2-18-124799
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tsiviilasja hind
Viru Maakohus Kaire Pullerits 22. aprill 2019, Jõhvi kohtumaja 2-18-124799 Kohtla-Järve linn, Katse tn 9 korteriühistu hagi K. Z. vastu võlgnevuse nõudes 1339, 96 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Kohtla-Järve linn, Katse tn 9 korteriühistu (registrikood 80258333, postiaadress: Katse tn 9 - xx, Järve linnaosa, 30327, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa) Hageja lepinguline esindaja: Aljona Melter (e-post: [email protected]) Kostja: K. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx linnaosa, 30326, Kohtla-Järve linn, Ida-Virumaa) Kostja lepinguline esindaja: Jana Tanissaar (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses
Jätta hagi rahuldamata. Jätta K. Z. menetluskulud Kohtla-Järve linn, Katse tn 9 korteriühistu kanda. Kohtla-Järve linn, Katse tn 9 korteriühistu menetluskulud jätta tema enda kanda. Välja mõista Kohtla-Järve linn, Katse tn 9 korteriühistult K. Z. kasuks menetluskulu 160 eurot.
Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Kohtu selgitus menetlusabi taotlemise kohta 1(5)
2-18-124799 Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevas asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt oli kostja hageja liige ja talle kuulus korteriomand aadressil Katse xxxx, Kohtla-Järve, Ida-Virumaa. Hageja on esitanud kostjale igakuised arved tasumiseks, kostja aga ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on perioodil 30.11.2016 – 31.01.2018 jätnud tasumata arved kogusummas 1 339, 86 eurot. Kostja võõrandas korteri 20.02.2018 ning väidab, et tulenedes müügilepingust, on nüüd vastutajaks uus korteriomanik. Korter müüdi hinnaga 1 516,82 eurot, mis on kostja sõnade kohaselt võrdne kostja kommunaalteenuste võlgnevusega. Võõrandamisest on möödas 10 kuud ning uus korteriomanik ei ole müügilepingus kokku lepitud summat maksnud, vastupidi, võlgnevus on veelgi suurenenud. Kostjal on kohustus tasuda kõik arved, mis on tekkinud enne korteriomandi võõrandamist. Hageja ei ole müügilepingu osapooleks ning tegemist ei ole müügilepingust tuleneva nõudega. Hageja nõudeks on hageja kasuks kostjalt välja mõista võlgnevus perioodi 30.11.201631.01.2018 eest kogusummas 1339, 96 eurot. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Vaidlusalune korteriomand kuulus kostjale kuni 20.02.2018, kuid kostja loovutas selle võla katteks A. Š.le ning müügilepingu järgi pidi uus omanik täitma hageja ees kohustused summas 1 516,82 eurot. Kostja leiab, et tegemist ei ole mitte korteriomandist tuleneva nõudega vaid müügilepingust tuleneva kohustusega, mille ostja A.Š. on jätnud täitmata. Kostja leiab, et hageja ei ole oma nõuet tõendanud. Kostja ei ole nõus hageja väidetega, et ta pole Katse tänava korteri eest mitte midagi maksnud. Kostja esitab pangakonto väljavõtte, kust nähtub, et ta on oma võimete piirides osaliselt ka korteri Katse xx-xx, Kohtla-Järve kommunaalmakseid tasunud. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjendatuse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Esmalt märgib kohus, et hageja on hagiavalduse päises ja resolutsioonis esitanud nõude summa erinevalt, s.o vastavalt 1 339, 86 eurot ja 1 339, 96 eurot. Kohus võttis hagi menetlusse hagihinnaga 1 339, 96 eurot, so lähtus hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõudesummast. 2(5)
