WETT Eesti OÜ hagi PisuHand OÜ (Pirmadienis Invest OÜ õigusjärglane) ja Osaühingu Kroodi Vesi vastu solidaarselt 24 443,45 euro ja viiviste nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.08.2018 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Kroodi Vesi apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
26 380,25 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: WETT Eesti OÜ (registrikood 10495860), lepinguline esindaja Kaili Siilak Kostja I: PisuHand OÜ (registrikood 12343403) Kostja II: Osaühing Kroodi Vesi (registrikood 14088607), lepinguline esindaja vandeadvokaat Alar Eiche
Kohtuistungi toimumise aeg
11.03.2019, avalik kohtuistung
Resolutsioon
1.Harju Maakohtu 24.08.2018 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis Osaühingult Kroodi Vesi WETT Eesti OÜ kasuks välja põhivõla 16 306 eurot 65 senti ületavas osas, samuti 16 306 eurot 65 senti ületavalt põhivõlalt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Jätta tühistatud osas hagi rahuldamata.
2.Samuti tühistada Harju Maakohtu 24.08.2018 otsus osas, milles maakohus jaotas menetluskulud WETT Eesti OÜ hagis Osaühingu Kroodi Vesi vastu. Teha selles osas uus menetluskulude jaotus.
Muus osas jätta Harju Maakohtu 24.08.2018 otsus muutmata.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:
5.1 Rahuldada WETT Eesti OÜ hagi PisuHand OÜ vastu täielikult ja Osaühingu Kroodi Vesi vastu osaliselt. 5.2 Välja mõista PisuHand OÜ-lt ja Osaühingult Kroodi Vesi solidaarselt WETT Eesti OÜ kasuks põhivõlg 16 306 eurot 65 senti. 5.3 Välja mõista PisuHand OÜ-lt ja Osaühingult Kroodi Vesi solidaarselt WETT Eesti OÜ kasuks viivis põhivõlalt (16 306 eurot 65 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni. 5.4 Välja mõista PisuHand OÜ-lt WETT Eesti OÜ kasuks täiendavalt põhivõlg 8136 eurot 80 senti. 5.5 Välja mõista PisuHand OÜ-lt WETT Eesti OÜ kasuks viivis põhivõlalt (8136 eurot 80 senti) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni. 5.6 WETT Eesti OÜ maakohtu menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega PisuHand OÜ vastu, jätta PisuHand OÜ kanda. 5.7 PisuHand OÜ maakohtu menetluskulud jätta tema enda kanda. 5.8 WETT Eesti OÜ maakohtu menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega Osaühingu Kroodi Vesi vastu, jätta 33 % ulatuses WETT Eesti OÜ kanda ja 67 % ulatuses Osaühingu Kroodi Vesi kanda. 5.9 Osaühingu Kroodi Vesi maakohtu menetluskulud jätta 33 % ulatuses WETT Eesti OÜ kanda ja 67 % ulatuses Osaühingu Kroodi Vesi kanda. 5.10 WETT Eesti OÜ ja Osaühingu Kroodi Vesi menetluskulud ringkonnakohtus jätta 33 % ulatuses WETT Eesti OÜ kanda ja 67 % ulatuses Osaühingu Kroodi Vesi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja esitas 30.11.2016 Harju Maakohtusse hagi Pirmadienis Invest OÜ (kuni 29.11.2016 ärinimega Maardu Veevärk OÜ) (kostja I) vastu 24 443,45 euro tasumiseks ja viiviste väljamõistmiseks. 17.01.2017 esitas hageja taotluse Osaühingu Kroodi Vesi (kostja II) kaasamiseks. 30.11.2017 esitas hageja täpsustatud hagi, milles palus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista 24 443,45 eurot ja viivise alates 30.11.2016 kuni põhivõla tasumiseni.
15.03.2018 on Pirmadienis Invest OÜ (ühendatav ühing) ühinenud PisuHand OÜ-ga (ühendav ühing). 26.04.2018 istungil tehtud määrusega asendas maakohus kostja Pirmadienis Invest OÜ õigusjärglasega PisuHand OÜ-ga.
2.Hagiavalduse kohaselt on WETT Eesti OÜ ja Maardu Veevärk OÜ vahel 01.06.2015 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise leping nr VK-75A, millega kostja 1 kohustus tagama Maardus Fosforiidi 14 asuva kinnisasja varustamise veega ning olmereovee vastuvõtmise. Enne WETT Eesti OÜ-d tarbis nimetatud kinnisasjal samu teenuseid 05.03.2013 sõlmitud veeteenuse osutamise lepingu nr VK-75 alusel JKVGrupp OÜ. Teenusepakkujaks lepingust nähtuvalt oli AS Maardu Katlamaja, kes vastavalt 15.07.2014 lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülemineku teatele oli Maardu Veevärk OÜ õiguseellane.
