Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 22.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-125786/6
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 22.04.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1205

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Era Liisingu Inkassoteenused OÜ10625474(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-125786

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprill 2019.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-125786

Tsiviilasi

AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi XXX vastu võla, viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1413 eurot Hageja: AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474; asukoht tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Kristjan Vahar (e-post: [email protected]); Kostja: XXX (isikukood XXX, elukoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu). Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista kostjalt XXX hageja AS-i Era Liisingu Inkassoteenused kasuks võlgnevus summas 1340 eurot, millest laenu põhiosa summas 1000 eurot, laenu intress 262,04 eurot, viivis summas 49,10 eurot, võla sissenõudmise kulud summas 28,86 eurot.

3.Välja mõista kostjalt XXX hageja AS-i Era Liisingu Inkassoteenused kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses põhinõudelt (1000 eurot) päevas alates 02.03.2019.a kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb XXXl tasuda AS-ile Era Liisingu Inkassoteenused käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Creditstar Estonia AS ja XXX sõlmisid interneti vahendusel 14.07.2017 lepingu nr XXX. Lepingu sõlmimisel avati kostjale krediidilimiit ja esialgne võlausaldaja võimaldas kostjale võtta kiirlaenu avatud krediidilimiidi 1000,00 euro ulatuses 360-ks päevaks. Peale laenutaotluse esitamist on kostjale saadetud e-posti teel täiendavalt laenuleping ja laenutingimused. Peale kostja poolt täiendavalt laenutingimustega tutvumise kinnitamist esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse ja Creditstar Estonia AS kandis 14.07.2017.a kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 1000,00 eurot. Kostja kohustus laenusumma koos laenukasutamise tasuga tasuma hiljemalt 20.07.2018. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja otsustas loovutada nõude ERA Liisingu Inkassoteenused AS-le, kuna on ilmne, et laenu tagastamise kokkulepet ei ole võimalik saavutada ja kostja oma kohustust ei täida ka tulevikus. ERA Liisingu Inkassoteenused AS omandas nõude XXX vastu. Nõude loovutamise aluseks on Creditstar Estonia AS ja ERA Liisingu Inkassoteenused AS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping nr 011210. Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse

2-18-125786 likvideerimist, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. Kuna on ilmne, et kohtuväline menetlus ei anna tulemust, otsustas hageja oma õiguste kaitseks pöörduda kohtusse. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks: 1) võlgnevus summas 1340,00 eurot, millest laenu põhiosa summas 1000,00 eurot, laenu intress summas 262,04 eurot, viivis summas 49,10 eurot, võla sissenõudmise kulud 28,86 eurot; 2) alates 02.03.2019.a kuni põhinõude summa 1000,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 3) Juhul, kui kohus peaks leidma, et Creditstar Estonia AS ja kostja vahel ei ole sõlmitud kehtivat laenulepingut või laenuleping on tühine ja kohus ei rahulda hageja nõuet kostja vastu, mis tuleneb laenulepingust nr XXX, siis alternatiivse nõudena esitab hageja kostja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude summas 1049,10 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt sellisel juhul välja mõista alates 02.03.2019.a, kuni põhinõude summa 1000,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 4) tasutud riigilõiv summas 200,00 eurot; 5) õigusabikulud summas 100,00 eurot; 6) alates kohtuotsuse jõustumisest, kuni menetluskulude summa 300,00 eurot täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 100 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja menetluses tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 100 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 300 eurot (200+100). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (300 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.