OÜ Aktiva Finants (endine OÜ AF Võlamenetlus) hagi V L vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479; A. Weizenbergi 20 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Marilin Palts (OÜ Julianuse Õigusbüroo; registrikood: 11930038; A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; Telefon: 681 44 00; Faks: 681 44 01; E-post: [email protected]) Kostja: V L (isikukood: xxxx; xxxx)
Hagihind
137,53 eurot
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V L hageja OÜ Aktiva Finants kasuks 105,72 eurot, millest põhivõlgnevus on 76,89 eurot, viivis 3,83 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot.
3.Välja mõista kostjalt V L hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt (76,89 eurot) päevas alates 29.05.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:
4.Jätta hageja OÜ Aktiva Finants menetluskulud 91,19% ulatuses kostja V L kanda ning kostja V L menetluskulud tema enda kanda.
5.Rahuldada hageja OÜ Aktiva kindlaksmääramiseks osaliselt.
Finants
avaldus
menetluskulude
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt V L välja hageja OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 193,80 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamise kohustuse täitmiseni tuleb kostjal V L tasuda hagejale OÜ Aktiva Finants hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (193,80 eurot) viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud määras.
8.Jätta hageja OÜ Aktiva Finants avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata 381,20 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Xxxx AS 17.08.2013 liitumislepingu nr 2624390 ja soodushinnaga vara müügilepingu nr. 2624395. Lepingu alusel kohustus Xxxx AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Xxxx AS on endale võetud kohustusi täitnud ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja ei ole nõutud summasid tasunud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Xxxx AS poolt regulaarselt esitatud arvetel. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi.
2.Ajavahemikul 03.04.2015-01.07.2015 aasta esitas Xxxx AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Kostja on jätnud tasumata järgmised hagiavaldusele lisatud arved: nr 2012153719 summas 7,75 eurot, maksetähtpäev 20.04.2015; nr 2012411438 summas 5,80 eurot, maksetähtpäev 18.05.2015; nr 2012637512 summas 7,50 eurot, maksetähtpäev 18.06.2015; nr 2012862610 summas 61,06 eurot, maksetähtpäev 18.07.2015. Kokku on kostjal tasumata arveid summas 82,11 eurot. Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 50 eurot, mis kajastub arvel nr 2012862610. Hageja esindaja kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele, ei ole kostja võlgnevust likvideerinud.
3.Xxxx AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.06.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Xxxx AS loovutas kostja vastase nõude 16.12.2016 OÜ-le AF Võlamenetlus.
4.Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 20.04.2015 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 28.05.2018 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata
põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 3,83 eurot.
5.Hageja palub: mõista kostjalt V L hageja OÜ AF Võlamenetlus kasuks välja põhivõlgnevus 82,11 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 3,83 eurot; viivise alates 29.05.2018 kuni põhinõude summas 82,11 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; jätta menetluskulud kostja V L kanda.
6.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Nõue ei ole aegunud (TsÜS § 147 lg 3). Aegumistähtaeg algas 2016. aasta algusega ning lõppeb kolme aasta möödumisel ehk 2018. aasta lõpuga. Hageja on esitanud hagiavalduse Harju Maakohtusse 28.05.2018.a. ehk hageja nõue ei ole aegunud.
7.Kostja märgib enda 11.8.2018 vastuses, et teller on pahatahtlikult temalt võtnud lepingutele allkirjad. Hageja sellega ei nõustu. Kostja puhul on tegemist teovõimelise isikuga, kes peab olema võimeline aru saama lepingu sõlmimise tähendusest ja olema teadlik selle tagajärgedest. On vähe usutav kostja väide, et teller teadlikult ei võimaldanud kostjal tutvuda lepingutingimustega.
8.Kostja väidab, et Xxxx AS on rikkunud VÕS § 56 lg 1. Kostja enda vastusest nähtub, et kostja on sõlminud Xxxx AS-ga lepingud ettevõtja äriruumides, mitte aga sidevahendi abil nagu kostja ekslikult väidab.