3.30.05.2016 pöördus hageja hagiavaldusega kohtusse, tuvastamaks 01.06.2015 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepinguga nr VK-75A kehtestatud vee ja reovee vastuvõtmise ning puhastamise hinnakokkuleppe tühisust ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seadusega (ÜVVKS) kehtestatud nõuetega vastuolu tõttu. Kohus on 19.09.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8480 tuvastanud, et WETT Eesti OÜ ja Maardu Veevärk OÜ vahel 01.06.2015 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepinguga nr VK-75A kehtestatud vee ja reovee vastuvõtmise ning puhastamise hinnakokkuleppe on tühine. Kohus leidis, et Maardu Veevärk OÜ on rikkunud ÜVVKS § 142 lg-st 1 tulenevat kohustust kooskõlastada oma hinnakiri Konkurentsiametiga, mistõttu on kokkulepe seadusjärgsest hinnast kõrgema hinna kohta TsÜS § 87 järgi tühine. Järelikult on WETT Eesti OÜ tasunud Maardu Veevärk OÜ-le alates 2015 juunist kuni 2016 märtsini tühise hinnakokkuleppe alusel oluliselt rohkem, kui Maardu Veevärk OÜ oli õigustatud vastavalt seadusele saama.
4.Sarnaselt WETT Eesti OÜ-ga sõlmitud lepinguga, ei olnud ka JKVGrupp OÜ-le esitatud arvetel kajastatud hinnad nõuetekohaselt Konkurentsiametiga kooskõlastatud. Puurkaevuvee hinnaks oli märgitud lepingu p-s 3.3 1,853 eurot/m3 (ilma käibemaksuta) ja olmereovee vastuvõtmise ja puhastamise veekulu hinnaks 5,049 eurot/m3 (ilma käibemaksuta). Alates 2014 septembrist on vastavad hinnad tõusnud 2,02 euroni/m3 (ilma käibemaksuta) ja 5,25 euroni/m3 (ilma käibemaksuta). JKVGrupp OÜ ja AS Maardu Katlamaja vahel 05.03.2013 sõlmitud lepinguga nr VK-75 kehtestatud hinnakokkuleppe on tühine, kuivõrd vee-ettevõtja on rikkunud ÜVVKS § 142 lg-st 1 tulenevat kohustust kooskõlastada oma hinnakiri Konkurentsiametiga. Seega on ka JKVGrupp OÜ tasunud perioodi 2013 märts kuni 2015 mai eest tühise hinnakokkuleppe alusel oluliselt rohkem, kui teenuse pakkuja oli õigustatud vastavalt seadusele saama. Vastava nõudeõiguse Maardu Veevärk OÜ vastu on JKVGrupp OÜ loovutanud WETT Eesti OÜ-le.
5.Kuivõrd nii JKVGrupp OÜ kui ka WETT Eesti OÜ on alates lepingute sõlmimisest tasunud teenuste eest tühise hinnakokkuleppe alusel, siis on hagejal õigus nõuda tühise tehingu alusel saadu tagasi. Kokkuvõtvalt on kostja I kohustatud WETT Eesti OÜ-le tasuma alusetult saadud 24 443,45 eurot. Hageja hinnangul vastutab eelkirjeldatud kohustuse eest solidaarselt kostjaga I pärast tema majandustegevuse lõpetamist vee- ja kanalisatsiooniteenuse üle võtnud Osaühing Kroodi Vesi (kostja II). Kostja I vastuväited
6.Kostja I vaidles hagiavaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Kostja I möönab, et kohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-16-8480, et kostja I ja hageja vaheline hinnakokkulepe on tühine ning nimetatud kohtuotsus on selles osas jõustunud. Samas leiab kostja I, et hageja ei saa sellest järeldada, et ka kõik eelnevad kostja I või tema õiguseellase poolt sõlmitud hinnakokkulepped on tühised. Iga konkreetse lepingu puhul tuleb hinnakokkuleppe tühisus eraldi tuvastada, kuid JKVGrupp OÜ ja Maardu Katlamaja AS vahelise lepingu puhul ei ole hinnakokkuleppe tühisust tuvastatud, mistõttu on nimetatud hinnakokkulepe kehtiv. Eeltoodust tulenevalt ei ole JKVGrupp OÜ-l tekkinud ka tagasinõuet kostja I vastu, kuna JKVGrupp OÜ on tasunud osutatud teenuse eest lepingus kokkulepitud määras ning lepingus kokkulepitut ei ole vaidlustatud.
8.Juhul, kui kohus leiab, et JKVGrupp OÜ-l on tekkinud tagasinõue kostja I vastu, keeldub kostja I täitmast JKVGrupp OÜ-l perioodil 2013 märts kuni 2013 november tekkinud nõudeid kostja I vastu, kuna nimetatud nõuded on hagiavalduse esitamise ajaks aegunud.
9.Kostja I ei nõustu hageja poolt esitatud nõude arvestusega ning vaidleb vastu hagejapoolsele tasaarvestamisele ning hageja viivise nõudele. Kostja I ei nõustu ka hageja seisukohaga, et on toimunud ettevõtte üleminek Maardu Veevärk OÜ-lt Osaühingule Kroodi Vesi. Kostja II vastuväited
10.Kostja II vaidles hagiavaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
11.Kostjalt I ei ole kostjale II üle läinud ühtegi kostja I poolt sõlmitud lepingut, õigust, kohustust ega nõuet. Kostjad pidasid läbirääkimisi kostjale I kuuluva vara (taristu) omandamiseks vastastikuses teadmises, et kostja II ei omanda mitte ettevõtet, vaid ainult ettevõtte vara. 20.10.2016 sõlmisid pooled notariaalselt rajatiste müügi eellepingu, kus käsitleti detailides, milliste tingimuste saabumisel sõlmitakse põhileping. Eellepingu punktis 2.3.1. on pooled avaldanud ühemõtteliselt, et nad ei soovi sõlmida ettevõtte müügilepingut ning ostja (kostja II) huvi on omandada üksnes lepingu esemeks olevad rajatised. Kostjad sõlmisid kostjale I kuuluvate rajatiste müügilepingu 03.11.2016. Müügilepingus on pooled selgelt väljendanud, et lepingut ei saa käsitleda ettevõtte üleminekuna. Kuna ettevõtte üleminekut ei toimunud, ei vastuta kostja II solidaarselt kostjaga I.
