Kohtulahend

22.10.2018 otsusega täiendas maakohus 27.02.2018 otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, sest kostja esitas 16.03.2018 taotluse sooviga esitada apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 27.02.2018 otsusele. 22.11.2018 avalduses teavitas kostja, et loobub apellatsioonkaebuse esitamisest. Seetõttu jõustus Harju Maakohtu 22.10.2018 otsus 24.11.2018.

28.11.2018 esitas hageja maakohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Hageja palus kindlaks määrata menetluskulud kogusummas 1325 eurot, mis sisaldab riigilõivu 75 eurot ning õigusabikulu 1250 eurot. Õigusabi on hagejale osundatud 10h ulatuses töötunni hinnaga 125 eurot (käibemaksuta). Hageja esindaja tehtud toimingud olid järgnevad: 2,5h ulatuses olemasoleva informatsiooni ja dokumentidega tutvumine, avalike registrite päringud, kliendi konsultatsioon, õigusliku positsiooni kujundamine; 2,5h ulatuses hagiavalduse koostamine, selle kooskõlastamine kliendiga ja kohtule esitamine; 2,25h ulatuses kostja vastusega tutvumine, analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine, kliendi konsultatsioon selgitustega; 2,25h ulatuses hageja seisukohtade koostamine ja kohtule edastamine, sh kohtunõudele vastamine ja 0,5h ulatuses kohtuotsusega tutvumine, analüüs ja kliendi konsultatsioon koos õiguslike selgitustega.

Esimese astme kohtu määrus

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht

Kolleegiumi hinnangul on maakohus käesoleva kohtumenetluse asjaolusid arvestades põhjendatult leidnud, et hagejale tuleb hüvitada lepingulise esindaja kulud 200 euro ulatuses. Riigikohus on selgitanud, et üldjuhul ei tohiks hüvitatavate lepingulise esindaja kulude suurus ületada rahaliste nõuete puhul tsiviilasja hinda ning et asja hinnast suuremas ulatuses kulude väljamõistmine oleks rahalise nõudega asjas õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Seejuures saab kõrgema astme kohus sekkuda alama astme kohtu diskretsiooniõiguse kasutamisse esindajakulude kindlaksmääramisel üksnes piiratult. Küll saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses hinnata, kas asja õiguslik keerukus (ja võimalik uudsus kohtupraktika jaoks) võiks õigustada asja hinnast suuremate esindajakulude väljamõistmist (vt RKTKm 08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 13). Praegusel juhul leidis maakohus õigesti, et tegemist ei olnud eriliselt keeruka või mahuka kohtuvaidlusega. Teistsugusele seisukohale asumiseks ei anna põhjust määruskaebuse väited kostja poolt kohtule esitatud tõendite rohkusest ja kohtumenetluse ajalisest kestvusest, sest kolleegiumi hinnangul ei muuda kumbki asjaolu käesolevat kohtuvaidlust iseenesest keeruliseks. Samuti ei saa pidada käesolevat kohtuasja mahukaks kostja esitatud tõendite arvukuse tõttu, sest esiteks kattuvad need osaliselt hageja enda esitatud tõenditega (vt hageja esitatud tõendid tl 57-63 ja 168-170; kostja esitatud tõendid tl 89-95 ja 181-183 ning tl 113 ja 184) ja lisaks on kostja esitanud osaliselt tõendeid korduvalt (vt tl 93-95 ja 181-183; tl 96-101 ja 190-195, tl 107-117 ja 184-189). Ainuüksi see, et hagejal on tekkinud lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tõttu suuremad kulud, ei õigusta nende kulude kogu ulatuses kostjalt välja mõistmist. Menetluskulude hüvitis peab olema ka kohtuvaidluse kaotanud poolele mõistlikult ettenähtav ning proportsionaalne, arvestades kohtumenetluses vaidluse all oleva hüve väärtust. Samuti ei ole hageja majandamiskulude võlgnevuse nõue kohtupraktika kujundamise seisukohalt sedavõrd uudne, et see tingiks suurema kui 200 euro menetluskulude hüvitise väljamõistmise.

maakohus kolleegiumi hinnangul põhjendatult leidnud, et hagejale õigusabi osutanud juristi mõistlikuks töötunni hinnaks tuleb lugeda 80 eurot (käibemaksuta).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.