Võlaõigus

2-24-136768 Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank AS- is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused 



 

Elisa Eesti AS (hageja) esitas 24.01.2025 Harju Maakohtule hagi P Vi (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista resolutsioonis märgitud summad seoses kohustuse rikkumisega. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Elisa (esialgne võlausaldaja) ja kostja 19.01.2019 ja 30.10.2021 liitumislepingud telekommunikatsiooniteenuse osutamiseks. 11.06.2023 sõlmiti osamaksetega vara müügileping seadme Samsung Galaxy A34 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 379 eurot. Lepingu sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Elisa Eesti AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Elisa Eesti AS on kostjale esitanud järgnevad tasumata jäänud arved: 18.12.2023 arve nr 2040641403 – 76,05 eurot; 18.01.2024 arve nr 2041007249 – 76,04 eurot; 18.02.2024 arve nr 2041371767 – 62,36 eurot; 18.03.2024 arve nr 2041716085 – 339,69 eurot. Elisa Eesti AS on kostjaga sõlmitud lepingud üles öelnud 24.02.2024. Eeltoodust tulenevalt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg 554,14 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 155,96 eurot ning edasiulatuv viisis lepingus kokku lepitud määraga 0,065% päevas ja sissenõudmiskulu 40 eurot. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud (08.05.2025 aadressile xxx, kostja on menetlusdokumentide kättesaamist kinnitanud ka 23.05.2025 telefonikõnes) ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

2-24-136768





 



sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha). Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31). Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja palus hüvitada menetluskulud. Hageja selgitas, et menetluskulud koosnevad riigilõivust summas 245 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise kulust 20 eurot ja õigusabikulust 338 eurot (ilma käibemaksuga). Hageja lepingulise esindaja ajakulu (2 tundi) õigusabi osutamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalik, arvestades avalduse trafaretsust ja et hagi jaoks olulised dokumendid ja andmed pidi olema kogutud juba maksekäsu kiirmenetluse avalduse jaoks. Kohtu hinnangul saab tasumäära 169 eurot tunnis pidada põhjendatuks vandeadvokaadist esindaja puhul. Praegusel juhul esindas hagejat mitteadvokaadist esindaja ning sellist tasumäära ei saa kohtu hinnangul Eesti õigusteenuse turu keskmist hinda mõistlikuks pidada. Kohtu hinnangul on mitteadvokaadist esindaja puhul mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot. Maksekäsu avalduse esitamise eest hüvitatakse 20 eurot (TsMS § 484 2). Hageja on tasunud riigilõivu 245 eurot, mis kuulub samuti hüvitamisele. Seega kokku kuulub hüvitamisele menetluskulude hüvitis 505 eurot. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Kohtunik Maarja-Liis Lall (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.