9.Kostja märgib, et soetatud modemi näol võis tegemist olla kasutatud tootega. Hageja selliste väidetega ei nõustu ning leiab, et kui kostjal oli kahtlusi või pretensioone modemi suhtes, mida kostja ja teenindaja koos lepingu sõlmimise ajal üle vaatasid, siis tulnuks kostjal esitada enda vastuväited sealsamas. Käesoleval juhul töötas modem peale ostu. Kostja kinnitab ka ise enda vastuses, et soetatud modem töötas esimesed paar kuud. Hageja on seisukohal lähtuvalt kostja kinnitustest, et tegemist ei olnud vigase tootega.
10.Kostja väidab, et ta pöördus Xxxx AS poole 2014 sügisel lepingute ennetähtaegseks lõpetamiseks telefoni teel. Üldtingimuste p 8.2 kohaselt tuleb liitumislepingu ülesütlemiseks kliendil esitada Xxxxle vastav allkirjastatud avaldus. Kostja allkirjastatud avaldust esitanud ei ole.
11.Kostja on jätnud arved õigeaegselt tasumata. Xxxx AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.06.2015. a ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu, s.t enne tähtajalise kohustuse lõppemist. Hagejal on õigus lähtuvalt Soodushinnaga vara müügilepingu tingimuste kohaselt lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral nõuda kliendilt käsitlustasu 50 eurot. Käsitlustasu kajastub perioodi 01.06 - 30.06.2015 arvel nr 2012862610.
12.Kostja viitab VÕS § 110 lg-le 1. Hageja selgitab, et kostja viidatud alus arvete tasumisest keeldumiseks ei ole kohane. Kostja ei ole selgitanud, mis nõue on võlgnikul võlausaldaja vastu sissenõutavaks muutunud, mida nimetatud paragrahv käsitleb.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja vaidleb hagile vastu ning palub selle jätta rahuldamata. Kostja allkirjastas mõlemad lepingud Xxxxga, omamata võimalust eelnevalt tutvuda Xxxx AS Teenuste kasutamise üldtingimustega, Xxxx AS interneti teenuste kasutamise tingimustega ja Hinnakirjaga.
14.Kuna teenindussaalis ei olnud võimalik tutvuda Xxxx kodulehel olevate lepingulisadega, siis xxxx modem (edaspidi ka toode) tuli käivitada, mis omakorda registreeris toote kasutamise.
Seoses sellega võeti kliendilt koheselt ära võimalus lepingust taganeda (VÕS § 56 p 1 rikkumine).
15.Lepingut ja selle lisa allkirjastades ei olnud kostja teadlik, et tal ei ole võimalik opereerida krediidilimiidiga. Liitumislepingul nr. 2624390 on välja toodud krediidilimiit 55 eurot. Kostja väidab, et ei ületanud kordagi krediidilimiiti 55 eurot. Xxxx ei oleks tohtinud kordagi piirata teenust ega nõuda lisatasusid, kuna krediidilimiiti ei ületatud.
16.Väidetavalt oli tegu uue modemiga ja 2-aastase garantiiga. Modem oli avatud pakendis ja toote ots oli kõver. Teller surus mitu korda modemile korki peale, enne kui kork peale jäi. Kostja ei ole ekspert toote disaini osas ega osanud koheselt juhtida telleri tähelepanu sellele, et toode võib olla vigane. Paari kuu möödudes lakkas toode töötamast. Xxxx survestas klienti tasuma remondikulu, mis oli 75% toote hinnast. Xxxx väitis, et mehaaniline kahju ei kuulu garantii alla. Selline tegevus läheb vastuollu VÔS §-ga 231. Kuna modem oli avatud pakendis, tekkis põhjendatud kahtlus, et toodet korduvkasutati.
