Harju Maakohus
Kohtunik
Laura-Liis Sarapuu
Kohtujurist
Evelin Miggur
Määruse tegemise aeg ja koht
2-19-415 13.04.2019.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tallinn, korteriühistu avaldus K Ult väljamõistmiseks
võlgnevuse
ja
xxx viivise
Menetluse lõpetamine Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, xxx korteriühistu (registrikood xxx, asukoht xxx) Avaldaja esindaja: J U (e-postxxx) Puudutatud isik: K U (isikukood xxx, elukoht xxx) Puudutatud isiku esindaja: M S (e-post xxx)
Võtta avaldusest loobumine vastu. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-19-415, Tallinn, xxx korteriühistu avalduses K Ult võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Menetluskulud jätta K U kanda. Mõista K Ult välja menetluskulu 400 eurot Tallinn, xxx korteriühistu kasuks. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb K Ul tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Tagastada Tallinn, xxx korteriühistule riigilõiv summas 175 eurot Harju Õigusbüroo OÜ kontole nr xxx. Määrus toimetada menetlusosalistele kätte.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest.
Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on Tallinn, xxx korteriühistu avaldus K Ult võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes. 19.03.2019 esitas avaldaja avalduse avaldusest loobumiseks, märkides, et loobub avaldusest seoses sellega, et puudutatud isik rahuldas nõuded pärast avalduse esitamist. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 750 eurot, samuti määrata, et puudutatud isikul tuleb tasuda menetluskuludest viivist VÕS (võlaõigusseadus) § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus toimetas loobumisavalduse kätte puudutatud isikule. Puudutatud isik esitas 02.04.2019 seisukoha, milles märkis, et tasus küll võlgnevuse ja viivise pärast avalduse esitamist, kuid oluline on asjaolu, et avaldaja ei vastanud puudutatud isiku 10.12.2018 pöördumisele, millega puudutatud isik palus avaldajalt korrektset arvestust võlgnevuse kohta. Puudutatud isik märkis oma 18.02.2019 menetlusdokumendis, et menetlusosalised kohtusid 26.11.2018 kohtutäitur Mati Kadaku büroos ja puudutatud isik kinnitas kohtumisel, et tasub võlgnevuse 2018.a. eest paari-kolme kuu jooksul, puudutatud isik soovis avaldajalt korrektset võlgnevuse arvestust. Avaldaja esitas põhjendamatult ja üllatuslikult avalduse kohtule. Avaldaja poolt väljatoodud menetluskulud on ebamõistlikult suured. 05.04.2019 esitas avaldaja taotluse poole avalduselt tasutud riigilõivu tagastamiseks Harju Õigusbüroo OÜ arvele. Kohtumääruse põhjendused Kohus on 31.01.2019 menetlusse võtmise määruses ekslikult märkinud, et avaldus vaadatakse läbi hagimenetluses. Tulenevalt TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 613 lg 1 p 1 tuleb avaldus lahendada hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus leiab, et loobumisavaldus tuleb rahuldada ja menetlus lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lg 1 võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seetõttu võtab kohus loobumisavalduse vastu ning lõpetab menetluse. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 alusel kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Menetlusosalised ei vaidle, et puudutatud isik rahuldas avaldaja nõuded pärast kohtule avalduse esitamist. Puudutatud isik on märkinud, et lubas võlgnevuse novembris tasuda paari2
kolme kuu jooksul, kuid puudutatud isiku esitatust ei nähtu, et menetlusosalised oleksid sõlminud kokkuleppe arvete tasumise tähtaegade muutmiseks või et avaldusega esitatud nõuded ei olnud muul põhjusel muutunud avalduse esitamise seisuga sissenõutavateks. Seetõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 5 alusel puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tal tekkinud õigusabikulu summas 550 eurot ning ta on tasunud riigilõivu 200 eurot, mille palub välja mõista puudutatud isikult. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Avalduselt tuli RLS (riigilõivuseadus) § 59 lg 5 alusel tasuda riigilõivu 50 eurot, millest pool on õigus taotleda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagasi. Seoses riigilõivuga on avaldaja tekkinud menetluskulu seega 25 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus kontrollib järgnevalt avaldaja lepingulise esindaja kulu põhjendatust ja vajalikkust. Avaldaja on välja toonud, et tema lepinguline menetlustoimingud järgmise ajakuluga:
esindaja tegi järgmised
Toiming 07.01.2019 avalduse esitamiseks vajalike materjalide ja kohtupraktikaga tutvumine, õigusliku positsiooni kujundaminenõupidamine esindatavaga 07.01.2019 09.01.2019 avalduse koostamine 13.03.2019 puudutatud isiku vastusega tutvumine ja vastuse koostamine
Aeg (h)
0,5 1,5
Kohus leiab, et väljatoodud toimingud on kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Puudutatud isiku väide, et avaldaja on tema vastu ka varem sarnases nõudes kohtu poole pöördunud, ei muuda kohtu hinnangut vajalikule ajakulule. Erinevatest arvetest asjaolude koondamine on ajamahukas tegevus, nõupidamine kliendiga seejuures 0,5 tundi on pigem minimaalne mõistlikult vajalik aeg. Riigikohus on asunud seisukohale (3-2-1-115-13, p 25), et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb hinnata ka ühe tööühiku hinna (so tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
Hageja on märkinud, et õigusteenust osutati hinnaga 110 eurot/tund. Kohus on seisukohal, et tasumäär 110 eurot/tund on põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Keskmine mitteadvokaadist esindaja tasu ei ületa kohtu hinnangul lihtsas korteriühistu majandamiskulude võlgnevuse asjas 75 eurot/tund. Avaldaja põhjendatud kuluks lepingulisele esindajale kujuneb seega 375 eurot (5 x 75). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhjendatud menetluskulu 400 eurot (25 + 375). TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt avaldaja taotlusele, et puudutatud isikul tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 1 p 1 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv enamtasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Avaldaja tasus avalduse esitamiselt 200 eurot riigilõivu. Avaldajale tuleb seega TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada 150 eurot ja TsMS § 150 lg 2 p 2 aluselt täiendavalt 25 eurot, so kokku 175 eurot riigilõivu. Tagastatav riigilõiv kantakse vastavalt avaldaja soovile Harju Õigusbüroo OÜ arvele.
/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.