3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
1(5)
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.OÜ Advokaadibüroo MERCATORIA (likvideerimisel, hageja) esitas 26.09.2018 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus XX-lt (kostja) mõista välja võla. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond tegi 10.10.2018. a määrusega kostjale makseettepaneku. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas 07.12.2018 tehtud määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja kostja vastu esitatud 740,27 euro suuruses nõude Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 04.01.2019 kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 613,2 eurot, sissenõudekulu 40 eurot, hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise 104,72 eurot ja viivise 0,05% tähtaegselt tasumata 613,2 euro suuruselt põhinõudelt ja 40 euro suuruselt sissenõudekulult alates hagi kohtule esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni ning sealt edasi 0,05% tähtaegselt tasumata põhinõudelt ja sissenõudekulult kuni nõude täieliku rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled kliendilepingu, mille järgi kohustus kostja tasuma hageja osutatud õigusabi (kriminaalmenetluses esindamine) eest tunnihinda 120 eurot + käibemaks. Hageja esitas kostjale arved nr 2708079, nr 2709155, nr 2712030 ja nr 2802021. Kostja ei tasunud arvet nr 2802021 summas 444 eurot ja arvet nr 2712030 summas 169,20 eurot ning nõue on muutunud sissenõutavaks. Hageja esitas kostjale mitmeid meeldetuletusi, kuid vaatamata sellele ei tasunud kostja arveid. Lisaks nõudis hageja kostjalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 2 p 2 alusel 40 euro suuruse võla sissenõudmiskulu hüvitamist. Hageja nõudis viiviste tasumist lepingust tulenevas määras 0,05%. Arve nr 2712030 maksetähtaeg oli 15.12.2017. Seega muutus arve summas 169,2 eurot sissenõutavaks 16.12.2017. Arve nr 2802021 maksetähtaeg oli 13.02.2018. Seega muutus arve summas 444 eurot sissenõutavaks 14.02.2018. Hagiavalduse esitamise ajaks (04.01.2019) oli sissenõutavaks muutunud viivis 104,72 eurot. Hageja nõudis kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid 0,05% iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest tähtaegselt tasumata 613,2 euro suuruselt põhinõudelt ja 40 euro suuruselt sissenõudekulult kuni nõude rahuldamiseni kostja poolt. Hageja esindaja kinnitas, et on hageja lepinguline esindaja tsiviilasja menetlemisel.
3.Kostja ei vastanud hagile.
4.Pärnu Maakohus rahuldas hagi 20.02.2019. a tagaseljaotsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 613,2 euro suuruse põhivõlgnevuse, 40 euro suuruse sissenõudekulu, hagiavalduse esitamise hetkeks (04.01.2019) sissenõutavaks muutunud 104,72 euro suuruse viivise ja viivise 0,05% tähtaegselt tasumata 613,2 euro suuruselt põhinõudelt ja 40 euro suuruselt sissenõudekulult alates hagi kohtule esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 15,35 eurot ning sealt edasi 0,05% tähtaegselt tasumata põhinõudelt ja sissenõudekuludelt kuni nõude täieliku rahuldamiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõue. Maakohus jättis
2(5)
menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 175 euro suurused menetluskulud (riigilõiv). Maakohus tegi tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Maakohus selgitas tagaseljaotsuses mh, et teeb tagaseljaotsuse, kuna kostjale on hagimaterjalid maakohtu 11.01.2019. a määruse kohaselt avalikult kätte toimetatud 05.02.2019 Ametlikes Teadaannetes ning kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Maakohus luges esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollis ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Maakohtu hinnangul oli hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. Maakohus viitas TsMS § 174 lg-le 1 ja leidis, et hageja menetluskulud (175 euro suurune riigilõiv) kuuluvad rahuldamisele ja on põhjendatud menetluskulu.
5.Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tagaseljaotsuse tühistada osas, millega maakohus määras kindlaks kostjalt väljamõistetava viivise suuruse, ning teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis, mille määr on 0,05% päevas (p 5). Lisaks palub hageja tühistada maakohtu tagaseljaotsuse osas, millega maakohus määras kindlaks hageja menetluskulud, ning teha uue otsuse, millega määrata kindlaks hageja maakohtu menetluskulud summas 370 eurot (riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 195 eurot). Samuti palub hageja määrata kindlaks hageja apellatsiooniastme menetluskulud summas 270 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 195 eurot), mõista need kostjalt hageja kasuks välja ning kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohtu tagaseljaotsuse resolutsiooni p 5 täidetav ega selgelt arusaadav (TsMS § 442 lg 5). Hageja märkis hagiavalduse p-s 22, et nõuab kostjalt tulevikus sissenõutavaks muutuvaid viiviseid 0,05% iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest kuni 613,2 euro suuruse põhivõla ja 40 euro suuruse sissenõudekulu tasumiseni kostja poolt. Hageja jättis hagiavalduse resolutsiooni p-s 6 ekslikult välja sõna „päevas“. Maakohus võttis hagiavalduse 11.01.2019. a määrusega menetlusse, ilma et oleks juhtinud hageja tähelepanu hagiavalduse resolutsiooni ja sisu ebakõlale. Maakohus ei viidanud menetluses hagiavalduse resolutsiooni ebatäpsusele ning tegi tagaseljaotsuse, mille resolutsiooni p-s 5 ei ole esitatud täielikku viivisemäära. Maakohtu tagaseljaotsuse jõustumisel ei ole hagejal võimalik viivisenõuet kohtutäituri vahendusel kostjalt sisse nõuda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, kuna ei andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirjade esitamiseks (TsMS § 176 lg 2) ning lahendas seetõttu menetluskulude kindlaksmääramise vääralt. Kuna menetlust juhib kohus, ootas hageja, et maakohus annaks menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Hageja palub kostjalt menetluskuludena välja mõista ilma km-ta 640 eurot (apellatsioonkaebuses ekslikult märgitud 740 eurot): hagiavalduse koostamine 1,5 tundi, apellatsioonkaebuse koostamine 1,5 tundi. Ringkonnakohtu seisukoht
6.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta (TsMS § 638 lg 1), maakohtu tagaseljaotsus tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja saata esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks kaebuse põhjendustest olenemata. Seetõttu ei tule küsida kostja seisukohta (TsMS § 646). Asi tuleb TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 2 järgi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
3(5)
7.Kui asja menetletakse kirjalikus menetluses, siis annab kohus TsMS § 176 lg 2 kohaselt enne kohtuotsuse tegemist menetlusosalisele tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Riigikohus on selgitanud, et õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi ei pea ka äriühingu juhatuse liige osutama tasuta, täites lepingulise esindaja ülesandeid. Äriühingu juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi. Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb hinnata, millises ulatuses olid õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu tõttu kohtumenetluses TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud ning millises ulatuses saanuks menetlusosalise õigusi ja huve kaitsta kohtumenetluses õigusalase kvalifikatsioonita seaduslik esindaja (Riigikohtu 09.11.2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja üksnes riigilõivu. Kuigi TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata, on maakohtul ringkonnakohtu arvates selline õigus üksnes olukorras, kus hagi rahuldatakse täielikult. Kui maakohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb otsust nõuetekohaselt põhjendada. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei käsitlenud hageja esindajat lepingulise esindajana (nagu hageja ise hagiavalduses märkis), vaid seadusliku esindajana, ning jättis hageja lepingulise esindaja kulud välja mõistmata, kuigi hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Eelnevast tulenevalt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna maakohtu tagaseljaotsus on olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 656 lg 1 p 5). TsMS § 657 lg 2 kohaselt tuleb maakohtu otsus täies ulatuses tühistada ja saata asi läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
8.Lisaks eelnevale rikkus maakohus TsMS § 442 lg-t 5. Viidatud sätte kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Riigikohus on selgitanud, et täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (Riigikohtu 20.06.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-51896, p 18.3). Maakohtu tagaseljaotsuse resolutsiooni p 5 on vastuoluline ega ole üheselt selge. VÕS § 113 sisust ja mõttest tulenevalt on viivis hüvitis, mida arvestatakse protsendina võlgnetavalt summalt (Riigikohtu 13.06.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-8794, p 10). Maakohus märkis, et viivisemäär on 0,05% tähtaegselt tasumata põhinõudelt ja sissenõudekuludelt. Samas nähtub, et maakohus on arvestanud viivist hagiavalduse esitamisest kuni tagaseljaotsuse tegemiseni perioodilisena.
9.Ringkonnakohus selgitab lisaks järgmist. Hagiavaldusest nähtub, et hageja viivise kohta esitatu on vastuoluline. Hageja on märkinud, et viivist tuleb tasuda 0,05% tähtaegselt tasumata põhinõudelt ja sissenõudekuludelt, kuid samas on taotlenud viiviseid 0,05% iga kohustuse täitmisega viivituses oldud päeva eest tähtaegselt tasumata 613,2 euro suuruselt põhinõudelt ja 40 euro suuruselt sissenõudekulult kuni nõude rahuldamiseni kostja poolt. TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Kui hageja nõue on ebaselge, ei vasta hagi TsMS § 363 lg 1 p 1 nõuetele ja kohtul tuleb eelmenetluse ülesandeid täites (TsMS § 392 lg 1 p 1) nõue selgeks teha (vt ka Riigikohtu 21.12.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-16, p 12; 24.11.2015. a otsus tsiviilasjas
4(5)
nr 3-2-1-135-15, p 12). Asja uuel lahendamisel tuleb maakohtul hageja viivisenõue selgeks teha.
10.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.