17.2014. a sügisel pöördus kostja telefoni teel Xxxx poole palvega lõpetada tähtajaline leping nr 2624390 ja selle lisa nr 2624395 ennetähtaegselt, kuna kostja soovis kolida xxxx elama. Xxxx väitis, et kliendil tuleb tasuda kuumaksed kuni lepinguperioodi lõpuni, s.o. juuli 2015 k.a. Kostja pakkus, et teeb ettemakse tulevaste kuumaksete tarbeks ehk siis 9 kuu eest. Xxxx esindaja vastas sellepeale, et see on ennetähtaegne lepingu lõpetamine ja siis tuleb kliendil tasuda veel täiendavalt 50 eurot käsitlustasu.
18.Ajavahemikul 03/04/2015-01/07/2015 esitas Xxxx AS kostjale arveid, mida kostja ei nõustunud tasuma (VÔS § 110). Arvel nr 2012637512 kajastub tariif 6,99 eurot mis on 15% kõrgem kui kokku lepitud tariif 5,92 eurot mis kajastub Liitumislepingul, seega tekitas Xxxx endale ise võlgnevuse kliendi ees. Põhjendus oli, et Xxxx on läinud üle 4G internetipaketile ning seda kostja tahte vastaselt. Xxxx oli teadlik, et klient ei soovi muid pakette ega lepingut pikendada.
19.Leping sõlmiti 17/08/2013, seega kõik nõuded aegusid 17/08/2016. Ehk lepingujärgselt ei ole Xxxxl ega kolmandal osapoolel õigus lepingu ja selle lisa kohta nõudeid esitada. Lõplikus seisukohas kostja nõustub hagejaga, nõue ei ole aegunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
20.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning võtnud arvesse poolte esitatud seisukohti, jõudis järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
21.Käesoleva asja hind on 137,53 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
22.Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
23.Kohus selgitab, et TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
24.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: kostja ja Xxxx AS sõlmisid 17.08.2013 liitumislepingu nr 2624390 (tlk 5; edaspidi liitumisleping) ja soodushinnaga vara müügilepingu nr 2624395 (tlk 5 pöördel; edaspidi müügileping); perioodil 03.04.2015 - 01.07.2015 esitas Xxxx AS kostjale arved nr 2012153719 summas 7,92 eurot, maksetähtpäev 20.04.2015; nr 2012411438 summas 5,92 eurot, maksetähtpäev 18.05.2015; nr 2012637512 summas 7,99 eurot (sh 1 euro meeldetuletuse tasu), maksetähtpäev 18.06.2015; nr 2012862610 summas 61,06 eurot (sh 5 eurot meeldetuletuse tasu ja 50 eurot käsitlustasu), maksetähtpäev 18.07.2015 (tlk 6 pöördel 10), kokku summas 82,89 eurot. Kostja ei ole arveid tänaseni tasunud; kohtuvälises menetluses on korduvalt kostjale saadetud maksemeeldetuletusi (tlk 17-18); Xxxx AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 26.06.2015 ühepoolselt üles võlgnevuse tõttu; Xxxx AS loovutas kostja vastase nõude 16.12.2016 hagejale (tlk 4 pöördel).
25.Kostja on algselt esitanud nõudele aegumisvastuväite. Samas on kostja lõplikes seisukohtades nõustunud hageja käsitlusega, mille kohaselt on hagi esitatud enne aegumistähtaja möödumist. Seega loeb kohus, et kostja on aegumisvastuväitest loobunud ega asu nimetatud vastuväidet sisuliselt analüüsima.
