Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
22.04.2019, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-10497
Tsiviilasi
XX hagi VV ja MM vastu võla ja kahjuhüvitise saamiseks Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.01.2019 määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
MM määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kerstin Malberg Kostja I VV (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II MM (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja adv Ivo Kallas
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 25.01.2019 määruse resolutsiooni punktid 1 ja 3 osas, milles hageja menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud suuruseks määrati rohkem kui 2813.48 eurot ja kostjalt II mõisteti välja rohkem kui 2505.22 eurot ning määrati, et kostjad vastutavad solidaarselt rohkem kui 1771.35 euro osas.
2.Maakohtu määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldada osaliselt. Määrata XX menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 2813.48 eurot. Muus osas jätta XX menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata. 2) Määrata MM menetluskulude vajalikuks ja põhjendatud rahaliseks suuruseks 0 eurot.
3) Mõista VV-lt ja MM-lt solidaarselt välja XX kasuks menetluskulude hüvitis 1771.35 eurot. 4) Välja mõista VV-lt XX kasuks menetluskulude hüvitis 266.68 eurot. 5) Välja mõista MM-lt XX kasuks menetluskulud 733.87 eurot. 6) Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord ja tähtajad Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.Hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse solidaarsete kostjate I ja II vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas 24.01.2018 tagaseljaotsusega hagi kostja I (VV) osas ja jättis menetluskulud kostja I kanda. 20.03.2018 otsusega ja 30.04.2018 täiendava otsusega rahuldas maakohus kostja II osas hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 20.03.2018 otsuse ja 30.04.2018 täiendava otsuse menetluskulude jaotuse osas ning tegi selles osas uue otsuse, millega jättis maakohtus kantud menetluskulud 87% ulatuses kostja II kanda ja 13% ulatuses hageja kanda ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud kostja II kanda.
2.Hageja esitas menetluskulude nimekirjad, milles palub kostjalt I välja mõista riigilõivu 750 eurot ja lepingulise esindaja kulu kuni 24.01.2018 tagaseljaotsuse tegemiseni 1387.15 eurot ning kostjalt II riigilõivu 800 eurot, lepingulise esindaja kulud maakohtus 1914.81 eurot ja ringkonnakohtus 391.68 eurot. Hageja esindaja tunnitasu on 70 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja palus mõista kulud välja koos käibemaksuga, samuti viivise menetluskuludelt.
3.Kostja II ei esitanud menetluskulude nimekirja.
4.Kostja I ei esitanud vastuväiteid hageja menetluskuludele. Kostja II vaidles hageja kuludele osaliselt vastu ja palus vähendada nende suurust mõistliku suuruseni. Samuti leidis kostja II, et Harju Maakohtu 24.01.2018 tagaselja osaotsuse resolutsiooni punkti 4 järgi jäid kõik hageja menetluskulud kuni nimetatud otsuse tegemiseni kostja I kanda.
Esimese astme kohtu määrus
5.Harju Maakohus määras hageja hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 2837.45 eurot ning kostja II kulude suuruseks 0 eurot. Kohus mõistis kostjalt I hagejale välja 2051.35 eurot ja kostjalt II 2526.69 eurot ning määras, et kostjad vastutavad solidaarselt 1784.67 euro osas. Kohus mõistis menetluskuludelt välja ka viivise seadusjärgses määras.
