Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) hagi aktsiaseltsi Saarte Liinid vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 20.06.2018 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
733 966,54 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) (registrikood 10214334), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv Kostja: aktsiaselts Saarte Liinid (registrikood 10216057), lepinguline esindaja vandeadvokaat Paul Keres
Istungi toimumise aeg
01.03.2019
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Marko Pilv ning kostja esindaja vandeadvokaat Paul Keres
RESOLUTSIOON:
1.Pärnu Maakohtu 20.06.2018 otsuse põhjendusi muuta, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta Aktsiaseltsi Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) kanda.
1(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716
4.Aktsiaselts Saarte Liinid apellatsiooniastme menetluskulude suuruseks määrata 1363 eurot.
5.Välja mõista Aktsiaseltsilt Saaremaa Laevakompanii (pankrotis) Aktsiaselts Saarte Liinid kasuks apellatsiooniastme menetluskulud 1363 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii (pankrotis, hageja) esitas 14.09.2017 hagi (hagi täiendus 04.04.2018) aktsiaseltsi Saarte Liinid (kostja) vastu kahju 676 715 euro hüvitamiseks, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2966,42 eurot ja edasiulatuva viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt saatis maaklerfirma KRISALE SHIPBROKERS A/S (menetluses: Krisale) 20.12.2016 hagejale järelepärimise laeva ST. OLA (IMO 7109609, menetluses: laev) prahtimiseks Fääri saartele reisijateveoks koos meeskonnaga alates 15.02.2017 sadamate Torshavn ja Tvoroyr vahel. Järelepärimise kohaselt oli laeva vaja vähemalt 4 nädalaks, millele võis lisanduda veel 1 nädal, s.o kokku kuni 35 päevaks. Hageja tegi ettevalmistusi pakkumise esitamiseks ja läbirääkimiste pidamiseks, kuid läbirääkimised katkesid detsembris 2016 tulenevalt laeva arestimisega merivõla katteks. Pärnu Maakohtu 30.12.2016 hagi tagamise määruse alusel arestiti laev ja laevakinnistusraamatusse kanti keelumärge laeva käsutamise keelamiseks. 13.02.2017 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus hagi tagamise määruse.
3.Laeva omanik oli ajavahemikul 06.07.2016–15.05.2017 Osaühing St. Ola Maritime (registrikood 14074781, kustutatud 12.01.2018, menetluses: omanik), kes prahtis laeva hagejale ja hageja prahtis laeva edasi TS Laevad OÜ-le. Krisale pöördumise ajal ei teostanud laev enam TS Laevad OÜ-le liinivedu, vaid seisis sadamas ning oli planeeritud kasutamiseks muul eesmärgil hageja majandustegevuses.
2(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716
4.Laeva oli varem korduvalt lühiajaliste teenuste osutamiseks kasutatud Islandil ja Fääri saartel tavaliselt teenindavate laevade asenduseks. Sobilikke laevu oli Fääri saarte läheduses väga vähe ja ST. OLA oli üheks selliseks. Kuna laev lõpetas 31.11.2016 regulaarse liiniveo ja laeva omanik soovis pärast seda laeva müüa või prahtida, oli laevandussektoris teada, et selline laev on hetkel vaba ja kasutamiseks saadaval. Kuna Krisale oli varem hagejaga koostööd teinud ning oli teadlik laeva sobivusest ja saadaval olekust, esitas Krisale hagejale ettepaneku teha pakkumine prahtimisteenuse osutamiseks, mis pidi lisaks laevale hõlmama ka pädevat ja kogenud laevameeskonda.
5.Laev pidi alates 15.02.2017 Fääri saartel teenust osutama, kuid aresti tõttu ei olnud hagejal võimalik pakkumises osaleda. Hagejale tekkis eeltoodu tõttu kahju. Krisale 22.03.2017 e-kirjast nähtuvalt sõlmis ta prahtimislepingu analoogse laevaga hinnaga 35 000 eurot päev. Hageja prahtis laeva viimati Fääri saartele 2008 ja siis oli prahilepingu hinnaks 11 000 eurot päevas. Arvestades elukalliduse kasvu ja majanduskeskkonna olulist muutumist, on viimase 9 aasta jooksul kasvanud ka laevade prahitasud.
