AB "Lietuvos draudimas" AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu avaldus Tallinn, Pae tn 86 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes Menetluse lõpetamine
Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB "Lietuvos draudimas" AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu (registrikood 110051834) Avaldaja lepinguline esindaja: Arvi Luhakooder Puudutatud isik: Tallinn, (registrikood 80137032)
Pae
tn
86
korteriühistu
Puudutatud isiku seaduslik esindaja: juhatuse liige L.I
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu AB "Lietuvos draudimas" (AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu) avaldusest loobumise avaldus.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-25-1475 menetlus avaldusest loobumise tõttu.
3.Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
4.Tagastada avaldaja tasutud riigilõivust 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arvelduskontole nr XXX selgitusega „xxx, tsiviilasi 2-251475.“
Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1.Harju Maakohtu menetluses on AB "Lietuvos draudimas" (AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kaudu) avaldus Tallinn, Pae tn 86 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Avalduse kohaselt on AB-l "Lietuvos draudimas" (avaldaja) Tallinn, Pae tn 86 korteriühistu (registrikood 80137032, puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõue, mille aluseks on korteri aadressil Tallinn xxx kahjustada saamine veelekke tõttu. Nimetatud korteri kindlustamiseks on avaldaja ja korteriomanik sõlminud kindlustuslepingu. Avaldaja on hüvitanud korterile tekkinud kahju summas 7161,35 eurot. Avalduse kohaselt selgitas korteriühistu avaldajale, et veeleke sai alguse korterist x, kus hakkas lekkima küttesüsteem.
3.Avalduses palub avaldaja mõista puudutatud isikult välja kahjuhüvitise summas 7161,35 eurot, viivise põhinõudelt seisuga 28.01.2025 summas 24,06 eurot ja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 29.01.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
4.10.04.2025 teatas J A OÜ (registrikood xxx) juhatuse liige J Z kohtule, et puudutatud isik edastas talle kohtuasja materjalid, sest J A OÜ oli korteri nr x omanik sel ajal, kui toimus uputus. J Z avaldas, et põhinõue summas 7161,35 eurot on avaldajale tasutud 25.02.2025. Teatele oli lisatud maksekorraldus, mille kohaselt on 25.02.2025 J A OÜ tasunud avaldajale 7161,35 eurot.
5.Puudutatud isik esitas 20.04.2025 avaldusele vastuse, mille kohaselt on puudutatud isik seisukohal, et kahju põhjustanud veeleke oli tingitud ebapiisavalt pingutatud radiaatori poltidest, mis tekkisid pärast korteri nr x omaniku iseseisvat ja mittesanktsioneeritud küttesüsteemi ümberehitust. Korteri nr x omanik teavitas ühistut, et soovib lahendada kahjuküsimuse ise, ilma kohtu sekkumiseta, ja tasuda nõutud kahju. Puudutatud isiku avaldusele oli samuti lisatud maksekorraldus, mille kohaselt on 25.02.2025 J A OÜ tasunud avaldajale 7161,35 eurot.
6.16.05.2025 esitas avaldaja avalduse osaliseks nõudest loobumiseks. Avalduses loobus avaldaja osaliselt põhinõudest summas 7076,03 eurot. Avaldaja jäi ülejäänud nõude juurde.
7.19.05.2025 kohtunõudes andis kohus menetlusosalistele tähtaja kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ja allkirjastatud kompromissi kohtule esitamiseks kuni 09.06.2025. Kohus selgitas menetlusosalistele, et kohtu hinnangul oleks mõistlik kaaluda kompromissi sõlmimist, kuivõrd korteri nr x omanik J A OÜ on suurema osa võlgnevusest avaldajale juba tasunud ning on nii puudutatud isikule kui ka kohtule avaldanud soovi tasuda ka viivis ja menetluskulud. Kohus selgitas samuti, et menetlusosalistel on võimalik J A OÜ kompromissi kaasata ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse.
8.22.05.2025 esitas avaldaja avaldusest loobumise avalduse. Avaldaja teatas kohtule, et korteri nr x omanik J A OÜ hüvitas 21.05.2025 avaldajale täiendavalt menetluskulud summast 575 eurot. Seoses sellega loobub avaldaja kogu nõudest, kuna avaldajale on tasutud eelnevalt põhinõue ning nüüd menetluskulud. Avaldaja ei taotle menetluskulude kindlaksmääramist, sest menetluskulud 575 eurot, sh pool riigilõivust summas 25 eurot, on avaldajale tasutud.
9.Avaldaja palub tagastada pool riigilõivust summas 25 eurot AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arvelduskontole nr XXX selgitusega „xxx, tsiviilasi 2-251475.“ 2/4
10.23.05.2025 saatis kohus avaldusest loobumise avalduse puudutatud isikule ja määras puudutatud isikule seisukoha esitamiseks tähtpäeva 30.05.2025. Kohus selgitas, et kui puudutatud isik soovib menetluskulude väljamõistmist avaldajalt, peab ta seda vastuses märkima.
11.26.05.2025 teatas puudutatud isik kohtule, et ta on nõus menetluse lõpetamisega. Puudutatud isik teatas, et tal ei ole nõudeid avaldaja vastu.
12.TsMS § 475 lg 1 p 13 ja TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel vaatab kohus käesolevat kohtuasja läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).
13.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
14.Kohus leiab, et avaldaja avaldusest loobumise avaldus tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. Kohus ei tuvastanud TsMS § 429 lg-s 4 märgitud asjaolusid.
15.TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
16.TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (TsMS § 150 lg 4).
17.Seoses avaldusest loobumisega palub avaldaja tagastada riigilõiv summas 25 eurot. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot, seega kuulub tagastamisele 25 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb riigilõiv tagastada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali arvelduskontole nr XXX selgitusega „xxx, tsiviilasi 2-25-1475.“
18.TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
19.Avaldaja on avaldusest loobunud, sest korteri nr x omanik J A OÜ on tasunud avaldaja nõude puudutatud isiku vastu. J A OÜ 10.04.2025 kohtule esitatud teatest nähtuvalt tasus J A OÜ võlgnevuse, sest veeleke sai alguse talle kuuluvast korterist. 20.04.2025 puudutatud isiku esitatud vastuses on puudutatud isik asunud seisukohale, et korteriühistu ei vastuta tekkinud kahju eest, sest see tulenes korteriomaniku enda tegevusest. Seega on avaldaja nõude rahuldanud menetlusväline isik. Kuivõrd puudutatud isik ei ole avaldaja nõuet tunnistanud, ei saa ka asuda seisukohale, et J A OÜ tasus avaldajale võlgnevuse puudutatud isiku eest.
3/4
20.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 168 lg 4 ja TsMS § 477 lg 1 alusel jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik on kohtule teatanud, et tal ei ole nõudeid avaldaja vastu. Seega ei ole käesolevas menetluses hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. 21. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Koik kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.