12.JKVGrupp ega hageja ei saa esitada esindusõiguseta tehtud tehingust tulenevaid väidetavaid nõudeid kostja II vastu isegi juhul, kui ettevõtte üleminek oleks toimunud 03.11.2016 tehinguga. Esindusõiguseta sõlmitud tehingust tulenevate nõuete loovutamine JKVGrupp poolt hagejale ei too kostjale II kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi.
13.Kostja II esitas Konkurentsiametile hinnataotluse 24.11.2016 määrata hinnad järgnevalt: tasu vee eest summas 2,25 eurot/m3 ja tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 2,35 eurot/m3, mille Konkurentsiamet rahuldas taotletud suuruses 07.12.2016. Kostja II leiab, et alates 15.11.2016, kui kostja II alustas teenuse osutamisega hagejale, tekkis kostjal II õigus nõuda hagejalt teenuse eest tasumist vastavalt Konkurentsiameti kooskõlastatud hindadele.
14.Kostjale II jääb arusaamatuks ka nõude aluseks olev hageja arvutus. Hageja nõue on osaliselt aegunud.
Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
15.Harju Maakohus rahuldas 24.08.2018 otsusega hagi, mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 24 443,45 eurot ja viivise põhivõlalt (24 443,45 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.11.2016 kuni põivõla tasumiseni. Hageja menetluskulud jättis maakohus solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud nende endi kanda.
16.Kohus tuvastas vaidlustamata asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt, et: hageja ja Maardu Veevärk OÜ (käesoleval hetkel kostja I) vahel sõlmiti 01.06.2015 veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise leping nr VK-75 A, millega kostja I kohustus tagama Maardus Fosforiidi 14 asuva kinnisasja varustamise veega ning olmereovee vastuvõtmise; enne hagejat tarbis kinnisasjal Fosforiidi 14 Maardu samu teenuseid 05.03.2013 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepingu nr VK-75 alusel JKVGrupp OÜ, teenusepakkujaks oli Maardu Veevärk OÜ õiguseellane AS Maardu Katlamaja; JKVGrupp OÜ on lepingust nr VK-75 tuleneva nõude loovutanud hagejale; Harju Maakohtu 19.09.2016 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-8480 on tuvastatud WETT Eesti OÜ-ga 01.06.2015 sõlmitud teenuselepingu hinnakokkuleppe tühisus; Maardu Linnavalitsuse 22.12.2009 määrusega nr 16 on kehtestatud Maardu linna erinevatele elamurajoonidele veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenusehinnad; kostja I Konkurentsiametiga vaidlusalusel perioodil hinda kooskõlastatud ei ole ning kostja I suhtes kohalduvad ÜVVKS-s sätestatud nõuded.
17.Kuna jõustunud kohtulahendiga on tuvastatud, et lepingus nr VK-75A sisalduv hinnakokkuleppe on tühine, siis on hagejal õiguslik alus hageja poolt tasutud summa tagasisaamiseks.
18.Poolte vahel on vaidlus, kas 05.03.2013 sõlmitud lepingus nr VK-75 sisalduv hinnakokkuleppe on tühine. Kostja suhtes kohalduvad ÜVVKS-s sätestatud nõuded ning veeteenuse osutajal Konkurentsiametiga vaidlusalusel perioodil hinda kooskõlastatud ei olnud. Tuvastatud on ka, et kui Konkurentsiamet juhtis vee-ettevõtja tähelepanu puudustele tema tegevuses, toimus Maardu Veevärk OÜ taotletud hinnamenetlus, kuid Konkurentsiamet leidis, et taotletud veeteenuse hind ei ole põhjendatud. Seega on tuvastatud, et kostja I ega tema õiguseellane ei ole oma hinnakirja vaidlusalusel perioodil Konkurentsiametiga kooskõlastanud. Võttes arvesse, et lepingus nr VK-75 ei ole järgitud ÜVVKS § 142 lg-st 1 tulenevat kohustust, on AS Maardu Katlamaja ja JKVGrupp OÜ vahel 05.03.2013 sõlmitud hinnakokkulepe (lepingu punkt 3.3) tühine, kuna see on ÜVVKS § 142 lõikega 1 vastuolus. Kohus ei nõustud kostja II seisukohaga, et hageja nõude aluseks olevad lepingud on allkirjastatud esindusõiguseta isiku MR poolt. Lepingu täitmise kaudu on olnud kostjal I heakskiit TsÜS § 68 tähenduses. Lisaks on tuvastatud, et MR-l oli vastav volitus Forforiidi 14 asuva kinnisvaraga seotud tehinguteks, s.t ka kinnistul veevarustuslepingute sõlmimiseks, nii JKVGrupp OÜ-lt kui WETT Eesti OÜ-lt.