6.Kohus lähtus kulude suuruse määramisel asja sisust, arvestades selle keerukust ja mahukust. Hageja lepingulisel esindajal materjalidega tutvumiseks, positsiooni kujundamiseks ja hagiavalduse, sh menetlusabi taotluse koostamiseks, 8,58h on vajalik ja põhjendatud, arvestades hagimaterjale. Seejuures ei tule arvestada väljaspool hagi punkti 3 esitatud eraldiseisvat menetlusabi taotlust. Maavalitsusele kostjate elukohaandmete teadasaamiseks taotluse koostamiseks 0,48h on vajalik ja põhjendatud, arvestades, et hageja ei pidanud kostjate elukohaandmeid varem teadma. 16.08.2017 määruse vastuvõtmiseks ja määrusega tutvumiseks ning määruse peale kaebuse koostamiseks 4h on vajalik ja põhjendatud, arvestades kaebuse sisu. Tallinna Ringkonnakohtu 18.09.2017 määruse vastuvõtmiseks, tutvumiseks, kliendiga nõupidamiseks ja kohtule maksekorralduse edastamiseks 0,47h on vajalik ja põhjendatud, arvestades ringkonnakohtu määruse sisu. 30.10.2017 ja 13.11.2017 kohtuga suhtlemiseks 0,1h on vajalik ja põhjendatud, arvestades menetluse käiku. Hagi menetlusse võtmise määrusega tutvumiseks 0,08h on vajalik ja põhjendatud, arvestades määruse sisu. Kostja II vastuse vastuvõtmiseks, tutvumiseks, kliendiga telefoninõupidamiseks ja konto väljavõtte esitamiseks 11.12.2017 on vajalik ja põhjendatud 0,75h, arvestades vastuse sisu ja selles sisaldunud kompromissiettepanekut. 04.01.2018 kohtuga suhtlemiseks hagile vastamise küsimuses, dokumentide vastuvõtmiseks 08.01.2018 ja kliendiga nõupidamiseks 23.01.2018 on vajalik ja põhjendatud 0,4h, arvestades, et esindaja ja klient olid seni küllaldaselt nõu pidanud ja hageja ei olnud esiletoonud asjaolusid, mis võiksid põhjendada selles menetlusolukorras märkimisväärse nõupidamise vajadust. Kostja II vastusega tutvumiseks 23.01.2018, positsioonide kujundamiseks ja kohtule e-kirja koostamiseks hagi õigeksvõtu teemal on vajalik ja põhjendatud 0,4h, arvestades kostja II vastusega varasemat tutvumist ning 23.01.2018 kirja sisu. 24.01.2018 otsuse vastuvõtmiseks ja tutvumiseks 0,05h on vajalik ja põhjendatud. Eeltoodud ajakulu kokku on 15,31h.
7.Mõlema kostja vastu hagi esitamisel riigilõiv 750 eurot on vajalik ja põhjendatud.
8.Hagejal tekkis maakohtus täiendavalt lepingulise esindaja ajakulu pärast 24.01.2018 kohtuotsust kostja II vastu esitatud nõudega seoses. Kohtukutse vastuvõtmiseks ja kohtuistungi aja muutmise 29.01.2018 taotluse koostamiseks on vajalik ja põhjendatud 0,2h, arvestades taotluse sisu. Kohtu 30.01.2018 kirja vastuvõtmiseks ja vastuse koostamiseks istungiaja kooskõlastamisel on vajalik ja põhjendatud 0,05h, arvestades nimetatud menetlustoimingu sisu. Kohtu 31.01.2018 kirja vastuvõtmiseks on vajalik ja põhjendatud 0,01h. 01.02.2018 seisukoha koostamiseks kompromissiettepaneku kohta on vajalik ja põhjendatud 0,2h, arvestades senist menetluse käiku ja toiminguid ning seisukoha sisu. 08.02.2018 kohtuga suhtlemise ajakulu ei ole võimalik pidada vajalikuks ja põhjendatuks, arvestades, et toimikus puuduvad andmed sellise suhtlemise toimumise, sisu ja kestuse kohta. Kohtukutse vastuvõtmiseks on vajalik ja põhjendatud 0,01h. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks on vajalik ja põhjendatud 1,5h arvestades senist menetluse käiku ja toiminguid, menetluskulude kindlaksmääramise
taotluse koostamist ei loeta vajalikuks ja põhjendatuks. 13.03.2018 istungil osalemiseks on vajalik ja põhjendatud 1,52h, lähtudes istungi kestusest. Kohtuistungi protokolli ja 20.03.2018 otsuse vastuvõtmiseks, protokolliga tutvumiseks, apellatsioonkaebuse esitamise teate koostamiseks ja riigilõivu suuruse otsinguks on vajalik ja põhjendatud 0,5h, arvestades protokolli sisu. Eeltoodud ajakulu kokku on 3,99h.