6.Hageja hinnangul oli laeva põhjendamatu arestimine käsitletav otsese majandus- ja kutsetegvusse sekkumisena, sest laeva arestimise tulemusena muutus hagejal selle kasutamine tulu teenimise eesmärgil võimatuks. Hageja tõendas, et laeva oli varem korduvalt lühiajaliselt välja prahitud ning tema omadused rahvusvahelisel tasandil teada. Seega oli laev uut prahilepingut silmas pidades tehniliste parameetrite poolest sobilik prahtimiseks.
7.Laeva omanikul ei olnud meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 6 lg-s 12 sätestatud tunnistusi, seega ei olnud omanikul võimalik laeva mehitada ega opereerida. Hageja omab vastavuse tunnistust ja seetõttu oli võimalik laeva prahtimine läbi hageja, kes oleks tegelenud ka laeva mehitamise ja opereerimisega. Kuna laeval puudus ilma selle meeskonna ja kasutuseta sisuline väärtus majandustegevuseks, siis oli oluline laev välja prahtida, et seeläbi tulu teenida. Sadamas seisev laev tekitab üksnes kulusid, sest laeva tuleb pidevalt nö töökorras ja käigus hoida. Laeva ei jäeta ka tavapäraselt ilma meeskonna ja hoolduseta sadamasse seisma, sest see mõjub halvasti laeva tehnilisele seisukorrale. Juhul kui laeva ei hooldata ja puudub nõuetekohane meeskond, kes oskab laeva opereerida, on laeva välja prahtimine keeruline, sest see eeldab sellise huvilise olemasolu, kes on huvitatud üksnes laevast ja omab ise vastavat laeva tundvat meeskonda. Seda kinnitab ka Krisale pakkumine, milles sooviti laeva koos konkreetsel laeval varasemat kogemust omava pädeva meeskonnaga. Laeva sooviti kasutada lühiajaliselt (kuni 35 päeva), kuid sobiva meeskonna komplekteerimine ja laeva kasutamiseks välja õpetamine on kulukas ja aeganõudev. Seetõttu on tavapärane, et lühiajaliste prahilepingute korral soovitakse laeva koos pädeva meeskonnaga.
8.Ebausutavad olid kostja väited, et ta ei teadnud, kes on laev omanik, kes teenuse pakkuja ja kuidas laevu opereeritakse. Kostja teadis, kes oli laeva omanik, laeva prahtimise ja liinivedudega seotud asjaolusid ning seda, et hagi tagamise ajal laev liinivedu ei teostanud, vaid seisis sadamas. Seega pidi kostja aru saama, et laeva arestimisel tekib kahju nii laeva omanikule (saamata jäänud prahiraha laeva eest) kui ka hagejale (saamata jäänud raha laeva opereerimise ja mehitamise eest). Kostja sekkus laeva arestimisega otseselt hageja majandus- ja kutsetegevusse ning takistas 3(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 hagejal tulu teenida. Kostja tegevus oli käsitletav vähemalt raske hooletusena ja ei esinenud ühtegi õigusvastasust välistavat asjaolu VÕS § 1045 lg 2 mõttes.
9.Kahju suuruse arvutamisel lähtus hageja Krisale 22.03.2017 e-kirjas mainitud prahilepingu hinnast 35 000 eurot päevas. Kuna pakkumuse kohaselt oleks 30-päevane leping olnud garanteeritud, oleks 35 000 euro suuruse päevatasu korral olnud lepingu kogumaksumus 1 050 000 eurot. 30-päevase prahilepingu korral oleks laeva välja prahtimisega seotud hageja kulud moodustanud 373 285 eurot, seega kandis hageja kostja tegevuse tõttu kahju 676 715 eurot. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
11.Hageja ei olnud kahjustatud isikuks, kahju sai tekkida laeva omanikule, kes on vastavast nõudest loobunud. Hageja ei tõendanud, et tal oli õigus laeva edasi prahtida. Paljasõnaline oli ka hageja väide, et omaniku samata jäänud tulu nõue on hageja saamata jäänud tulu nõudest erinev.
12.Hageja väited, et kostja oleks pidanud ette nägema, et laeva arestimisega tekib hagejale kahju, olid vastuolulised. Kostja ei saanud kuidagi teada, et laeva arestimise ajal oli laev laevapereta prahitud hagejale, kuna laeva ei olnud kantud laevapereta prahitud laevade registrisse ja laevakinnistusraamatu kannetest ei ole võimalik tuvastada hageja seost laevaga.