2-18-124799 Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega, leiab, et hageja nõue rahuldamisele ei kuulu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 2 kohaselt määrab pool ise, milliseid asjaolusid ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus on pooltele nõude ja vastuväidete tõendamise kohustust selgitanud 19.02.2019 kohtumääruses. Esmalt võtab kohus seisukoha selles osas, kas ja millisel alusel saab hageja kostja vastu nõuet esitada. Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulus väidetava võlgnevuse tekkimise ajal korteriomand aadressil Katse 9-xx, Kohtla-Järve linnas. Vaidlust ei ole ka selles, et korterelamus Katse 9 on moodustatud korteriühistu Katse 9 (alates 01.01.2018.a. Kohtla-Järve linn, Katse tn 9 korteriühistu). Hagiavalduses esitatud väidetav võlgnevus on tekkinud perioodil 30.11.2016 – 31.01.2018. Võlgnevuse tekkimise ajal kehtis kuni 31.12.2017 kehtinud korteriühistuseadus (KÜS), mille § 7 lg 3 sätestas, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Riigikohtu praktika kohaselt (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-97-16) tekib KÜS § 7 lg 3 alusel omandaja ja võõrandaja solidaarvastutus, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Sätte eesmärk ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistu nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud. Korteriomandaja vastutus tekib võõrandaja vastutuse kõrval, mitte selle asemel. Korteriühistul on õigus valida, kas esitada nõue endise omaniku või uue omaniku vastu. Seega on korteriühistul seadusest tulenev õigus esitada hagi (nõue) kostja vastu. Alates 01.01.2018 reguleerib korteriomanike omavahelisi suhteid korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 43 lg 1 järgi korteriomandi võõrandamisel lähevad korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Eeltoodu alusel on hageja õigustatud esitama nõude (majandamiskulude võlgnevus) kostja vastu, kuid kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses esitatud võlgnevuse nõuet tõendanud. Hagiavalduse kohaselt koosneb kostja võlgnevus hageja ees perioodi 30.11.2016 kuni 31.01.2018 eest korteriühistu tegevusega seotud majandamiskuludest. Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et kostjale kuulus kuni 20.02.2018 korteriomand aadressil Katse 9-xx, KohtlaJärve, Ida-Virumaa ning väidetava võlgnevuse tekkimise ajal oli kostja korteriühistu liige. Hageja on avaldanud, et esitas kostjale igakuised arved tasumiseks, kostja aga ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja on perioodil 30.11.2016-31.01.2018 jätnud tasumata arved kogusummas 1339, 86 eurot. Hageja on hagiavalduses esitanud võlgnevuse tabeli ja nõude alusena arved alates 30.11.2016-31.01.2018. Arved on esitatud teenuse eest „küte“ ja „hooldustasu“. Hageja on esitanud ka korteriühistu põhikirja ja 28.05.16 üldkoosoleku protokolli. Protokolliga soovib hageja tõendada, et alates 01.06.2016.a. arvestab korteriühistu korteriomanikele hooldustasu 0,80 eurot korteri pindala iga ruutmeetri kohta. Hageja on teinud viite põhikirja punktidele 18.4 ja 18.6, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma tähtaegselt sihtotstarbelisi makseid (nn.täishooldustasu) ning tasuma ühistus elanike kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makseid vastavalt korteris tegelike kasutajate arvule.