19.Asjassepuutuv ei ole kostja II poolt avaldatu, et ta esitas Konkurentsiametile hinnataotluse 24.11.2016 määrata kostjale hinnad, mille Konkurentsiamet rahuldas 07.12.2016. See väljub hageja nõude arvestuse perioodist.
20.Vaidlust ei ole selles, et Maardu Linnavalitsuse 22.12.2009 määrusega nr 16 ei ole kehtestatud teenusehinda konkreetselt Kroodi piirkonnas, kuid see ei tähenda seda, et lähtuda saaks pooltevahelises lepingus kokkulepitud hinnast, mis on kohtu poolt tuvastatud
asjaoludel tühine. Seega tuleb lähtuda KOV-i poolt kehtestatud hinnast, so käesoleval juhul Maardu Linnavalitsuse 22.12.2009 määrusest nr 16. Määrus kehtis kuni 31.12.2010, mis hõlmab ka nõutava 31.10.2010. Määruse alusel oli veevarustusteenuse maksumuseks 16,68 krooni/m3 (ilma käibemaksuta) ehk 1,07 eurot/m3. Heitvee ärajuhtimise teenuse hinnaks oli määrusega määratud 22,50 krooni (ilma käibemaksuta) ehk 1,44 eurot/m3. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud seisukoht, et hagejal oli õigus saada teenuseid mitte kõrgemate kui eelviidatud määrusest tulenevate hindadega. Asjakohane ei ole kostjate käsitlus hinna võrdluse osas Ida-Virumaal Kohtla vallas Järve külaga. Asjaolu, et nimetatud piirkonnas on Konkurentsiamet teenusehinna 01.12.2015 kooskõlastanud, ei tähenda, et seda saaks käesoleval juhul hinna arvestamisel aluseks võtta. Kroodi piikond asub Harjumaal Maardu linnas ning teenuse eest tasumisele kuuluvat hinda saab võrrelda selles piirkonnas KOV-i poolt kehtestatud hinnaga. Kostjad ei ole esitanud ka erinevate piirkondade võrdlemiseks vajalikke tõendeid. Tõendite puudumise tõttu ei ole piirkonnad omavahel võrreldavad.
21.Vaidlust ei ole, et nii hageja kui ka JKVGrupp OÜ on neile lepingujärgsetes tariifides esitatud teenusepakkuja arved tasunud. Vaidlust ei ole ka arvete koondites esitatud arvestusperioodide, tarbitud teenuste koguste ega arvetel kajastatud teenuste ja tasude osas, mille võrdluses Maardus kohaliku omavalituse poolt kehtestatud hindadega on hageja esitanud tühisest kokkuleppest lähtuva tagasinõude arvestuse. Kostjad on üksnes märkinud, et ei nõustu hageja nõude arvestusega, samas eelviidatud nõude arvestuse aluseks olevaid näitajaid ja tõendeid vaidlustamata. Esitatud tõendite ja hageja poolt koostatud tabelite alusel on tuvastatav, et JKVGrupp OÜ on lepingu alusel tasunud perioodil märts 2013 kuni mai 2015 kokku 32 148,18 eurot (käibemaksuta). Arvestades Maardu Linnavalitsuse poolt 22.12.2009 määrusega kehtestatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindasid, oli kostja I JKVGrupp OÜ-lt perioodil märts 2013 kuni mai 2015 õigustatud nõudma 11 513,37 eurot. Seega on JKVGrupp OÜ enam tasunud 20 634,81 eurot (32 148,18-11 513,37). WETT Eesti OÜ on perioodi juuni 2015 kuni veebruar 2016 arvete eest tasunud Maardu Veevärk OÜ-le kokku 10 374,29 eurot (käibemaksuta). Arvestades Maardu Linnavalitsuse poolt 22.12.2009 määrusega kehtestatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste hindasid, oli kostja I perioodil juuni 2015 kuni veebruar 2016 õigustatud WETT Eesti OÜlt nõudma 3581,77 eurot, millest tulenevalt on WETT Eesti OÜ tasunud kostjale I alusetult 6792,52 eurot (10 374,29-3581,77).
22.Alates märtsist 2016 ei ole hageja kostja I poolt esitatud arveid tasunud. Hagejal on kostja I vastu nõue, mida tasaarvestada. Kostjal I on õigus nõuda hagejalt perioodi märts 2016 kuni oktoober 2016 teenuste eest 3483,88 eurot, millest hageja on 25.04.2016 tasunud 500 eurot. Seega on kostja I tasunõue perioodi märts 2016 kuni oktoober 2016 eest 2983,88 eurot. Hageja on oma nõude igakuiselt tema poolt arvestuslikult tasumisele kuulunud summaga tasaarvestanud. Sellega on hageja igakuised kohustused seadusest tulenevas ulatuses täidetud, kuid tasaarvestuse ulatus vähendab tagasinõuet 2983,88 euro võrra. Seega on kostja I kohustatud hagejale tasuma veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepingutest nr VK-75 ja VK-75A vee ja reovee vastuvõtmise ning puhastamise hinnakokkulepete tühisuse tõttu alusetult saadud 24 443,45 (20 634,81+6792,52-2983,88) eurot. Hageja viivise nõue on seadusega kooskõlas ja põhjendatud ning kostjalt I tuleb
hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (24 443,45 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.11.2016 kuni põivõla tasumiseni.
