2-17-14526/30 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

2-17-14526 võiks tulenevalt PankrS § 171 lg 2 p 5 olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus raugemisega (§ 29 lõige 1 ja § 158). PankrS § 158 lg-te 1 ja 3 sätestavad, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama ning esitama kohtule lõpparuande. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankrotihalduri esitatud aruanne vastab PankrS § 162 lõigete 2 ning 3 nõuetele, mille vastavust näeb ette PankrS § 158 lõikes 3 toodud säte. V B (pankrotis) pankrotimenetluses on nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nelja võlausaldaja nõudeid kokku summas 5454.76 eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks võlausaldajate nõudeid tasuda. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi pankrotiasja materjalidest nähtuvalt ei esine. Eeltoodust tulenevalt tuleb V B pankrotimenetlus lõpetada raugemise tõttu, kuna võlgniku varast ei piisa masskohustuste täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et V B (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muud asjaolud PankrS § 22 lg 5 mõttes, täpsemalt töise sissetuleku puudumine. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on hoolsuskohustuse rikkumine, mis seisneb hooletus finantskäitumises, kuna võlgnik ei ole reaalselt hinnanud oma rahalisi võimalusi ja majanduslikku olukorda. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Magnus Braun tuleb vabastada tema kohustustest V B (pankrotis) pankrotimenetluses. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Pankrotihaldur Magnus Braun oma 23.07.2018 esitatud aruandes palunud määrata pankrotihalduri tasuks 6,19 töötunni eest kokku 606.40 eurot, millele lisandub käibemaks 4(7)

2-17-14526 summas 121.28 eurot. Pankrotihaldur on palunud määrata oma tasu väljamaksmisele Advokaadibüroo Lextal OÜ-le, arveldusarve nr XXX ja lisada seetõttu pankrotihaldur tasule käibemaks. Pankrotihaldur on ettevalmistanud ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosoleku ja nõuete kaitsmise koosoleku, suhelnud võlgniku ja võlausaldajatega, koostanud jaotusettepaneku ja lõpparuande. Kohus, tutvunud Magnus Braun ́i poolt esitatud töötasu taotlusega ja menetlusabi avaldusega, leiab, et töötasu taotlus tuleb rahuldada, kuna see vastab tehtud töö keerukusele ja selleks kulunud mahule. Kohus määrab halduri tasu suuruseks 606.40 eurot. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb, Advokaadibüroo Lextal OÜ-le ja lisada tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Sama paragrahvi lõike 11 kolmanda lause kohaselt lisatakse halduri tasule käibemaks juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Advokaadibüroo Lextal OÜ käibemaksukohustuslane (käibemaksukohustuslasena registreerimise number XXX). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna ajutine pankrotihaldur on palunud oma tasu välja mõista Advokaadibüroo Lextal OÜ-le, mis on käibemaksukohustuslane, siis on PankrS § 23 lg 3 ja § 65 lg 11 tulenevalt põhjendatud tasu maksustamine käibemaksuga ja seega lisandub ajutise pankrotihalduri tasule 606.40 eurot käibemaks 121.28 eurot. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid, s.h pankrotihalduri tasu. Kohus on 02.11.2018 määrusega teinud võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku tasuda kohtu deposiiti V B pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks 1 500 eurot. Kohtu määratud tähtajaks ei ole ükski võlausaldaja ega kolmas isik deposiiti tasunud. Pankrotihaldur on palunud pankrotihalduri tasu summas 397 eurot välja mõista riigi vahenditest, millest kohus järeldab, et pankrotihaldur on võlgniku nimel esitanud menetlusabi taotluse. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotivõlgnikule tuleb anda menetlusabi PankrS § 23 lg 4 alusel ja hüvitada riigi vahenditest halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 170 lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