26.Kostja märgib, et leping on tühine, kuna kostjal ei võimaldatud enne selle allkirjastamist tutvuda selle lisadega. Kohus märgib, et kostja vastuväide on alusetu ning tõendamata. Kostja on liitumislepingule antud omakäelise allkirjaga kinnitanud, et ta kohustub täitma liitumislepingu lisaks olevaid Xxxx AS teenuste kasutamise üldtingimusi (tlk 10-16), interneti teenuste kasutamise tingimusi ja on kursis Xxxx AS hinnakirjaga. Kostja on müügilepingule antud omakäelise allkirjaga kinnitanud, et ta kohustub täitma Xxxx AS teenuste kasutamise üldtingimusi ja soodushinnaga vara ostmise tingimusi. Seega teadis kostja lepingute sõlmimisel, et nende osaks on eelviidatud (tüüp)tingimused. Kuivõrd Xxxx AS sõlmib igapäevaselt eelduslikult sadu selliseid lepinguid, võib eeldada, et kostjale oli tagatud võimalus tüüptingimustega tutvumiseks (tüüptingimused on tavapäraselt paberkujul olemas müügisaalis ning elektrooniliselt kodulehel). Kusjuures oluline ei ole, et kostja oleks sisuliselt nendega tutvunud, kostjale peab üksnes olema tagatud võimalus nendega tutvuda kas enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal. Seega leiab kohus, et kostja viidatud alusel ei ole vaidlusalused lepingud tühised.
27.Kostja on viidanud, et tal puudus reaalne võimalus müügilepingust taganeda, kuivõrd taganemise soovist teadasaamiseks peab ta müügilepingu esemeks olevat netipulka proovima, kuid proovimise tulemusel muutub netipulk kasutatuks ning selle pakend saab kahjustatud, mistõttu on taganemine välistatud. Samuti on kostja viidanud, et netipulk oli puudustega. Kohus leiab, et taganemist puudutavad vastuväited ei ole käesoleval juhul asjakohased, kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks soovinud lepingust taganeda ja et Xxxx AS oleks vastava avalduse saamise korral sellega kaasneva õigusmuudatuse aktsepteerimisest keeldunud. Samuti ei ole kostja tõendanud, et netipulgal oleks taganemise tähtaja jooksul ilmnenud selle kasutamist takistav puudus, mis oleks andnud aluse lepingust taganemiseks. Vastupidi, kostja on korduvalt viidanud, et ta kasutas seadet mitme kuu vältel ning alles siis ilmnesid sellel väidetavad puudused. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et seadmel oli 2-aastane garantii, mille raames oleks olnud võimalik kõrvaldada kõik tootel esinevad puudused või siis see asendada töötava tootega. Kostja viited, mille kohaselt on
Xxxx AS rikkunud VÕS § 56 lg-t 1, ei ole asjakohased, kuna kostja enda vastusest nähtub, et kostja on sõlminud Xxxx AS-ga lepingud ettevõtja äriruumides, mitte aga sidevahendi abil. Samuti on tõendamata väited, justkui oleks ta müügilepingu sõlmimise järgselt saanud enda valdusesse kasutatud netipulga.
28.Perioodil 03.04.2015 - 01.07.2015 esitas Xxxx AS kostjale arved nr 2012153719 summas 7,92 eurot, maksetähtpäev 20.04.2015; nr 2012411438 summas 5,92 eurot, maksetähtpäev 18.05.2015; nr 2012637512 summas 7,99 eurot (sh 1 euro meeldetuletuse tasu), maksetähtpäev 18.06.2015; nr 2012862610 summas 61,06 eurot (sh 5 eurot meeldetuletuse tasu ja 50 eurot käsitlustasu), maksetähtpäev 18.07.2015 (tlk 6 pöördel - 10), kokku summas 82,89 eurot. Kostja ei ole arveid tänaseni tasunud.
29.Kostja märgib, et tal on õigus keelduda VÕS § 110 alusel arvete tasumisest, kuivõrd Xxxx AS on esitanud kostjale arveid suuremas ulatuses, kui ta liitumislepingu kohaselt õigustatud oleks. Kohus märgib, et kostja vastuväide on alusetu. Puudub vaidlus, et kostja ei ole (ka väidetavalt ülemäärases suuruses esitatud) arveid tasunud, mistõttu ei saa kostjal hageja vastu olla alusetult makstu tagastamise nõuet. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et tal oleks Xxxx AS või hageja vastu mõni muu sissenõutavaks muutunud nõue. Seega ei ole kostjal õigust VÕS § 110 alusel keelduda omapoolsest kohustuse täitmisest.