23.Maakohus leidis, et hagi ei ole aegunud. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. JKVGrupp OÜ on loovutanud lepingust tuleneva nõude kostja I vastu hagejale 01.06.2016, so sellest ajast tekkis hagejal õigus esitada alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu. Hagi on esitatud 30.11.2016, so TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.
24.Ettevõtte ülemineku hindamisel ei oma tähtsust kostja II poolt kirjeldatud väidetavad Maardu Linnavalitsuse kaalutlused ja tagamaad, mis viisid kostja II asutamiseni, mistõttu sellega seonduvaid menetlusosaliste seisukohti ja tõendeid kohus ei analüüsinud. Kohus nõustus hagejaga selles, et ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ei ole kindlaks määratud kriteeriumite nimekirja, millistele asjaoludele tuginevalt saab konkreetsel juhul tuvastada ettevõtte ülemineku. Vaidlustamata asjaolu kohaselt võõrandas kostja I kostjale II 03.11.2016 müügilepingu alusel tervikliku veemajandustaristu, mis võimaldab tegutseda vee-ettevõtjana ja tagada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise Kroodi majanduspiirkonnas, millest teavitati ka hagejat. Teatise kohaselt oli veemajandustaristu valdus juba ka üle antud. Kostja I oli vee-ettevõtja, kes vastava teenuse osutamiseks vajaliku veemajandustaristu võõrandas kostjale II, kellel enne majandustegevus puudus. Kostja II asutati alles 28.07.2016. Taristu raames on võõrandatud vastavalt lepingu p-le 1.3 pumplahoone, puurkaev nr 376, veemahuti 7, puurkaev nr 374, puurkaev, veetorustik, kanalisatsioonitorustik; vastavalt lepingu p-le 1.4 kanalisatsioonitorustik asukohaga Jõelähtme vallas, reovee väljaveo kaevud Jõelähtme vallas; vastavalt lepingu p-le 1.5 ka lepingu eseme teenindamiseks vajalikud seadmed (pumbad ja elektrikilp ning elektriliste seadmete süsteemid). Kostja I on kinnitanud, et müüdud vara moodustas suure osa kostja I varast. Seega on võimalik asuda seisukohale, et kostjale I sisuliselt vee-ettevõtjana tegutsemiseks mingit materiaalset baasi ei jäänud. Hageja on esitanud tõendi selle kohta, et kostja I on alates 23.11.2016 likvideerimisel, kuid tal ei ole tekkinud arvestatavas suuruses riiklike maksude tasumise kohustusi, mis võiksid viidata majandustegevuse jätkumisele. Puuduvad nii käive kui ka töötajad. Seega on tuvastatud kostja I tegevuse lõppemine veeettevõtjana, kuivõrd vähemalt see ettevõtte osa, mille baasil tegutseti vee-ettevõtjana Kroodi piirkonnas, on võõrandatud kostjale II. Müügilepingu p 1.2 kohaselt müüs kostja I kostjale II vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajatised Maardu linnas ja osaliselt Jõelähtme vallas koos nende oluliste osade ja päraldistega, mis moodustab tervikliku vee- ja kanalisatsioonisüsteemi (veemajandustaristu) ning mille kaudu osutas kostja I Maardus Kroodi piirkonnas vee- ja kanalisatsiooniteenust. Kostja II on eellepingu p-s 2.2.3 kinnitanud, et soovib omandada lepingu eseme juhul, kui see moodustab tervikliku veemajandustaristu, mis võimaldab tegutseda vee-ettevõtjana ja tagada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise Kroodi majanduspiirkonnas. Kostja II on 02.03.2017 vastuse p-s 28 kinnitanud kohtule, et ta alustas vee-ettevõtjana teenuse osutamisega just 15.11.2016. Seega on ettevõtte üleminek faktiliselt toimunud hiljemalt veemajandustaristu valduse üleminekuga 15.11.2016. Veemajandustaristu on üheks määravaks majandusüksuse elemendiks, kuna see vara on olemuselt seotud ettevõtte majandamisega ning teenib selle majandamist. Vaidlust ei ole, et kostjate 03.11.2016 lepinguga anti üle Kroodi majanduspiirkonnas vee-ettevõtjana
tegutsemiseks vajalik vara, millest teavitati ka kliente. Eeltoodu vastab Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-113-11 märgitule, et kui üle on antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n-ö ettevõtte tuum), lähevad VÕS § 182 lg 2 järgi üle ka kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, sh lepingutest tulenevad kohustused. Kostja II on kinnitanud, et asus hageja tarbimispiirkonnas alates 15.11.2016 kostjale I kuulunud veemajandustaristu kaudu osutama teenuseid, olles saanud 07.12.2016 ka Konkurentsiametilt hindade kooskõlastuse. Tuvastatud on, et Maardu LV 13.12.2016 otsusega määrati kostja II vee-ettevõtjaks Kroodi tegevuspiirkonnas. Seega jätkas kostja II teenuse osutamist, võttes üle kõik selleks olulise vajaliku materiaalse baasi. Kostja