9.Hageja lepingulisel esindajal ringkonnakohtus kostja II vastu esitatud nõudega seoses ajakulu apellatsioonkaebuse koostamiseks, sh maakohtu 20.03.2018 otsuse analüüsiks, positsioonide kujundamiseks, ning ringkonnakohtu 31.05.2018 määruse vastuvõtmiseks ja määrusega tutvumiseks 4,67h on vajalik ja põhjendatud, arvestades nimetatud dokumentide sisu.
10.Ringkonnakohtus kostja II vastu esitatud nõudega seoses apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõiv 50 eurot on vajalik ja põhjendatud.
11.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 84 eurot (sh käibemaks) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esitas TsMS § 174 lõikes 10 sätestatud kinnituse.
12.Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks määrata (15,31 + 3,99 + 4,67) x 85 + 750 + 50 = 2837.45 eurot. Kostjal I tuleb hüvitada 15,31 x 85 + 750 = 2051.35 eurot. Kostjal II tuleb hüvitada 87% maakohtus tekkinud hageja kuludest ja ringkonnakohtus tekkinud hageja kulud, s.o 0,87 x (15,31 + 3,99) x 85 + 0,87 x 750 + 4,67 x 85 + 50 = 2526.69 eurot. Kostjad vastutavad kulude hüvitamisel solidaarselt 0,87 x 2051.35 = 1784.67 euro osas maakohtus tekkinud hageja kuludest.
13.Kostja II seisukoht, mille kohaselt kõik hageja menetluskulud kuni 24.01.2018 osaotsuse tegemiseni peaksid jääma üksnes kostja I kanda, on vastuolus ringkonnakohtu otsustatud menetluskulude jaotusega. Kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, on võlaõigusseaduse (VÕS) § 65 lõike 2 järgi tegemist solidaarkohustusega.
14.Arvestades hagihinda, ei ole hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud ebaproportsionaalselt suured.
15.Kostja II ei esitanud kohtu määratud tähtaegade jooksul menetluskulude nimekirju. Asja materjalide põhjal kostjal II maakohtus menetluskulud puudusid.
16.Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lõike 4 kohase taotluse. Määruskaebus
17.12.02.2019 määruskaebuses ja selle 11.03.2019 täpsustuses palub kostja II tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis hageja menetluskulud suuruses 2526.69 eurot kostja II kanda. Kohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel maakohtu 24.01.2018 osaotsuses määratud ja jõustunud kulude jaotusega. Nimetatud otsuse resolutsiooni punkti 4 järgi jättis kohus hageja menetluskulud kostja I kanda, seejuures ei ole kohus eristanud, millises osas jäävad hageja menetluskulud kostja I kanda. Kostja II hinnangul jättis kohus nimetatud otsuse järgi kõik hageja menetluskulud kuni osaotsuse tegemiseni 24.01.2018 kostja I kanda. Ringkonnakohus
ei saanud muuta 24.01.2018 jõustunud otsusega määratud menetluskulude jaotust.
18.Kohus määras kindlaks, et hageja menetluskulude vajalik ja põhjendatud rahaline suurus on 2837.45 eurot. Samas on kohus kostjalt I hagejale välja mõistnud menetluskulu 2051.35 eurot ja kostjalt II 2526.69 eurot, s.o kokku 4578.04 eurot, mis ületab hagejale väljamõistetud menetluskulu 1740.59 euro võrra. Kostjatelt (osaliselt) alternatiivselt väljamõistetud menetluskulude summa ei tohiks ületada kohtu poolt hageja menetluskulude vajalikku ja põhjendatud rahalist suurust.
19.Samuti mõisteti hageja menetluskulud kostjalt II välja ulatuses, mis ei ole põhjendatud ega vajalik. Hagi põhines enamjaolt kahju hüvitamise nõudel, mis jäi rahuldamata. Sellise hagi koostamise mõistlikuks ajakuluks on 3h 30min. Kostja vastusega tutvumise mõistlik kulu on 20min. Kohtuga suhtlemise ja kliendiga nõupidamise mõistlik kulu on 20min. Istungiks ettevalmistamise mõistlik kulu on 30min. Menetluskulude jaotuse peale apellatsioonkaebuse koostamise mõistlik ajakulu on 1h.