30.Kostja leiab, et Xxxx AS on esitanud kostjale arveid suuremas ulatuses, kui ta liitumislepingu kohaselt õigustatud oleks. Liitumisleping sõlmiti teenuspaketile Mint Light kuutasuga 5.92 eurot. 01.05.2015 muutis Xxxx liitumislepingu tingimusi – teenuspaketis avati 4G mobiilsidevõrk ning teenuspaketi kuutasu tõsteti 6.99 euroni. ESS § 99 lg 2 sätestab, et sideettevõtja võib muuta sideteenuse lepingut vastavalt sideteenuse lepingus sätestatud tingimustele. Üldtingimuste punkti 10.5 kohaselt on XXXX-l õigus Liitumislepingut ja Tingimusi ühepoolselt muuta, kui muudatus on tingitud sidevaldkonna tehnilisest ja sisulisest arengust (sh nt kasutatavate tehnoloogiate muutumisest, tehnilisest innovatsioonist jne), toodete või teenuste hinnakujunduse muudatustest, Liitumislepingu või Tingimuste kehtestamise aluseks olnud asjaolude muutusest (sh nt muudatused toodete või teenuste ülesehituses, sisendkuludes, parameetrites, teenindusprotsessides jne), klientidele teenuste ja toodete kasutamiseks täiendavate või paremate võimaluste loomisest, vajadusest ajakohastada või selgitada teenuste osutamise või kasutamisega seotud asjaolusid, muudatustest õigusaktides, riiklike institutsioonide otsusest või ettekirjutusest, jõustunud kohtuotsusest või muudest teenuste osutamisega seonduvatest olulistest asjaoludest, muuhulgas on XXXX-l õigus muuta Liitumislepingut või Tingimusi õigusaktides fikseeritud juhtudel. 01.05.2015 arve arvele on lisatud märkus: „Alates 1. maist 2015 avame MiNT Light ja Medium pakettides 4G võrgu ja tõstame praeguseid piirkiiruseid. Suuremate kiiruste kasutamiseks jäävad kehtima senised andmemahud. Soovi korral on kõigil võimalus pakett mai jooksul tagasi vana vastu vahetada. Loe muudatusest lähemalt: www.xxxx.ee/uuendus”. Muudatustega mittenõustamise korral oli kostjal võimalus liitumisleping üles öelda leppetrahvi tasumata (üldtingimuste punkt 10.7). Kohtu ette ei ole toodud, et kostja oleks avaldanud soovi liitumislepingut üles öelda, soetada uut 4G toetusega seadet või vahetada mai jooksul tagasi vana pakett.
31.Seega nähtub eeltoodust, et Xxxx AS on õiguspäraselt ühepoolselt lepingut muutnud ning kostja on sellega nõustunud. Kostja kohustus tasuma osutatud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole vastu vaielnud, et talle nimetatud teenuseid ka tegelikkuses osutati ning et ta neid reaalselt ka kasutas.
32.Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk antud juhul hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kohus on ülal tuvastanud, et kostja võlgnevus hageja ees oli arvete kohaselt 82,89 eurot, mis sisaldas ka meeldetuletuste tasu kogusummas 6 eurot, mille arvestab kohus põhivõlgnevuse summast maha. Meeldetuletusi puudutav nõue ei ole põhjendatud, kuivõrd kohtule ei ole meeldetuletuste saatmine tõendatud, samuti ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid hagiavalduses esile toodud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 76,89 eurot.
33.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi, on alusetud kostja väited, mis puudutavad väidetavat krediidilimiidi kasutamise takistust.