II osutab omandatud vara baasil Kroodi majanduspiirkonnas vee- ja kanalisatsiooniteenuseid, mistõttu ei saa olla kahtlust, et tegemist on majandusüksusega, mille kaudu kostja I tegutses. Asjaolu, et kliendilepingud kostjaga I lõpetati ja taassõlmiti kostjaga II, on seletatav sellega, et pärast taristu võõrandamist kostja I enam majandustegevust jätkata ei saanud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-131-11 asunud seisukohale, et isegi olukord, kus samade klientide teenindamist ei jätkataks, ei välista ettevõtte üleminekut. Kuigi 03.11.2016 müügilepingu p-s 2.3.1. on pooled avaldanud, et nad ei sõlmi ettevõtte müügilepingut ning ostja huvi on omandada üksnes lepingu ese, s.o terviklik veemajandustaristu, siis on kohtu hinnangul eelnevaga tuvastatud, et faktiliselt on siiski toimunud ettevõtte üleminek, mistõttu tuvastatu prevaleerub poolte avaldatu ees. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni eesmärk ongi vältida võlausaldajate huvide kahjustamist (sh lepingus pelgalt formaalselt sõnastatud välistusega), kui varad lahutatakse kohustustest. Eeltoodust tulenevalt vastutab rahalise nõude täitmise eest ka kostja II solidaarselt kostjaga I. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
25.Kostja II esitas maakohtu otsuse peale 03.10.2018 apellatsioonkaebuse, milles palub võlaõigusseaduse § 6 lg 2 alusel mitte kohaldada võlaõigusseaduses olevad sätteid (VÕS § 180-185, konkreetsemalt VÕS § 182 lg 2) ettevõtte ülemineku kohta kostja II kui kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva elutähtsat teenust osutava ettevõtte suhtes, tunnistada põhiseadusevastaseks võlaõigusseaduses olevad sätted (VÕS § 180-185, konkreetsemalt VÕS § 182 lg 2) ettevõtte ülemineku kohta kohaliku omavalitsuse valitseva mõju all oleva elutähtsat teenust osutava ettevõtte suhtes, tühistada maakohtu otsus kostja II osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi kostja II suhtes rahuldamata.
26.Kostja II on kohaliku omavalitsuse (KOV) valitseva mõju all olev elutähtsat teenust osutav ettevõte, mis kuulub 100%-lt AS-le Maardu Vesi, mis omakorda kuulub 100%-lt Maardu linnale. Kostja II näol ei ole tegemist seega turul vabalt tegutseva äriühinguga.
27.Kostja II ei omandanud 03.11.2016 lepinguga terviklikku ja töökorras veemajandustaristut. Kujunenud sundolukorras oli kohalik omavalitsus nõus omandama avariilise taristu tingimusel, et seda ei käsitleta ettevõtte või selle osa üleminekuna. Müügilepingus on pooled selgelt väljendanud, et lepingut ei saa ega või käsitleda ettevõtte üleminekuna. Seejuures ühingute juhtorganite liikmed, omanikud ja registrijärgsed aadressid ei kattu, ühtegi lepingut kostja II üle ei võtnud ja tegelikkuses omandati ebastabiilsele ettevõttele kuulunud avariiline vara (taristu).
28.Antud juhul tuleb VÕS § 182 lg 2 jätta kohaldamata. Kohalik omavalitsus oli sunnitud oma kohustuste täitmiseks vara omandama ainult selleks, et ei tekiks tootmise seiskumist ja sellega seonduvat majanduslikku ja sotsiaalset katastroofi terves piirkonnas (kus asub 58
ettevõtet, kus töötab ca 600 inimest). KOV-i sunnitud tegevus päästis muuhulgas ka hageja äritegevuse, kellele selle sammu läbi samuti tagati äritegevuse jätkuvus. KOV käitus heas usus ega saanud tegevusest tulu. Omandatud vara on väärtusetu ja täielikult amortiseerunud. Sellises olukorras ei saa panna KOV-le kohustust vastutada eelmise vee-ettevõtja kohustuste eest. See oleks äärmiselt ebaõiglane, seda enam, kus üks pretsedent tooks kaasa ka analoogsete nõuete esitamise ülejäänud ettevõtjate poolt. Kostja II palub kohtul VÕS § 6 lg 2 aluselt mitte kohaldada VÕS § 182 lg-s 2 sätestatut. Kostja II taotleb kohtult tunnistada võlaõigusseaduses olevad sätted (VÕS § 180-185, konkreetsemalt VÕS § 182 lg 2) ettevõtte ülemineku kohta KOV valitseva mõju all oleva elutähtsat teenust osutava ettevõtte suhtes põhiseadusvastaseks.
29.05.03.2013 lepingu tühisuse aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendamata. 05.03.2013 lepingu hinnakokkulepe ei ole tühine. Hageja ei tõendanud, et rakendatud veeteenuse tasu oli kõrgem põhjendatud hinnast. Kohtuotsuses tuvastatu järgi on Konkurentsiamet andnud hinnangu, et kostja I poolt taotletud veeteenuse hind ei ole põhjendatud, ent puudub tõend, mille kohaselt perioodil märts 2013 - mai 2015 rakendatud veeteenuse hind olnuks tervikuna ja igal ajahetkel põhjendamatult kõrge ÜVVKS § 14 lg 2 mõttes.
