Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel 09.09.2022 sõlmitud osamaksetega vara müügileping nr 13702829. Kostja rikkus kohustust tasuda korrapäraselt arveid. Lepingute ülesütlemiseni viis kokkulepitud osamaksete tasumata jätmine. Elisa Eesti AS andis kostjale 17.02.2023 täiendava tähtaja võlgnevuste tasumiseks (24.02.2023) kuid kuna kostja võlgnevusi ei tasunud, ütles Elisa Eesti AS lepingu üles 25.02.2023 ning loovutas 01.03.2024 nõuded hagejale. Hageja esitas 14.10.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 801,83 eurot, viivise 300,21 euro, sissenõudmiskulude 40 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on laenuandja ja hageja kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi. Hagiavalduse punkti 2.3 kohaselt on sissenõudmiskulud 40

eurot: 12.03.2024 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 20.03.2024 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 04.04.2024 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Seda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Lõike 2 p 2 järgi võib pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm tasulist iga lepingu kohta peale lepingute ülesütlemist hinnaga 15 eurot, 5 eurot ja 5 eurot (kokku 25 eurot). Hageja ei ole tõendanud lisaks meeldetuletuskirjadele ka muude sissenõudmiskulude olemasolu. Kuivõrd esimese meeldetuletuskirja ülempiir on kõrgem, kuna see hõlmab kõikvõimalikud võla sissenõudmiseks tehtavate toimingute kulud, ei ole hageja muud sissenõudmiskulud põhjendatud. Eeltoodule tuginedes jätab kohus hagi rahuldamata sissenõudmiskulude 15 euro nõudes. Kohus edastas kostjale hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määrusega 23.02.2025 e-posti aadressil xxx ja xxx, kuid kostja dokumentide kättesaamist ei kinnitanud. Seejärel saatis kohus dokumendid 23.02.2025 tähtsaadetisena rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Seetõttu toimetas kohus menetlusdokumendid kostjale kätte 27.03.2025 rahvastikuregistri järgsel elukoha aadressil xxx, jätmisega postkasti, Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (16.04.2025) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hagejal on tekkinud lepingulise esindaja kulu summas 527 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu on olnud 169 eurot (ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt on lepinguline esindaja teinud järgmisi toiminguid: maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine ja kohtule esitamine 20 eurot; alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule (3 h 507 eurot). Lisaks taotleb hageja kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivu 240 eurot.

TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. TsMS § 4842 määrab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldaja menetluskulude katteks on võimalik määrata 20 eurot ning muid avaldaja menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega saab kohus maksekäsu kiirmenetluse avaldusega seotud kuluna välja mõista 20 eurot. Mis puutub hagimenetluses kantud menetluskulusid, tuleb märkida, et tegemist pole keeruka ega mahuka tsiviilasjaga. Tallinna Ringkonnakohus on 14.04.2020 lahendis tsiviilasjas 2-18129072 asunud seisukohale, et tüüphagide, millesarnaseid on hageja esitanud sadu kui mitte tuhandeid, põhjendused kattuvad peaaegu sõna-sõnalt (erinevus seisneb üksnes kostjate andmetes, summades ja kuupäevades), mistõttu ei ole usutav, et nende koostamisel teeks esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Kohus leiab, et ka käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Käesoleval juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamiseks ja dokumentide komplekteerimiseks üks tund. Kohus peab põhjendatuks hageja lepingulise esindaja töö tunnihinda 100 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepinguline esindaja ei ole advokaadi kvalifikatsiooniga ning hagi koostamine polnud õiguslikust aspektist kuigivõrd keerukas, mistõttu on põhjendatud tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kulu tuleb välja mõista ilma käibemaksuta, sest hageja lepinguline esindaja on käibemaksukohustuslane ning hageja on käibemaksukohustuslane, mistõttu on hagejal õigus saada käibemaksu tagastust (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat arvestades on hageja põhjendatud ja vajalik esinduskulu 100 eurot. Lisaks peab kostja hüvitama hagejale riigilõivu 280 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal menetluskulud kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXX viitenumbriga xxxxx. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.