13.Hagejal ei olnud VÕS §-st 1049 tulenevat nõuet kostja vastu. Hagiavaldusest ega täiendatud hagiavaldusest ei selgu, millist konkreetset kostja tegu pidas hageja õigusvastaseks. Hageja ei esitanud asjaolusid, mis oleks näidanud tema majandustegevuse seiskumist. Hageja paljasõnalised arutlused selle kohta, et laeval puudub ilma selle meeskonna ja kasutuseta sisuline väärtus majandustegevuseks ning seetõttu on oluline laev välja prahtida, et sellelt tulu teenida, ei viita asjaolule, et hageja majandustegevuseks oli laeva väljaprahtimine. Ja isegi, kui see nii oli, siis sellisel juhul vastutab tuluteenimise võimaluse kaotuse eest omanik, kes ei suutnud hageja ees tagada laeva vaba liikumist ja kasutust.
14.Asjaolu, et hageja oli laeva prahtinud aastatel 2002–2008 Fääri saartele, ei omanud tähtsust, kuna viidatud perioodil kuulus laev hagejale. Hageja ja TS Laevad OÜ vahel sõlmitud prahileping kinnitab küll, et hageja on laeva prahtinud, kuid ei tõenda seda, et hagejal oleks võimalus laeva prahtida Krisale pakkumuskutse alusel. Hageja ei tõendanud VÕS § 128 lg-st 4 tulenevat saamata jäänud tulu kahjuna hüvitamise nõude olemasolu. Hageja esile toodud asjaolud olid tõendamata või ei puutunud käesolevasse vaidlusesse. Hageja ei tõendanud laeva edasiprahtimise võimalust ega laeva prahtimiseks tehtavaid ettevalmistusi. Kostja hinnangul ei olnud hagejal kavatsust laeva prahtida, kuna hageja väide, et ta ei saanud pakkumust esitada viitab asjaolule, et hageja ei teinud ettevalmistusi laeva prahtimiseks.
15.Isegi juhul, kui hagejat saaks pidada kahjustatud isikuks, tekkis hagejale kahju ainuüksi hagejast tulenevatel asjaoludel. Laev arestiti 10 päeva pärast seda, kui Krisale küsis pakkumist laeva prahtimiseks ning pärast seda, kui tähtaeg pakkumuse esitamiseks oli möödunud. Arvestades asjaolu, et hageja nurjas laeva prahtimisele suunatud lepingueelsed läbirääkimised ise ning jättis Krisale poolt määratud tähtajaks 4(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 vastamata veel ajal, mil kostja ei olnud laeva arestimiseks kohtusse pöördunud, leidis kostja, et hageja kahjunõue kuulub sellisel juhul VÕS § 139 lg-st 1 tuleneva põhimõtte alusel vähendamisele nullini. Esimese astme kohtu otsus
16.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja määras kindlaks kostja menetluskuludena 7980,40 eurot ning mõistis selle hagejalt kostja kasuks välja.
17.Asjas oli vaidlus selle üle, kas laeva arestimise tõttu tekkis kahju hagejale või laeva omanikule. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ei tõendanud, et tal oli õigus ja võimalus laeva välismaale prahtida ning et selline õigus ja võimalus oli ainult hagejal, mitte omanikul. Omaniku ja hageja vahel sõlmitud prahilepingu (I kd, tl 121) p-st 3 nähtub, et prahtijad ei anna laeva allrentniku kasutusse ilma omaniku kirjaliku nõusolekuta. Seega selleks, et hagejal oleks olnud õigus ja võimalus laeva välismaale prahtida, oleks hageja pidanud enne saama omaniku kirjaliku nõusoleku. Sellist dokumenti hageja kohtule ei esitanud. Samuti ei esitanud hageja tõendeid selle kohta, et hageja ja omaniku vahel oleks vastava nõusoleku saamiseks pärast Krisalelt saadud pakkumuskutset läbirääkimisi alustatud või et omanik oleks olnud valmis nõusolekut andma. Pigem nähtub esitatud tõenditest just vastupidine, sest omanik pidas prahilepingu sõlmimist just enda ärivõimaluseks ning selle minetamisest tulenevat väidetavat kahjunõuet endale kuuluvaks (I kd, tk 43), mida ta endale kuuluvana ka käsutas, andes kompromissilepingus kinnituse sellest loobumise kohta (I kd, tl 40). Hageja väited, et selle kõige taustal oli omanik loovutanud antud tulu teenimise võimaluse hagejale, ei olnud maakohtu hinnangul tõendatud.
18.Ka asjaolu, et hagejat võiks pidada laeva reederiks MSOS § 2 p 9 mõttes ei tõenda seda, et hagejal oli reaalne võimalus ja kavatsus laeva Krisalele prahtida. Hageja osutas omanikule laeva mehitamise ja opereerimise teenust. Operaatoriteenuse osutamiseks ongi hagejale väljastatud ISM koodeksi kohane sertifikaat. Laeva omanik võib valida, kas ta viib ise ennast vastavusse ISM koodeksis sätestatud tingimustega või tellib meresõiduohutuse alase korraldamise ja tehnilise teenindamise isikult, kelle vastavust on Veeteede Amet juba tunnistanud ning maksab talle sellise korraldamise eest tasu, ent laeva võib oma majandustegevuses kasutada, sh välja prahtida, siiski omanik. Laeva arestimisega seoses ei muutunud hagejale võimatuks tehnilise teenindamise ja meresõidualase ohutuse tagamine.
19.Laeva saanuks laevapereta prahtida ka omanik, mida kinnitab 06.07.2016 prahileping, mille kohaselt omanik prahtis laeva hagejale üheks aastaks.
20.Maakohus leidis, et 30.08.2016 prahileping ja 01.12.2016 artikkel väljaandes Läänlane (I kd, tl 124 pöördel–132 pöördel) ei tõenda seda, et kahju saanuks tekkida hagejale. Asjaolu, et hageja prahtis 30.08.2016 laeva TS Laevad OÜ-le, ei tõenda, et hagejal oli õigus ja võimalus prahtida laeva ka Krisalele pärast seda, kui prahileping hageja ja TS Laevad OÜ vahel lõppes. Asjaolu, et Krisale saatis pakkumuskutse hagejale, ei viita samuti sellele, et hageja oleks saanud laeva Krisalele väljaprahtida.
21.Hageja väide, et ta soovis pakkumist tegelikult esitada jaanuari alguses, ei olnud maakohtu arvates tõsiseltvõetav, sest laevamaaklerit sellisest kavatsusest ei teavitatud ega kooskõlastatud temaga pakkumuse hilisemat esitamist. Arvestades seda, et 5(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 tunnistaja Kjeld Winther Jorgenseni (maakler) sõnul oli hageja Fääri saarte prahtijate huvist laeva vastu teadlik juba oktoobri lõpus 2016 ja hageja pidas seda võimalust hagiavalduse kohaselt erakordselt tulusaks, ei ole selline riskantne käitumine sellises majandustegevuses eluliselt usutav.
22.VÕS § 127 lg 4 mõttes ei olnud Fääri saarte prahtijatega lepingu sõlmimata jäämise põhjuseks mitte laeva arestimine 30.12.2016, vaid pakkumise esitamata jätmine. Kuna hageja ei teinud ettevalmistusi viisil, mis vastanuks temale saadetud ettepanekule prahilepingu sõlmimiseks, ei kannatanud ta ka laeva arestimisest saamata jäänud tulu näol kahju. Sellega langeb ära ka kahju suuruse arvestus selle prahilepingu järgi, millega analoogne laev Fääri saari teenindama läks.
23.Maakohtu hinnangul ei olnud tõendatud hageja väited, et omaniku poolt saamata jäänud tulu nõue on hageja saamata jäänud tulu nõudest erinev. Hageja ja omaniku vahel sõlmitud prahilepingust nähtub, et hageja kohustus omanikule tasuma 5000 eurot päevas ning sama lepingu p-st 2 nähtub, et prahtimisraha võib tasaarveldada tasumata ostuhinnaga, mida omanikud (s.o OÜ St. Ola Maritime) võlgnevad prahtijatele (s.o hageja) tulenevalt laeva müügilepingust. Seega kohustus hageja omanikuga sõlmitud prahilepingu kohaselt omanikule igal juhul tasuma 5000 eurot päevas, sõltumata sellest, kas ta prahib laeva edasi või mitte (või siis olid poolte vahelised nõuded juba tasaarvestatud), mistõttu on paljasõnalised hageja väited, et laeva prahtimise võimatusest Krisalele tekkis omanikul kahju saamata jäänud tuluna 150 000 eurot.
24.Vaidlus puudus selles, et laev kuulus selle arestimise ajal omanikule. Kostjale teadaolevalt oli laeva reederiks Väinamere Liinid OÜ (VML). Ka kostja ja VML-i vahelises sadamateenuste osutamise lepingus ei olnud viidet sellele, et VML teostab oma lepingust tulenevaid kohustusi koostöös hagejaga. Kostja möönis, et äärmisel juhul võis talle olla ette nähtav kahju, mis tekib laeva omanikule saamata jäänud prahiraha eest ning seda on omanik ka laeva arestimisega seotud Tallinna Ringkonnakohtu 14.03.2017 määruse peale esitatud kaebuses avaldanud ning hiljem sellest kahjunõudest loobunud.
25.Omaniku juhatuse liige TR on ühtlasi ka hageja juhatuse liige. Seega pidi mõlema äriühingu juhatuse tasandil olema juba omaniku määruskaebuse esitamise ajaks selge, millisele ühingule väidetavast laeva prahtimise võimaluse nurjumisest kahju võis tekkida. Omanik viitas kostja kinnitusel küll selles kohtumenetluses hagejale kui laeva prahtija otsimisega tegelevale isikule, asudes siiski seisukohale, et ebaõnnestunud laeva prahtimise tehingu tõttu Krisalega on saamata jäänud tulu näol kahju kandnud omanik ainuisikuliselt. Omanik ning kostja sõlmisid tsiviilasjas nr 2-16-19440 kompromissi, mille p-s 8 kinnitas omanik, et ei esita kostja vastu laeva arestimisega seoses kahjunõudeid tingimusel, et laev vabastatakse arestist ning laeva kasutamise ja käsutamise piirang ning Eestis kinnipidamine lõppeb. Kompromisslepinguga määratletud tingimused on täidetud.
26.Omaniku (ja hageja ning VML-i) seaduslik esindaja T. R oli läbirääkimistesse läbivalt kaasatud ning ta ei avaldanud kordagi hageja esindajana, et kahju võiks muuhulgas olla tekkinud hagejale. Vastupidi, näiteks 15.03.2017 saatis T. R kostjale e-kirja, milles teatas, et VML-le ja omanikule on tekkimas suured kahjud ja kutsus kostjat 6(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 läbirääkimistele. Kordagi ei ole T. R teavitanud kostjat sellest, et kahju võiks olla tekkimas või olla tekkinud ka hagejale ning isegi pärast kompromissi sõlmimist ja laeva vabastamist saatis T. R 04.05.2017 hagejale kuuluvalt meiliaadressilt hageja, omaniku ja VML-i seadusliku esindajana e-kirja, milles tänas „/.../kõiki konstruktiivse koostöö eest“. T. R esitas hageja ja VML-i esindajana pärast kompromissi sõlmimist kompromissilepingus nõutava kinnituse, kinnitades sellega ühtlasi hageja nõustumist kompromissiga ja välistades mistahes kahjunõuded. Eelnev kinnitas maakohtu hinnangul hageja vastuolulist käitumist.
27.Hageja nõue ei vasta VÕS § 1049 kohaldamise eelduseks olevatele tingimustele. Hageja ei selgitanud piisavalt veenvalt, millist kostja tegevust ta peab õigusvastaseks. Hageja hinnangul arestis maakohus tsiviilasjas 2-19-19440 laeva ekslikult ja see on tõendatud Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2017 määrusega, millega ringkonnakohus maakohtu määruse tühistas. Kuid see ei tõenda kostja õigusvastast tegu. Kostja ja omaniku vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt esitas kostja Tallinna Ringkonnakohtu määrusele kassatsioonkaebuse, mille menetlusse võtmist Riigikohus otsustada ei jõudnud, kuna vaidlus tsiviilasjas 2-16-19440 lõppes poolte kompromissiga, millega vabastati laev aresti alt, mistõttu asjaolu, kas tegemist oli „eksliku“ arestimisega või mitte, ei saanud tegelikult kohtuvaidluse käigus lõplikku hinnangut. Maakohus nõustus kostja käsitlusega, et tsiviilasjas nr 2-16-19440 Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2017 määruse jõusse jätmisega ei andnud T. Ri poolt esindatud äriühingud hinnangut kostja tegevuse õigusvastasusele, vaid pidasid seda sisuliselt tehniliseks vahendiks kompromissi eesmärkide saavutamiseks.
28.Hageja ei tõendanud, et kostjale oli teada, et hageja kasutas temale mittekuuluvat laeva majandustegevuses. Asjaolu, et hageja on laeva Fääri saartele prahtinud aastatel 2002– 2008 ei olnud käesolevas vaidluses asjassepuutuv, kuna sellel ajal kuulus laev hagejale. Hageja ja TS Laevad OÜ vahel 30.08.2016 sõlmitud prahilepingu alusel on hageja prahtinud laeva TS Laevad OÜ-le, kuid kõnealune leping ei tõenda, et hageja oleks saanud laeva prahtida ka Krisale pakkumuskutse alusel. Ka asjaolu, et laev lõpetas regulaarse liiniveo ja laevandussektoris oli selline asjaolu teada, ei tõendanud hageja võimalust laeva prahtimisest tulu teenida.
29.Maakohus nõustus kostjaga selles, et olukorras, kus kostja taotlusel arestiti maakohtu poolt teisele isikule kuuluv laev, mida hagejal oli väidetavalt õigus prahtida, ei saa pidada kostja tegevust vahetult suunatuks hageja majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. Ei ole tõendatud, et kostja oli teadlik omaniku mistahes tehingutest hagejaga ja seetõttu kostja ei saanud mõistlikult võttes arvestada hagejale mis tahes liiki tekkiva kahjuga.
30.Maakohus leidis, et kostja tegevus ei olnud õigusvastane VÕS § 1045 lg 2 p 1 mõttes, kuna õigus laeva arestida tuleneb merinõude omajale seadusest. Laev oli alates 30.12.2016 Pärnu Maakohtu määruse alusel arestitud kostja merinõude tagamiseks. Pooled ei vaielnud, et tsiviilasjas nr 2-16-19440 sõlmitud kompromissilepingu kohaselt vabastati laev viivitamatult pärast piisava tagatise andmist ning omaniku seaduslik esindaja ei andnud kordagi mõista, et laeva arestimisega seoses võiks mistahes muul isikul peale tema olla kahjunõudeid hageja vastu.
7(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716
31.Hageja kahju hüvitamise nõue oli tõendamata. Vastavalt VÕS § 128 lg-le 4 on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei tõendanud, et tal oli kindel kavatsus ja võimalus laeva Krisale pakkumiskutse alusel välismaale prahtida.
32.Hageja arvutas oma saamata jäänud tulu kolmanda isikuga sõlmitud lepingu põhjal. Hageja prahtis viimati laeva Fääri saartele hinnaga 11 000 eurot päevas, seega kolm korda väiksema tasuga, kui saamata jäänud tulu arvutuses aluseks võetud 35 000 eurot päevas. Asjaolu, et kolmandatel isikutel oli võimalik selline leping sõlmida, ei tähenda, et sama võimalus oleks olnud hagejal. Maakler selgitas, et laeva prahiraha suurust mõjutab ka laeva kaugus selle tööleasumise kohast, mistõttu on Kreekast Fääri saartele prahitud laeva prahitasu kõrgem kui Eestist prahitud laeval. Lisaks märkis maakler, et ta andis laeva väljaprahtimise võimalusest teada laeva omanikule 2016. aasta oktoobri teises pooles ning ta pidas ka läbirääkimisi laeva omanikuga.
33.Vaidlusalusel perioodil ehk detsembris 2016 oli Osaühing St. Ola Maritime ise huvitatud laeva väljaprahtimisest sama Krisale pakkumiskutse alusel ning heitis 03.04.2017 määruskaebuses tsiviilasjas nr 2-16-19440 kostjale ette endale sama kahju tekitamist, mida käesolevas menetluses nõuab kostjalt hageja. Kostja seadusliku esindaja VVi vande all antud ütlustest nähtub mh, et enne käesolevas asjas hagi esitamist ei pöördunud hageja kostja poole oma väidetava kahjunõudega, küll aga esitas samal alusel samas ulatuses kahjunõude laeva omanik, kes sellest nõudest loobus.