30.Hageja nõude suurus on tõendamata. Kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud teenuse hind saab kehtida kitsalt üksnes sel territooriumil, mille kohta määrus kehtib. Järelikult, kuna määrus nr 16 ei reguleeri veeteenuse hinda Kroodi piirkonnas, ei kuulu kohaldamisele ÜVVKS § 16 lg 6, kuna Kroodi piirkonnas puudusid KOV volikogu kehtestatud hinnad. Kohtuotsuses viidatud Riigikohtu lahendist 3-2-1-113-11 ei tulene, et lähtuda saaks KOVi poolt kehtestatud hindadest, olenemata mis piirkonnas need kehtestatud on.
31.Hageja nõue on osaliselt aegunud. Nõude aegumine ei olene TsÜS § 151 lg 1 mõttes mitte sellest, millal nõue loovutati, vaid millal esialgne võlausaldaja sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Puudub loogiline selgitus, miks peaks võlgnikule kuuluvat aegumise vastuväidet mõjutama nõude loovutamine. Perioodi märts 2013 – oktoober 2013 kohta käivate arvete (osalise) tagastamise nõue on aegunud. Vastus apellatsioonkaebusele
32.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
33.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse vaidlustas kostja II. Kostja I ei ole maakohtu otsust vaidlustanud. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja II vastu. Osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja I vastu, on maakohtu otsus jõustunud.
34.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 16 306,65 eurot ületavas osas, samuti 16 306,65 eurot ületavalt põhivõlalt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Tühistatud osas tuleb hagiavaldus jätta rahuldamata. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus jaotas menetluskulud hageja hagis kostja II vastu. Ringkonnakohus
teeb selles osas uue menetluskulude jaotuse. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
35.Kostja II on vaidlustanud apellatsioonkaebuses maakohtu seisukoha ettevõtte ülemineku kohta. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise reegleid rikkunud, kui asus seisukohale, et 03.11.2016 sõlmitud müügilepingu tulemusel toimus kostjalt I ettevõtte üleminek kostjale II. Maakohus on põhjalikult analüüsinud nii tõendeid kui poolte väiteid ning selles osas õigesti kohaldanud materiaalõigusnorme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6). Maakohus on õigesti tuvastanud, et kostja I võõrandas kostjale II 03.11.2016 müügilepingu alusel tervikliku veemajandustaristu, mis võimaldab tegutseda vee-ettevõtjana ja tagada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise Kroodi majanduspiirkonnas. Seda kinnitavad muuhulgas 20.10.2016 eellepingu p 2.2.3, mis sätestab, et ostja soovib omandada lepingu eseme juhul, kui lepingu ese moodustab tervikliku veemajandustaristu, mis võimaldab tegutseda vee-ettevõtjana ja tagada ÜVK teenuse osutamise Kroodi majanduspiirkonnas, 03.11.2016 müügilepingu p 2.1.5, mis sätestab, et lepingu ese on terviklik veemajandustaristu, samuti p 2.1.6, mis sätestab, et lepingu ese on kasutusel ja teenindab Kroodi majanduspiirkonda. Selliselt on üle antud ettevõtte majandustegevusega seotud põhiline vara (n-ö ettevõtte tuum). Asjaolu, et kostjad on müügilepingu p-s 2.3.1 leppinud kokku, et nad ei sõlmi ettevõtte müügilepingut, ei tähenda, et see kehtiks kolmandate isikute suhtes. Lepingupooled ei saa kokkuleppeliselt välistada ettevõtte ülemineku regulatsiooni kohaldumist kolmandate isikute suhtes. Kolleegium ei nõustu kostjaga II, et VÕS § 6 lg 2 alusel tuleb jätta käesoleval juhul VÕS §-d 180-185 kohaldamata. Ettevõtte ülemineku regulatsiooni eesmärk on muuhulgas kaitsta võlausaldajaid ning selle regulatsiooni rakendamine ei ole hea usu põhimõtte vastane ka olukorras, kui vee-ettevõtte omandaja on äriühing, mis kuulub lõppastmes kohalikule omavalitsusele. Asjaolu, et veemajandustaristu omandamisega soovis kohalik omavalitsus, kostja II kaudu, vältida vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamise katkestamist, ei anna alust jätta VÕS §-e 180-185 kohaldamata. Samuti ei ole need sätted, kolleegiumi hinnangul, vastuolus põhiseadusega.
36.Kostja II on seisukohal, et 05.03.2013 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepingus nr VK-75 sisalduv hinnakokkulepe ei ole tühine. Kolleegium märgib, et Harju Maakohtu 19.09.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-8480 on tuvastatud 01.06.2015 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepinguga nr VK-75A kehtestatud vee ja reovee vastuvõtmise ning puhastamise hinnakokkuleppe tühisus (I kd tl 23-28). Kolleegium nõustub maakohtuga selles, et tühine on ka 05.03.2013 sõlmitud veevarustuse ja olmereovee vastuvõtmise lepingus nr VK-75 sisalduv hinnakokkulepe (lepingu p 3.3), kuna vee-ettevõtja ei olnud kooskõlastanud hinda Konkurentsiametiga, milline kohustus tulenes ÜVVKS § 142 lõikest 1. Riigikohus on 22.11.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-11 (p 37) selgitanud, et ÜVVKS-i järgne hinnaregulatsioon on imperatiivne, st sellest erinevad kokkulepped ei ole lubatud. Reovee ärajuhtimise hinna on kehtestanud kohalik omavalitsus nii vee-ettevõtjale kui ka tarbijale siduvalt haldusaktiga. Riigikohus selgitas, et ilmselge on eelneva põhjal see, et kokkulepe seadusjärgsest hinnast kõrgema hinna kohta on TsÜS § 87 järgi tühine, kuna see oleks otseses vastuolus seadusest tuleneva keelu eesmärgiga. Ringkonnakohus märgib, et ÜVVKS § 16 lg 6 sätestab, et kuni vee-ettevõtja kehtestab käesolevas seaduses ettenähtud korras hinnaregulatsiooni nõuetele vastava veeteenuse
hinna, osutatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust tarbijatele 2010. aasta
31.oktoobril kehtivate hindadega, mille on kehtestanud kohaliku omavalitsuse volikogu käesoleva seaduse 2010. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 lõike 2 alusel. Konkurentsiameti 12.04.2016 kirja kohaselt ei ole Maardu Linnavalitsuse poolt Maardu Veevärk OÜ-le kehtestatud ÜVVKS 2010. aasta 31. oktoobrini kehtinud redaktsiooni § 14 lg 2 alusel veeteenuse hinda (I kd tl 77-78). Kuna kohalik omavalitsus ei olnud kehtestanud Maardu Veevärk OÜ-le veeteenuse hinda, siis ei saa väita, et 05.03.2015 lepingus nr VK75 kokkulepitud hind on kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud hinnast madalam. Arvestades, et vee-ettevõtja ei olnud Konkurentsiametiga hinda kooskõlastanud, siis on õige maakohtu seisukoht, et 05.03.2013 sõlmitud lepingus nr VK-75 sisalduv hinnakokkulepe on tühine.
37.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et käesoleval juhul tuleb hageja nõude suuruse arvestamisel lähtuda Maardu Linnavalitsuse 22.12.2009 määrusest nr 16, kus on kehtestatud Maardu linna elurajoonidele veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenusehinnad (I kd tl 30-34). Kuigi viidatud määrusega ei ole kehtestatud hinda konkreetselt Kroodi piirkonnas, on hageja nõude arvestamisel siiski põhjendatud sellest lähtuda, kuna tegemist on sama omavalitsuse poolt samas linnas kehtestatud hindadega. Seda hoolimata sellest, et Kroodi piirkond ei ole elamurajoon. Kroodi piirkonna jaoks ei olnud kohaliku omavalitsuse poolt veeteenuse hinda kehtestatud.
38.Arvestades tegelikult tasutud summasid ning Maardu Linnavalitsuse 22.12.2009 määrusest nr 16 tulenevaid määrasid, on maakohus tuvastanud, et perioodil 2013 märts kuni 2015 mai on JKVGrupp OÜ tasunud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise eest 20 634,81 eurot enam ja perioodil 2015 juuni kuni 2016 veebruar on hageja tasunud 6792,52 eurot enam. Kostja II on apellatsioonkaebuses seisukohal, et hageja nõue on perioodi 2013 märts kuni 2013 oktoober kohta aegunud. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, kuna JKVGrupp OÜ loovutas nõude hagejale 01.06.2016, mis on hageja nõude tekkimise alguseks. Kolleegium märgib, et TsÜS § 151 lg 1 sätestab, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja nõude aegumine algas temale nõude loovutamisest. Riigikohus on 17.02.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-169-15 p-s 10 selgitanud, et alusetu rikastumise nõude sissenõutavaks muutumine on seotud lepingu alusetu täitmise (rikastumise) ajaga ning ei ole oluline, et isik saaks õiguslikult aru nõude olemasolust. Samuti on ringkonnakohtu arvates ebaõige hageja seisukoht, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 154, mis reguleerib korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumist. Hageja nõue ei ole suunatud korduvate kohustuste täitmisele, vaid enammakstu tagasinõudmisele. Arvestades hagi kohtule esitamise aega, siis on 2013 märts-2013 oktoober eest tehtud maksete tagasinõue aegunud. Arvestades eeltoodut on JKVGrupp OÜ tasunud perioodi 2013 november – 2015 mai eest enam 12 498,01 eurot. Kuna perioodi 2015 juuni kuni 2016 veebruar eest on hageja tasunud enam 6792,52 eurot ning hageja on vähendanud seoses tasaarvestusega tagasinõuet 2983,88 euro võrra, siis on hageja põhjendatud põhinõue kostja II vastu 16 306,65 eurot (12 498,01 + 6792,52 - 2983,88). Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja põhivõla 16 306,65 eurot ületavas osas, samuti 16 306,65 eurot ületavalt põhivõlalt arvestatud viivise väljamõistmise osas. Menetluskulude jaotus
39.Kuna hagi kostja II vastu kuulub rahuldamisele osaliselt, siis tuleb menetluskulude jaotamisel selles osas lähtuda hagi rahuldatud osast vastavalt TsMS § 163 lg 1. Hageja
maakohtu menetluskulud, mida ta kandis seoses hagi esitamisega kostja II vastu, tuleb jätta 33 % ulatuses hageja kanda ja 67 % ulatuses kostja II kanda. Kostja II maakohtu menetluskulud tuleb jätta 33 % ulatuses hageja kanda ja 67 % ulatuses kostja II kanda. Hageja ja kostja II menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta 33 % ulatuses hageja kanda ja 67 % ulatuses kostja II kanda.
40.Lähtudes TsMS § 177 lg-st 2 määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm
(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.