läbi kogu menetluse on kostja 1 seisukohad olnud samad. Arvestades asja keerukust ja mahtu ning seda, et peetud on mitmeid kohtuistungeid, peab kohus põhjendatuks kostja 1 esindaja ajakulu 35 tunni ulatuses.
Kostja 1 esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tegemist on mõistliku tunnitasu määraga ning see vastab varasemale kohtupraktikale.
Seega kuulub hageja poolt kostja 1 kasuks välja mõistmisele esindajakulu summas 5124 eurot (35 tundi x 120€ = 4200 eurot + käibemaks 22%)
Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada kostja 1 taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.