3(5)
2-18-124799 Kostja on võlgnevusele vastu vaielnud, esitades tõendina kostja arveldusarve väljavõtte 01.11.2016-28.02.2018 eest üüri, kütte ja vee tasumise kohta kogusummas 1095, 43 eurot. Hageja kostja tõendit vaidlustanud ei ole. Kuigi kostja on möönnud võlgnevuse olemasolu (kostja vastus hagile seonduvalt korteri võõrandamisega), leiab kohus siiski, et kuna kostja on esitanud vastuväite võlgnevuse arvestusele, siis tuli hagejal nõude aluseks olevaid asjaolusid täiendavalt tõendada. Kohtupraktika kohaselt peab hageja KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.06.2010.a lahendit asjas nr 3-2-1-53-10, p 14). Riigikohus on eelmainitud otsuses märkinud, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Tervikuna korteriühistu majandamiskulusid saab tõendada näiteks korteriühistu otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt vesi) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Juhul kui korteriühistus ei ole kehtestatud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud pindalapõhisest arvestusest erinevat regulatsiooni, tuleb tõendada seda, kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse. Hageja poolt võlgnevuse tõendamiseks ei saa tõendiks olla raamatupidajalt saadud tõend või arvutuste ja maksete koondtabel, samuti ei saa tõendina käsitleda võlgnikule arve(te) esitamist. Tõendiks on vaid esmased õigust sätestavad dokumendid: kehtivate üldkoosoleku otsuste protokollid, milles on märgitud hooldus- ja remondikulude tariifid; tarnijate esitatud esmased arved ja vastavate kulude jaotus ühistu liikmete vahel, mis tõendab tarnijatelt sisse ostetud kommunaalteenuste summasid; juhul kui majanduskulude jaotamise metoodika erineb seaduse sätetest, siis tuleb see kajastada ka korteriühistu põhikirjas. Üksnes sellega, et korteriühistu liikmel on korteriühistu põhikirja kohaselt kohustus tasuda elamu majandamise jooksvate kulude katteks sihtotstarbelisi makseid, ei ole tõendatud kostja võlgnevust hageja ees. Arvete esitamisega ei saa tõendada, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Hageja esitatud korteriühistu üldkoosolekute protokollid tõendavad üldkoosoleku otsusega vastu võetud majandamiskulude tariife, kuid ei tõenda hageja võlgnevuse kujunemist. Hageja peab tõendama, mis perioodi eest on võlgnevus tekkinud, s.o mis perioodi eest hageja nõuab võlgnevuse tasumist ning kuidas on võlgnevuse summa arvutatud. Nõude kujunemine peab olema selge ning kajastuma hagiavalduses ning üldisest viitest arvetele vms dokumentidele ei piisa. Kohus leiab, et hageja esitatud arvete alusel ei ole arusaadav, millest koosneb väidetav võlgnevus, mis oli arvete esitamise õiguslik alus ja kuidas maksed olid korteriomanike vahel jaotatud. Korteriühistu põhikiri ja 28.05.16 üldkoosoleku protokoll ei tõenda võlgnevuse kujunemist. Kohus leiab ka, et ei pea tegema hageja eest arvutusi ja seostama hageja väiteid toimiku materjalides olevate tõenditega. Eeltoodu alusel, asub kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, millise hageja otsuse alusel, milliseid majandamiskulusid, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata. Seega, tuleb hageja nõue kostja vastu jätta rahuldamata. 4(5)
2-18-124799 Kohtu täiendav selgitus Kohus peab vajalikuks selgitada, et teeb käesolevas asjas sisulise kohtuotsuse, mitte määruse, kuna on hageja nõude menetlusse võtnud hagina ning ei ole menetlusosalistele selgitanud menetlusliigi muutmise vajadust. Nimelt sätestab alates 01.01.2018 TsMS § 613 lg 1 p 1, et kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Kohtu hinnangul on menetlusosalised saanud nende poolt vajalikuks peetud seisukohad ja tõendid esitada, mistõttu ja üksnes ebaõige menetlusliigi kasutamine, ei tingi asja arutamise uuendamise vajalikkust. Käesolev kohtulahend ei riku menetlusosaliste õigusi, kuna kohus teeb hageja (avaldaja) nõude osas sisulise lahendi. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vaatamata sellele, et kohus lahendab asja kohtuotsusega, leiab kohus, et menetluskulude jaotamisel ja väljamõistmisel tuleb kohaldada hagita menetluse põhimõtteid. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab hageja nõude rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskuluks on õigusabi eest tasutud kulu (arved on esitatud koos hagivastusega) kokku summas 160 eurot. Kohus leiab, et kostja esindaja poolt arvetes väljatoodud ajakulu ning menetlustoimingud vastavad tsiviilasja materjalidele ja hagejalt kuulub kostjale hüvitamisele õigusabikulu summas 160 eurot käibemaksuta. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.