2-17-14526 PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi. V B esitas Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest vabastamiseks. Võlausaldaja S AS on 10.05.2018 esitanud kohtule taotluse, milles palub jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Harju Maakohtu 21.05.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-3084 lõpetati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja keelduti tema kohustustest vabastamisest, kuna võlgnik rikkus süüliselt oma seadusest tulenevaid kohustusi, ei olnud kontaktne, ei täitnud aruande esitamise kohustust, ei andnud kohtule nõutud teavet, ei otsinud tasuvamat töökohta ja varjas oma tulusid ning vara. Kohus jättis võlgniku PankrS § 175 lg 5 alusel kohustustest vabastamata. Kogu käesoleva pankrotimenetluse vältel, s.o alates 30.11.2017 ei ole võlgnik täitnud teabe andmise kohustust, ei ole olnud kättesaadav ega osutanud pankrotihaldurile abi halduri ülesannete täitmisel. Arvestades, et menetlus on võlgniku huvides ja pankrotiavalduse esitas võlgnik ise, ei ole aktsepteeritav, et võlgnik keeldub mistahes koostööst nii kohtu kui pankrotihalduriga. Võlausaldajale jääb mulje, et võlgniku soov ja plaan on veeta seaduses sätestatud aeg oma kohustusi ignoreerides, rohkem vaeva mitte näha ja seeläbi lihtsalt vabaneda oma kohustustest, millised ta ise endale on võtnud. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et võlgnik on kord juba kohustustest vabastamise menetluse läbinud ja oma kohustusi süüliselt rikkunud. Võlgnik on järjepidevalt oma sissetulekuid varjanud ja jätnud teabe teadlikult esitamata, et vältida pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamist. Lisaks on võlgnik teadlikult ja tahtlikult hoidunud info andmisest, jättes 06.04.2018 nõuete kaitsmise koosolekul osalemata. Kohus on 17.12.2018 kirjaga võlgnikku võlausaldaja taotlusest teavitanud ja andnud võlgnikule võimaluse esitada oma selgitused selle kohta, kuidas võlgnik kavatseb kohustustest vabastamise menetluse raames oma kohustusi võlausaldajate ees täita, milleks kohustas võlgnikku kohtule teatama, kas võlgnikul on töökoht ja kui on, siis kus võlgnik töötab ning kui suur on tema igakuine sissetulek; juhul kui võlgnik ei tööta, siis tuleb tal kohtule teatada, mida ta töö leidmiseks teinud on ja mida kavatseb edaspidi teha. Nimetatud kiri on 21.12.2018 edastatud võlgnikule edasiandmiseks võlgniku õele. Võlgnik ei ole kuni käesoleva ajani kohtu 17.12.2018 kirjale vastanud ega kohtu poolt nõutud andmeid ja selgitusi esitanud. Tsiviilasjas nr 2-13-3084 on kohus 21.05.2015 määrusega keelunud V B kohustustest vabastamisest. Määruse põhjenduste kohaselt on võlgnik rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi, jättes kohtule esitamata andmed oma töökoha, sissetulekute ja varade kohta. 28.10.2013 määrusega kohustas kohus võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi ja selgitas kohustust esitada kohtule kohustustest vabastamise menetluses kord aastas usaldusisku aruanne. Hoolimata kohtu korduvatest selgitustest ja nõudmistest võlgnik usaldusisiku aruannet ei esitanud. Ka käesolevas tsiviilasjas ei ole võlgnik kohtu 17.12.2018 kirjale vastanud ega esitanud vaatamata kohtu nõudmistele selgitusi oma sissetulekute ja varade kohta. Viidatud 17.12.2018 kiri on võlgnikule edasiandmiseks kätte toimetatud võlgniku õele. 08.11.2017 toimunud kohtuistungil on võlgnik kohtule selgitanud, et peale kinnipidamisasutusest vabanemist 30.06.2018 asub ta elama oma õe juurde. Kuivõrd võlgnik ei ole kohut ühestki

2-17-14526 teisest kontaktaadressist teavitanud ja rahvastikuregistris andmed võlgniku elukoha kohta puuduvad, siis puudub kohtul alus eeldada, et käesoleval ajal võlgnik aadressil XXX enam ei ela. Kohtul puudub ka alus eeldada, et võlgniku õde talle kohtu 17.12.2018 kirja ei edastanud. Seega tuleb lugeda, et võlgnik on kohtu 17.12.2018 kirja kätte saanud ja tahtlikult jätnud kohtu poolt nõutud teabe esitamata. PankrS § 171 lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kohtu hinnangul on võlgnik tahtlikult rikkunud oma PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 tulenevaid kohustusi, jättes kohtule esitamata teabe oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta. Võlausaldaja S AS on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, kuna võlgnik ei ole kontaktne ega esita andmeid oma sissetulekute ja vara kohta. Vastavalt PankrS § 171 lg 1 teise lause kohaselt võib võlausaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. Kohus on 17.12.2018 kirjaga võlgnikku võlausaldaja teaotlusest teavitanud ja kohustanud võlgnikku esitama kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, kuid võlgnik ei ole kuni käesoleva ajani kohtu nõutud teavet esitanud. Kohtu hinnangul on võlausaldaja S AS-i taotlus põhjendatud, kuivõrd võlgniku käitumisest nähtuvalt ei soovi ta tegelikult PankrS § 173 lg 1 ja lg 2 sätestatud kohustusi täita ega esitada kohtule informatsiooni oma töökoha, sissetulekute ja varade kohta. Kohtu 17.12.2018 kirjaga antud korralduse täitmata jätmine annab alust arvata, et võlgnik ei täidaks ka kohustustest vabastamise menetluses PankrS § 173 sätestatud kohustusi ja kahjustaks seega võlausaldajate huve. Kohus nõustub S AS märkusega, et võlausaldajate huvides ei ole olukord, kus võlgnik keeldub mistahes koostööst, lootes veeta seaduses sätestatud aeg oma kohustusi ignoreerides ja lootes, et seeläbi vabaneb ta kohustustest, millised võlgnik ise on endale võtnud. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu ja valmidust kohtule igal ajal oma tegevuse ja sissetulekute osas teavet andma. Kuivõrd võlgnik ei suvatse juba enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist kohtuga koostööd teha ega kohtu nõutud teavet esitada, samuti nähtub Harju Maakohtu 21.05.2015 määrusest tsiviilasjas nr 2-13-3084 võlgniku soovimatus kohustustest vabastamise menetlusest aktiivselt osa võtta, siis puudub kohtul käesoleval juhul alus eeldada, et kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlgnik koostööaltimaks muutuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul esinevad PankrS § 171 lg 2 p 5 sätestatud alused võlgniku kohustustest vabastamise meentluse algatamata jätmiseks.