34.Hageja on taotlenud põhivõlgnevuselt seadusjärgse viivise väljamõistmist. VÕS § 101 lg 1 pst 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja arvestab sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 20.04.2015 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 28.05.2018 valemi abil: põhivõlgnevus x viivitatud päevade arv x seadusjärgne viivisemäär tasumata põhisummalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hageja arvestanud viivist summas 3,83 eurot. Kohus märgib, et hageja on märkinud viivisearvestuse algusaja vääralt. Viimase arve maksetähtpäev oli 18.07.2015, mistõttu muutus see sissenõutavaks 19.07.2015. Seega on sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 19.07.2015 – 28.05.2018 eest 17,63 eurot (76,89 x 1045 x 0,022%). Kuivõrd hageja nõuab viivist summas 3,83 eurot, tuleb viivisenõue rahuldada nimetatud ulatuses.
35.Järgnevalt analüüsib kohus hageja edasiulatuvat viivisenõuet. Hageja nõuab kostjalt seadusjärgset viivist alates 29.05.2018 kuni põhinõude kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega annab seadus hagejale õiguse nõuda sissenõutavaks mittemuutunud viivist alates otsuse tegemisest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kohus rahuldab hageja sellekohase viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas alates 29.05.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
36.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev
võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Leping lõppes 26.06.2015. Kostjale on saadetud võlateatised 16.01.2017, 20.06.2017 ja 06.07.2017, mille eest kuulub hüvitamisele 25 eurot (15 + 5 + 5). Ülejäänud osas on nõue tõendamata ja jääb sellest johtuvalt rahuldamata.
37.Eeltoodust tulenevalt ning hinnates kõiki käsitletud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 76,89 eurot, viivise 3,83 eurot ja sissenõudmiskulu 25 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt päevas alates 29.05.2018 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
38.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust. Menetluskulude jaotus
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb hageja menetluskulud jätta 91,19% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
40.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
41.Hageja esitas 01.04.2019 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on hagilt tasunud riigilõivu 75 eurot. Avaldusest nähtub, et hageja menetluskulud seisnevad ka lepingulise esindaja kuludes summas 500 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 4,17h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Hageja menetluskulud on kokku 575 eurot. Hageja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kostja vastuväited hageja menetluskuludele
42.Kostja ei ole hageja menetluskuludele vastu vaielnud. Kohtu põhjendused
43.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised
kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
44.Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
45.Esmalt analüüsib kohus hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldust kohtukulude osas. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja kohtukulud seisnevad riigilõivus 75 eurot. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 28.05.2018 hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot ning vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga.
46.Alljärgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja kulusid. Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja lepingulise esindaja kulude suurus on 500 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabi osutatud 4,17h ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta). Õigusabi osutamiseks kulunud aeg ja selle käigus tehtud toimingud on järgmised: nõude alusdokumentidega tutvumine ja nõude analüüs, hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine 1,17h; kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha esitamine 1,5h; kostja vastusega tutvumine ja hageja seisukoha esitamine 1,5h.
47.Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.
48.Kokku loeb kohus hageja lepingulise esindaja kulusid seoses kohtumenetlusega põhjendatuks mahus 500 eurot (käibemaksuta). Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-4-15 on kajastatud järgmine seisukoht: „Kolleegium leiab, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 137,53 eurot ning esindajakulude kogusuurus on kordades suurem tsiviilasja hinnast.
Kohus märgib, et käesoleval juhul esineb vajadus esindajakulude vähendamiseks eelviidatud lahendis toodud kaalutlustel. Seega leiab kohus, et esindajakulud on põhjendatud ja vajalikud 125 euro ulatuses.
49.Hageja menetluskulud on kokku 212,53 eurot (lepingulise esindaja kulu 137,53 eurot + kohtukulud 75 eurot). Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt välja menetluskulud summas 193,80 eurot (212,53 x 91,19%). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata 381,20 euro ulatuses (taotletud summa 575 eurot – rahuldatud summa 193,80 eurot).
50.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (193,80 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
51.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.