2-18-119205/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb J M tasuda V K käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue 23.10.2017 sõlmisid hageja V K ja P OÜ (põhivõlgnik) laenulepingu/finanseerimislepingu, mille alusel kohustus hageja andma põhivõlgnikule lühiajalist laenu summas 3 000 eurot, põhivõlgnik aga kohustus laenu koos intressiga summas 600 eurot tagastama hiljemalt 10.12.2017.a. Sama lepinguga andis P OÜ juhatuse liige J M (käendaja) isikliku käenduse põhivõlgniku kohustuse täitmiseks täies ulatuses. Hageja täitis oma lepingulised kohustused ja 23.10.2017.a kandis põhivõlgniku pangakontole laenu summas 3 000 eurot. Põhivõlgnik jättis oma kohustused täitmata ja ei ole laenu summat ega intressi hagejale tähtajaks tagastanud. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele kandis põhiviõlgnik hagejale üle 21.03.2018 vaid 600 eurot. Käendaja ei ole oma kohustusi ka täitnud, mille tõttu tekkis käendajal hageja ees võlgnevus summas 3 000 eurot. Hageja nõuab kostjalt antud käenduse alusel võlgnevust summas 3 000 eurot, seisuga 06.02.2018 sissenõutavaks muutunud viivist summas 278,14 eurot, sissenõudmiskulusid (40 eurot) ning jooksva viivise tasumist alates 07.02.2019 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja taotlused: 1) Välja mõista kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevus summas 3 000 eurot; 2) Välja mõista kostjalt hageja kasuks seisuga 06.02.2019 sissenõutavaks muutunud viivis summas 278,14 eurot ning jooksev viivis VÕS § 113 lg-s 1 määras tasumata jäetud põhivõlgenvuse summast alates 07.02.2019 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni; 3) Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 890 eurot ning viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kindlaksmääratud menetluskulude summalt alates käesoleva asja

2-18-119205 lahendava kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. 4) kindlaks määrata hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas summas 890 eurot ning välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks 890 eurot; 5) välja mõista kostjalt viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kindlaksmääratud menetluskulude summalt alates käesoleva asja lahendava kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast kuni kohtuotsuse kohase täitmiseni. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 350 eurot ning õigusabikulud summas 540 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hagihinnaks on 3558,14 eurot, mille riigilõivu määraks RLS § 59 kohaselt on 325 eurot, samuti on hageja menetluses tasunud riigilõivu summas 325 eurot. Seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 325 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 540 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 865 eurot (325+540). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (865 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik