12. aprill 2019.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-126029
Tsiviilasi
AS EKE hagi Hsipaw Mawhpung OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2566,76 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
AS EKE (endise nimega aktsiaselts EKE Invest) (registrikood 10046500; aadress Liivalaia, 14, Tallinn, 10118) Lepinguline esindaja I Raul Reinsalu (e-post [email protected]) Lepinguline esindaja II Priit Pööbo (e-post [email protected] )
Kostja
Hsipaw Mawhpung OÜ (endise nimega Idalogistika OÜ) (registrikood 11813485; aadress: AÜ Vatslaniidu 6, Vatsla küla, Saue vald, 76915, Harju maakond) Seaduslik esindaja Raul Pint (e-post [email protected])
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista Hsipaw Mawhpung OÜ-lt (endise nimega Idalogistika OÜ, registrikood 11813485) AS-i EKE (endise nimega aktsiaselts EKE Invest, registrikood 10046500) kasuks välja 3096,85 eurot (kolm tuhat üheksakümmend kuus eurot ja kaheksakümmend viis senti).
3.Mõista Hsipaw Mawhpung OÜ-lt (endise nimega Idalogistika OÜ, registrikood 11813485) AS-i EKE (endise nimega aktsiaselts EKE Invest, registrikood 10046500) kasuks välja viivis 0,05% alates kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast (13.04.2019) kuni põhinõude 2219,75 eurot täitmiseni.
6.Mõista Hsipaw Mawhpung OÜ-lt (endise nimega Idalogistika OÜ, registrikood 11813485) AS-i EKE (endise nimega aktsiaselts EKE Invest, registrikood 10046500) kasuks välja menetluskulude hüvitis 1285 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend viis) eurot.
7.Mõista Hsipaw Mawhpung OÜ-lt (endise nimega Idalogistika OÜ, registrikood 11813485) AS-i EKE (endise nimega aktsiaselts EKE Invest, registrikood 10046500) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.AS EKE (endise nimega aktsiaselts EKE Invest) (hageja) esitas 21.11.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hsipaw Mawhpung OÜ (endise nimega Idalogistika OÜ) (kostja) vastu. Kostja esitas vastuväite makseettepanekule. 20.12.2017 kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.05.01.2018 esitas hageja kohtule hagiavalduse. Hageja nõuab 15.09.2011 sõlmitud Betooni põik 8 Tallinn asuvate mitteeluruumide üürilepingu alusel üüri ja kõrvalkulude tasumist summas 2 219,75 eurot. Võla kohta on esitanud hageja kostjale arved 01.01.2017 nr 3239 (maksetähtpäev 25.01.2017), 31.01.2017 nr 3269 (maksetähtpäev 15.02.2017), 01.02.2017 nr 3282 (maksetähtpäev 25.02.2017), 28.02.2017 nr 3310 (maksetähtpäev 15.03.2017) ja 15.03.2017 nr 333 (maksetähtpäev 30.03.2017). Hageja nõuab ka viivise väljamõistmist lepingu p-s 6.12 ettenähtud määraga 0,05% päevas. Hageja nõuab viivist kuni põhivõla tasumiseni. Hageja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
3.10.01.2018 kohtumäärusega võttis kohus asja menetlusse.
2 (6)
4.Kostja vaidles 04.02.2018 vastuses hagile täies ulatuses vastu. Kostja väitel oli töö puudustega. Leping pidi poolte kokkuleppel lõppema 04.12.2016. Pärast seda polnud hagejal alust nõudeid lepingu alusel esitada. Viivise nõudmine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna hageja koostöö vältel ühtegi viivisearvet ei esitanud. Kostja andis nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
5.Hageja vastas kostjale 26.02.2018 avaldusega. Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest pidi kostja lepingu p 10.3 kohaselt teatama ette 6 kuud. Kostja tegi ülesütlemisavalduse 15.08.2016 ja seega pidi leping lõppema 27.02.2017. Pooled arutasid võimalust lõpetada leping kokkuleppel varem, kuid kostja ei täitnud sellega seotud tingimusi. Kostja ei andnud ruume hagejale üle ja jätkas ruumide faktilist kasutamist veel veebruaris 2017, mil hageja võõrandas kinnisasja. Uus omanik ja kostja lõpetasid ruumide kasutamise lepingu märtsis 2017. Lepingu p 11.5 järgi oli kostja kohustatud maksma üüri ja kõrvalkulud vastavalt ruumide tegeliku kasutusaja eest.
6.18.10.2018 kohtumäärusega teatas kohus pooltele eelmenetluse lõpetamisest seisuga 14.12.2018.
7.Hageja täiendas oma õiguslikke põhjendusi 14.12.2018 avaldusega.
8.Kostja esitas oma lõplikud seisukohad 14.12.2018 avaldusega. Kostja vabastas ruumid 20.11.2016.
9.Alates 01.02.2019 menetleb käesolevat tsiviilasja kohtunik Ants Mailend. Kohus teatas pooltele 20.02.2019 e-kirja vormis tehtud määrusega kohtukoosseisu muutumisest, kirjeldas menetluse seisu, selgitas tõendamiskoormist, andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja taotluste esitamiseks ja teatas otsuse teatavakstegemise aja.
10.Hageja esitas kohtule 14.03.2019 täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja.
Kohtu põhjendused
11.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
12.Kostja ei ole vaidlustanud hageja väiteid üürilepingu tingimuste, nõude aluseks olevate arvete aluseks olnud arvestuste ja nende arvete tasumise tähtpäevade osas. Kostja vastuväide põhineb seisukohal, et vaidlusalused arved on esitatud perioodi eest, mil kostja oli juba ruumid hagejale tagastanud.
13.Üürilepingu p 11.3 järgi antakse ruumid lepingu lõppemisel üürileandjale üle kirjaliku aktiga. Hageja väitel vabastas kostja ruumid alles märtsis 2017 ehk ajal, mil tema oli need juba võõrandanud. Lepingu tingimustele vastava tõendi ruumide tagastamise kohta pidi seega kostja eelduslikult vormistama juba uue omanikuga. Kohus selgitas kostjale 20.02.2017
3 (6)
määruses, et kostja peaks tõendama ruumide tagastamist enne nõude aluseks olevate tasunõuete arvestusperioodi. Kostja seda teinud pole.
14.Kostja on vastuoluliselt väitnud, et tasus kogu võlgnevuse juba 24.11.2016 (kostja 14.12.2018 avalduse p 2). 08.02.2017 e-kirjas on kostja teatanud hagejale, et „[t]asusime eile väikse, kõige vanema arve.[] Laost viiakse penoplast ära veebruari keskel. [] Vabandan viivituse pärast. Loodan, et transpordirahad laekuvad lähipäevil ja saame oma võlgnevuse väiksemaks.“ (toimik lk 44). Kostja ei ole eitanud selle tõendi ehtsust ega selgitanud, kuidas tema arvates peaks tõendi sisu tõlgendama. Kohus järeldab sellest tõendist, et kostja ei olnud tasunud kogu võlgnevust 24.11.2016, et üüritud ruumid olid veel 08.02.2017 vabastamata ning et kostja lubas need vabastada 2017.a veebruari keskpaigaks.
15.Üürilepingu p 10.3 kohaselt pidi lepingu ülesütlemisest teatama ette 6 kuud. Kostja teatas lepingu ülesütlemisest 15.08.2016. Leping oleks selle kohaselt pidanud lõppema alles 15.02.2017. Hageja möönab, et pooled arutasid võimalust lepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel varem, kuid väidab, et kostja ei täitnud selle kokkuleppe eeltingimuseks olnud lubadust võlgade tasumiseks. Kostja on esitanud tõendeid nende läbirääkimiste kohta, kuid pole tõendanud kokkuleppe saavutamist ega selle tingimuste täitmist.
16.Üürilepingu p 11.5 kohaselt tuleb üüri ja kõrvalkulusid tasuda kuni ruumide tegeliku vabastamiseni. Seega pole käesolevas vaidluses oluline see, mis kuupäeval leping lõppes. Oluline on see, kas ruumid oli kostja valduses ajal, mille eest vaidlusalused tasuarved on esitatud. Lepingu p 6.7 kohaselt pidi kostja tasuma üüri eelneva kuu 25. kuupäevaks. Sama punkti kohaselt pidi kõrvalkulude arved esitama arvestusperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks ja need tuli tasuda 10 päeva jooksul. 01.01.2017 arve 329 on järelikult esitatud veebruari kuu üüritasu eest, arvel on ka märge „02 2017“. 01.02.2017 arve 3282 on esitatud märtsi kuu esimese poole üüritasu eest, arvel on ka märge „01.03.-15.03.2017“. 31.01.2017 arve 3269 on esitatud detsembri või jaanuari kõrvalkulude eest. 28.02.2017 arve 3210 on esitatud jaanuari või veebruari kõrvalkulude eest. 15.03.2017 arve 3333 on esitatud veebruari või märtsi kõrvalkulude eest. Vastavalt eespool tuvastatule olid üüritud ruumid faktiliselt kostja kasutuses veel vähemalt 2017.a veebruari keskpaigani ja kostja pole tõendanud, et ta vabastas ruumid enne 15.03.2017, millise kuupäevaga vaidlusaluste nõuete arvestus on lõppenud.
