Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Määruse tegemise aeg ja koht
30. november 2017 kell 10.00, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-17-14526
Tsiviilasi
XXX avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
võlgnik XXX (isikukood XXX, viibimiskoht Tallinna Vangla, Magasini 35, 10138 Tallinn); ajutine pankrotihaldur Magnus Braun (Advokaadibüroo LEXTAL, Rävala pst 4, 10143 Tallinn, e-post [email protected]).
2-17-14526 ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.
Edasikaebe kord Harju Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. I Asjaolud ja menetluse käik XXX esitas 29.09.2017 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik olnud pikemat aega töötu, hetkel viibib ta Tallinna Vanglas ja seetõttu puuduvad tal igasugused vahendid võlausaldajatele võlgnevuste tasumiseks. Võlgnikul puuduvad igasugused varad, võlgnevuste suurus on võlgniku hinnangul 23 203.22 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on asjaolu, et võlgnikul puudub töökogemus, samuti on ta mitmeid kordi vanglas viibinud. Eeltoodust tulenevalt palub võlgnik nimetada ajutine pankrotihaldur ja pankrot välja kuulutada. Harju Maakohtu 24.10.2017 määrusega nimetas kohus XXX ajutiseks pankrotihalduriks Magnus Braun ́i. 07.11.2017 esitas ajutine pankrotihaldur aruande. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud Volkswagen Passat (esmase registreerimise aasta 1992). Liiklusregistri andmetel on sõidukile seatud ajavahemikul 05.03.201228.08.2017 13 keelumärget ja 01.10.2014 on sõiduki registrikanne peatatud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul puudub sõidukil realiseerimisväärtus. Sõiduki müügi korraldamise kulud ületaks müügist saadava tulu ja võimaliku tulemi arvelt ei oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ega katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul on AS-is SEB Pank arvelduskonto number EEXXX, mille saldo 25.10.2017 seisuga on 1.01 eurot, kontole on seatud 9 aresti kogusummas 6 000.24 eurot. AS Pensionikeskuse vastuse kohaselt on võlgniku pensionikontol 27.10.2017 seisuga 155,126 SEB Progressiivse Pensionifondi osakut. Investeerimisfondide seaduse § 64 lõike 3 kohaselt ei või pensionifondi osakuid võõrandada ega koormata. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel puuduvad võlgnikul väärtpaberid. Võlgniku selgituste kohaselt puudub võlgnikul vallasvara. Kinnistusraamatu andmetel võlgnikul kinnisvara puudub. Täitemenetluse registri andmetel ei ole võlgnik sissenõudjaks üheski täiteasjas. Eeltoodust tulenevalt puudub võlgnikul vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Maksu- ja Tolliameti saldoteatise kohaselt puudub võlgnikul maksuvõlg. Bigbank AS-il on võlgniku vastu 31.10.2017 seisuga nõue summas 398.75 eurot. Harju Maakohtu määrusega
2-17-14526 tsiviilasjas nr 2-08-71949 on kohus rahuldanud võlausaldaja nõude ja mõistnud välja võlgnevuse summas 399.45 eurot, mille sissenõudmiseks on algatatud täitemenetlus. Võlgnikul on kohustused AS-i SEB Pank ees 25.07.2017 seisuga kokku 9.46 eurot. Võlgniku kohustused Swedbank AS ees 01.11.2017 seisuga kokku 2 923.02 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud 15 täitemenetlust kokku 5 738.35 euro nõudes. Ajutisele haldurile kättesaadava informatsiooni kohaselt on võlgniku täitmata kohustuste suuruseks 5 747.81 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Sissetuleku puudumise tõttu puuduvad ka väljavaated kohustuste täitmiseks. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud tehinguid, mis võiksid kahjustada võlausaldajate huve ja olla sellest tulenevalt tagasivõidetavad. Samuti pole ajutine haldur esmase analüüsi tulemusena tuvastanud arvelduskontode väljavõtete ülevaatamise juures ebaharilikke või tavapärasest kõrvalekalduvaid ülekandeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks pikalt vanglas veedetud aeg, mistõttu puuduvad võlgnikul vahendid üha kasvavate võlgnevuste tagasimaksmiseks. Samuti on võlgniku hinnangul ebatõenäoline võimalus pärast vanglast vabanemist tööd leida, millest saadava sissetuleku arvel oleks võimalik võlad tasuda. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteotunnustega tegude toimepanemist ja nende võimalikku seost maksejõuetuse põhjustamisega. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 15 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõiduk Volkswagen Passat, mille esmase registreerimise aeg on 1992. a. Kuna sõidukile on seatud ajavahemikul 05.03.2012 – 28.08.2018 kolmteist keelumärget ja 01.10.2014 on sõiduki registrikanne peatatud, siis
2-17-14526 puudub sõidukil ajutise pankrotihalduri hinnangul realiseerimisväärtus. Võlgnik on kohtuistungil avaldanud, et ei oma töökohta. Täitmata kohustusi on võlgnikul 5 747.81 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgnikule kuuluva vara väärtust ja tal puudub igakuine sisstulek, mille arvelt täita olemasolevad kohustusi ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole ajutine halduri esialgse hinnangu kohaselt tuvastanud tehinguid, mis võiksid olla tagasivõidetavad. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb täiendavalt välja selgitada, kas esineb vara tagasivõitmise ja muude nõuete esitamise võimalusi. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja. Kohtu hinnangul ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks asjaolu, et ta on viibinud pikalt kinnipidamisasutuses ning töökogemuse puudumise tõttu on tal vanglast vabanemisel raske leida tasuvat tööd. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohus leiab, et edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus selgitab XXX ́le, et tulenevalt PankrS § 91 lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui XXX soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Magnus Braun on andnud nõusoleku enda nimetamiseks XXX pankrotihalduriks.
2-17-14526
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.