Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud ja avaldus Avaldaja T Re esitas 01.03.2019.a. kohtule avalduse K V pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt suri K V xxx.a. ning K V ainupärijaks on T Re. Kohus nimetas võlgniku pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist: Pärandaja suri xxx. Tema viimane alaline elukoht oli V talus xxx. Pärandaja ei ole liitunud kogumispensioniga. Arvelduskontod on tühjad. Registripäringutest ei nähtu, et pärandaja nimel oleks mingit vara. Pärandvaras puuduvad kinnisasjad, väärtpaberid ja osalused äriühingutes, samuti sõidukid. Pärandvara inventuuriaktis on küll märgitud 2005. aasta sõiduk xxx, mis on registreeritud pärandaja surnud abikaasa M V (xxx) nimele, kuid sõiduk on märgitud väärtusetuks, sest faktiliselt seda enam olemas ei ole. Seega ei saa seda sõidukit pankrotivarasse arvata. Maanteeameti andmetel puudub sel sõidukil ka kehtiv liikluskindlustus. Pärandaja Swedbank arvelduskonto XXX hetkejääk on null, kuid pärandvara inventuuriaktist nähtub, et pärandaja surma hetkel xxx oli tema Swedbank kontol 424,76 eurot. Ning 13.09.2018 lisandus sinna 719,52 eurot AS ́lt xxx. Avaldaja (pärandaja poeg) kandis pärandaja kontolt oma kontole 1100 eurot järgmiselt: 400 eurot 11.09.2018; 700 eurot 13.09.2018. Samas tasus kontolt võetud summade arvelt pärandaja matuse- ja pärandvara muid kulusid kokku summas 713 eurot. Kuna selle pankrotimenetluse kulusid pärandvara arvelt katta ei saa, peab avaldaja hüvitama pärandaja kontolt enamvõetud 387 eurot, millega saaks katta osa menetluskuludest, sh ajutise halduri tasust. Avaldajat on haldur teavitanud. Seejärel võiks lugeda põhjendatuks avaldaja poolt pärandaja vara arvelt matusekulude ning kohtutäituri ja notari arvete tasumised kogusummas 713 eurot. Pärandvara inventuuriaktis on loetletud kohustusi kokku summas 1862,12 eurot, sh pärija poolt kantud matusekulud summas 549 eurot. Lisaks on pärija tasunud kohtutäiturile 42 eurot ja pärimistunnistuse väljastamise eest notaritasu 122 eurot. Kokku 713 eurot. Kehtiv seadusandlus ei reguleeri pärandvara pankrotimenetlust piisavalt täpselt. Sealhulgas ei haaku omavahel Pärimisseaduse ja Pankrotiseaduse sätted. Kui Pärimisseaduse § 142 lg 1 kohaselt kantakse pärandvara arvelt esmajärjekorras (enne võlausaldajate nõuete rahuldamist) kõigepealt pärandaja matusekulud, pärandvara valitsemise ning pärandvara inventuuri kulud, siis Pankrotiseadus võimaldab enne võlausaldajate nõuete rahuldamist kanda vaid pankrotimenetluse kulud ja ainsaks eesõigusnõudeks enne teiste võlausaldajate nõuete rahuldamist on pandiga tagatud nõuded. Seega jääb küsimus, kas pärandvara pankrotimenetluses hõlmab pärandvara vaid pärijale tema surma hetkel kuuluvat vara või saab lisanduda sinna ka peale tema surma tekkinud kohustusi, sh matusekulud või tuleks need lugeda pärandvara pankrotimenetluse massikohustusteks PankrS § 148 mõttes. Pärandvaras on järgmised teadaolevad kohustused: Võlausaldaja AS xxx xxx AS xxx AS xxx xxx AS

KOKKU

Võlgnevus (eurodes) 45,45 575,50 314,14 97,23 360,42 1392,74

Lisaks ülaltoodutele ei ole haldur pärandvaras muid täitmata kohustusi tuvastanud. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena, sest kuni pankroti väljakuulutamiseni lisanduvad võlgadele ilmselt veel ka viivised ja intressid.

Ajutise halduri hinnangul on pärandvara pankrot vältimatu, sest teadaolevaid täitmata kohustusi on 1392 eurot, kuid vara puudub. Ainsaks allikaks, mille arvelt saaks osaliseltki katta menetluskulud, on vaid avaldajalt tagasinõutavad 387 eurot. PankrS §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“ - pärandaja surm. Puuduvad andmed, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Pärandvaras on ainsaks tagasinõudmise võimaluseks 387 eurot, mille avaldaja (pärandaja poeg) põhjendamatult võttis pärandaja arvelduskontolt peale pärandaja surma. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise muude võimaluste kohta puuduvad. Pärandvaras puudub reaalne vara ning puuduvad ka vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise muud võimalused, mistõttu tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui pankrotimenetluse kulude katteks tasutakse kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 2000 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära ajutise halduri ja avaldaja, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku pärandvara koormavate kohustuste maht umbes 1392 eurot, kuid vara puudub. Ainsa vara tagasinõudmise võimalusena on haldur tuvastanud 387 eurot, mille avaldaja põhjendamatult võttis pärandaja arvelduskontolt peale pärandaja surma, kuid mille avaldaja on nõus hüvitama menetluskulude katteks. Andmed muude tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta puuduvad. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu. Seega tuleb lõpetada pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning samuti puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 03.04.2019 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot hiljemalt 15.04.2019. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 150 lg 1 p 2 kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks ajutise halduri tasu. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 720 eurot. Kohus, leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus mõista välja avaldajalt T Re tema nõusolekul ajutise halduri tasu summas 387 eurot. Samuti määrab kohus hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 277,50 eurot, millele lisandub käibemaks 55,55 eurot, kokku 333 eurot. Väljamakse teostada AT Kontor OÜ arvelduskontole nr XXX AS-s Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.