17.Kostja pole tõendanud, et hageja lakkas olemast üürileandjana üürilepingu pooleks tasu arvestuse perioodil. Kinnisasja uus omanik kanti kostja poolt esitatud andmetel kinnistusraamatusse alles 21.03.2017 (toimiku lk 65). Asjaõigusseaduse § 64(1) kohaselt tekib asjaõigus sellekohase kande tegemisel kinnistusraamatus. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et käesolevas asjas esitatud nõuded on esitatud ka uue omaniku poolt või on täidetud uuele omanikule.
18.Hageja nõuab viivise tasumist lepingu p-s 6.12 kokkulepitud määra 0,05% päevas alusel. Kuna hageja nõue tuleneb üürilepingust, siis vastava viivise nõudmise õigust ei lõpetanud lepingu ülesütlemise jõustumise täpne aeg. Kostja ei ole vaielnud vastu hageja väidetele vaidlusaluste arvete sissenõutavaks muutumise kuupäevade osas. Viivisenõude suurus kohtuotsuse tegemise seisuga 12.04.2019 on vastavalt: 4 (6)
Arve nr. Arve kp.
Arve maksetähtaeg
Viivitatud kuni Viivitatud kuupäevani päevi
Summa
Viivise Viivise % summa
01.01.2017
25.01.2017
12.04.2019
1 108,34
0,05
447,22
31.01.2017
15.02.2017
12.04.2019
105,82
0,05
41,59
01.02.2017
25.02.2017
12.04.2019
871,39
0,05
337,66
28.02.2017
15.03.2017
12.04.2019
103,30
0,05
39,15
15.03.2017
30.03.2017
12.04.2019
30,90
0,05
11,48
KOKKU:
877,10
19.Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingujärgse tasu 2219,75 eurot ja kohtuotsuse tegemise kuupäevaks (12.04.2019) kogunenud viivise 877,10 eurot, kokku 3096,85 eurot.
20.Hageja on palunud viivise väljamõistmist kuni põhivõla tasumiseni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Juhindudes nimetatud sättest ja TsMS §-st 367 mõistab kohus välja viivise määraga 0,05% päevas kohtuotsuse tegemise päevale järgnevast päevast (13.04.2019) kuni põhinõude 2219,75 eurot täitmiseni.
21.Kostja väited viivisenõude lubamatuse kohta on alusetud. Viivisenõude esitamata jätmine enne kohtusse pöördumist ei mõjuta iseenesest nõude lubatavust. Hageja pöördus kohtusse vähem kui aasta pärast võla sissenõutavaks muutumist. Kostja ei ole esitanud kohtule põhjendusi, millest järelduks kostja õiguspärane ootus selleks, et hageja viivisenõuet ei esita. Viivisenõude vähendamist ei ole kostja palunud ega ole põhjendanud ja tõendanud asjaolusid, mis võimaldaksid viivist vähendada (VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1). Menetluskulude jaotus
22.Hageja on palunud kohtul mõista hüvitis tema poolt käesolevas tsiviilasjas kantud menetluskulude eest – riigilõiv summas 275 eurot ja lepingulise esindaja tasu 990 eurot 9 tunni töö eest tunnitasuga 110 eurot (käibemaksuta), millele lisandub 20 eurot õigusabi eest maksekäsu kiirmenetluses. Lepingulise esindaja toimingud on loetletud hageja 13.03.2019 menetluskulude nimekirjas. Kohtu arvates on tegemist vajaliku ja põhjendatud kuluga. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kohus määrab menetluskulud kostja kanda ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 1285 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus käesolevas otsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ 5 (6)
Ants Mailend kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.