20.Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2018 lahendis on määratud kaebuse hinnaks 0 eurot. Seega ei oleks hageja pidanud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasuma ning põhjendamatu on alusetult tasutud riigilõivu kulu jätta kostja II kanda. Vastustaja seisukoht
21.Hageja ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud. Edasine menetluse käik
22.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
23.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 25.01.2019 määrus tuleb hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse ja kostjalt II väljamõistetud summa osas osaliselt tühistada seoses kohtu poolt kulude suuruse arvestamisel arvutusvea tegemisega. Kuna kostja I maakohtu määrust ei vaidlustanud, on tema suhtes määrus jõustunud (TsMS § 456 lõike 2 punkt 1 koosmõjus § 463 lõikega 2). TsMS § 659 ja § 651 lõike 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Sisulises osas nõustub kolleegium maakohtu määrusega ja TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt määruse põhjendusi ei korda.
24.Kolleegium leiab, et maakohus on eksinud hagejale hüvitatavate kulude suuruse arvestamisel esindaja tunnitasuga. Määruse punktis 15 on kohus pidanud põhjendatuks taotletud lepingulise esindaja tunnitasu 84 eurot (sh käibemaks). Seejärel on aga kohus määruse punktis 16 teinud arvutused tunnitasuga 85 eurot. Arvestades tunnitasuna 84 eurot, kujunevad hageja ja kostja II osas maakohtu määruse punktis 16 arvestatud summad järgmiselt. Hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks tuleb määrata 2813.48 eurot ((15,31 + 3,99 + 4,67) x 84 + 750 + 50), millest kostjal II tuleb hüvitada 2505.22 eurot (0,87 x (15,31 + 3,99) x 84 + 0,87 x 750 + 4,67 x 84 + 50), seejuures vastutavad kostjad solidaarselt 1771.35 euro osas (0,87 x 2036.04).
25.Vastuseks kaebuse väidetele selgitab kolleegium järgmist. Kaebaja põhilisele väitele, et kõik hageja menetluskulud kuni Harju Maakohtu 24.01.2018 osaotsuse tegemiseni peaksid jääma üksnes kostja I kanda, on maakohus vastanud ning ringkonnakohus nõustub põhjendusega. Täiendavalt märgib kolleegium, et kuivõrd maakohus tegi 24.01.2018 otsuse üksnes kostja I suhtes esitatud nõude osas, sai ka kohus jaotada üksnes kostja I suhtes esitatud nõudega seotud menetluskulud. Kostja II tõlgendus ei oleks loogiline ning nagu maakohus õigesti märkis, oleks selline lähenemine vastuolus ka Tallinna Ringkonnakohtu 28.08.2018 otsuses määratud menetluskulude jaotusega, mille järgi on maakohtus kantud menetluskulud jäetud 87% ulatuses kostja II ja 13% ulatuses hageja kanda. Eeltoodust tulenevalt on õige maakohtu seisukoht, et osaliselt vastutavad kostjad hageja maakohtu menetlusega seotud menetluskulude hüvitamise eest solidaarselt. Kuivõrd nõue oli esitatud ühise hagina kostjate vastu solidaarselt, ei oleks põhjendatud eristada kuni kostja I suhtes hagi rahuldamiseni hageja esindaja ajakulu seoses kostja I vastu esitatud hagiga ja seoses kostja II vastu esitatud hagiga.
26.Kohus ei ole kostjatelt hageja menetluskulu välja mõistnud suuremas ulatuses kui kohtu poolt põhjendatuks ja vajalikuks peetud. Ekslik on kaebuse käsitlus, et vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 3 järgi on hagejale välja mõistetud kokku 4578.04 eurot. Määruse resolutsiooni punkti 3 tuleb vaadata tervikuna ja kooskõlas resolutsiooni punktiga 1, mille järgi on hagejale hüvitatavate kulude kogusuuruseks (arvestamata eelnevalt käesolevas määruses korrigeeritud summasid) määratud 2837.45 eurot. Seega tuleneb määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 koosmõjust, et hagejale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude tasumise eest vastutavad kostjad solidaarselt 1784.67 euro ulatuses ning lisaks kostja I ainuisikuliselt 2051.351784.67=266.68 euro ulatuses ning kostja II ainuisikuliselt 2526.69-1784.67=742.02 euro ulatuses. Maakohtu määruse täitmise selguse huvides sõnastab kolleegium resolutsiooni punkti 3 ümber selliselt, et mõistab kostjatelt eraldi välja solidaarselt tasumisele kuuluva hüvitise ja kummaltki eraldi lisaks tasumisele kuuluva hüvitise. Kostja I osas lähtub kolleegium maakohtu poolt määratud summadest (2051.351784.67=266.68 eurot). Kostjal II tuleb ainuisikuliselt hagejale tasuda korrigeeritud 2505.22-1771.35=733.87 eurot.
27.Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohus on piisavas ulatuses ja detailselt põhjendanud, miks tuleb hageja esindamisel vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks lugeda õigusabi kokku 23,97h ulatuses ja vähendada taotletavat ajakulu 27,47h kokku 3,5h võrra. Kohus on analüüsinud ja hinnanud toimiku materjalidele tuginedes hageja esindaja õigusabitoimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust, võttes mh arvesse tsiviilasja keerukust ja mahukust. Tuleb tähele panna, et dokumentide koostamise ja õigusteenuse osutamise põhjendatust ja vajalikkust ei saa hinnata üksnes teise menetlusosalise arvamusele tuginedes. Seejuures ei ole kostja II selgitanud ega põhjendanud (v.a hagi koostamise ajakulu osas), miks tuleks kohtul arvestada just kostja II väljapakutud ajakuluga. Seoses hagi koostamise ajakuluga ei nõustu kolleegium kostja II väitega, et kulu tuleks vähendada põhjusel, et hagi põhines enamjaolt kahju hüvitamise nõude käsitlusel, mis jäi rahuldamata. Esmalt tuleb arvestada, et kostja I osas rahuldati hagi täies ulatuses, sh kahju hüvitamise nõude osas. Kolleegiumi hinnangul on asjaoluga, et kostja II osas jäi kahju hüvitamise nõue rahuldamata, arvestatud juba menetluskulude jaotuse määramisel, mõistes kostjalt II välja 87% maakohtu menetlusega seotud kuludest, sh ka 87% põhjendatuks peetud hagi koostamise kuludest. Isegi, kui asuda seisukohale, et kahjunõude käsitlus võis
moodustada ca pool hagi sisust (kindlasti mitte valdava osa nagu leiab kostja II), tuleb arvestada ka nõuete rahalist proportsiooni, millisel juhul tuleb kahjunõude osa pidada marginaalseks. Kõiki eeltoodud asjaolusid arvestades ei anna kostja II vastuväide alust hagi koostamise ajakulu vähendamiseks. Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Eelnevast tulenevalt ei ole maakohus hageja lepingulise esindaja õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kaalumispiire ületanud.
28.Seoses apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmisega selgitab kolleegium järgmist. Õige on kaebuse väide, et menetluskulude jaotuse vaidlustamisel loetakse tsiviilasja hinnaks ringkonnakohtus 0 eurot. TsMS § 139 lõike 3 järgi sõltub riigilõivu suurus tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Praegusel juhul aga on sätestatud seaduses teisiti – nimelt tuleneb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõikest 16, et menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise peale apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 50 eurot. Seda sätet on kohtupraktikas tõlgendatud selliselt, et ka menetluskulude jaotuse vaidlustamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Selline tõlgendus on ka menetlusosalisele soodsam, kuna vastupidisel juhul tuleks menetluskulude jaotuse vaidlustamisel tasuda riigilõivu sama palju, kui hagi esitamisel maakohtule lähtuvalt hagihinnast (vt TsMS I komm vlj, Tallinn 2017, V.Kõve jt, lk 878). Seega on hageja õigesti maakohtu otsusele menetluskulude jaotuse osas apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot ja tegemist on talle hüvitatava menetluskuluga.
29.TsMS § 178 lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.