34.Kostjal on õigus selles, et kuna hageja oleks vastavalt enda ja omaniku vahel sõlmitud prahilepingule saanud laeva Krisalelt saadud pakkumuskutse alusel sõlmitava prahilepingu alusel väljaprahtida üksnes omaniku nõusolekul, siis olukorras, kus omanik väidetavalt soovis ise prahilepingut sõlmida ja kandis enda sõnul selle nurjumise tõttu kahju, ei ole võimalik, et sama võimalust oleks saanud kasutada ka hageja. Kuna prahilepingu saanuks asjas uuritud tõendite põhjal sõlmida vaid laeva omanik ja hageja ei olnud pakkumise esitamise tähtajaks omanikult laeva väljaprahtimiseks nõusolekut saanud ega küsinudki, siis ei olnud hageja laeva prahtimisest tulu teenimiseks vajalikke ettevalmistusi VÕS § 128 lg 4 mõttes teinud. Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole hageja suhtes ühtegi õigusvastast tegu toime pannud, on põhjendamatu ka hageja viivisenõue.
35.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjat esindas vandeadvokaat Paul Keres, kelle ajakulu oli 56,8 tundi ja teenuse tunnihind 140,50 eurot ilma käibemaksuta, kokku kulu 7980,40 eurot. Maakohus pidas õigusabi mahtu põhjendatuks ja rahuldas kostja taotluse täies ulatuses. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
36.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda.
37.Maakohus leidis ebaõigesti, et hagejal puudus õigus laeva väljaprahtimiseks, kuna omanik ei olnud andnud selleks nõusolekut. Samuti on väär maakohtu seisukoht, et ei 8(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 ole eluliselt usutav, et omanik oleks valmis vastava sisulist nõusolekut andma. Omanik omandas laeva 06.07.2016 ning prahtis selle baerboat-charter (ilma laevapereta) lepingu alusel hagejale. Omaniku äriplaaniks oli laeva võimalikult tulus majandamine selle väljaprahtimise kaudu või alternatiivselt laeva müümine. Omanik oli üksnes ühte laeva omav äriühing, millel puudus tehniline ja kutsealane pädevus laeva mehitamiseks ja opereerimiseks ning pädev meeskond ehk tegemist oli sisuliselt holding ettevõttega. Kõik laeva mehitamiseks ja opereerimiseks vajalik oli olemas hagejal, mistõttu eeldas omaniku poolt laeva välja prahtimine koostööd hagejaga. Hageja prahtis laeva edasi TS Laevad OÜ-le kuni 30.11.2016. Kuna alates 30.11.2016 jäi laev seisma, otsisid omanik ja hageja laevale uut prahilepingut. Hageja juhatuse liikme ütlustega on tõendatud vajaliku nõusoleku olemasolu. Omanik andis hagejale põhimõttelise nõusoleku laeva prahtimiseks, kui hageja oleks jõudnud konkreetse pakkumuse esitamiseni, oleks nõusolek kirjalikult vormistatud. Maakohus on hageja juhatuse liikme T. Ri ütlused tähelepanuta jätnud ja on tõendeid valikuliselt hinnanud. Arusaamatu ja ebaloogiline on maakohtu järeldus, et omanik ei oleks hagejale andnud nõusolekut laeva väljaprahtimiseks. Otsusest ei selgu, miks kahtles maakohus T. Ri ütlustes. Asjaolu, et T. R ei olnud allkirjastanud dokumenti nõusoleku andmiseks, ei tähenda, et ta ei olnud sellise nõusoleku andmiseks valmis. Õige ei ole maakohtu arusaam, et omanik ei olnud huvitatud laeva väljaprahtimisest hageja kaudu. Otsusest ei selgu, millistest faktilistest asjaoludest ja tõenditest lähtuvalt on maakohus jõudnud sellisele järeldusele. Hageja hinnangul on just eluliselt usutav, et omanik oli valmis andma hagejale nõusoleku laeva väljaprahtimiseks, sest seeläbi oleksid mõlemad tulu teeninud.
38.Maakohus tuvastas õigesti, et hageja pidas alates oktoobrist-novembrist 2016 läbirääkimisi Krisalega, kuid käsitles maakleri ütlusi valikuliselt. Maakler kinnitas ütlusi andes, et tema hinnangul oli laev kõige sobilikum Fääri saarte teenindamiseks. Samu asjaolusid kinnitas vande all ka T. R. Lisaks tõendavad varasemad prahilepingud, et laev sobib Fääri saari teenindama. Hageja tõendas, et tal oli reaalne võimalus prahilepingu sõlmimiseks.
39.Maakohus leidis ekslikult, et vaidlust ei olnud selle üle, millal hageja pidi Krisalele pakkumuse tegema. Hageja on kogu menetluse jooksul väitnud, et pakkumuse võis teha veel jaanuari alguses 2017, kuid kostja seisukoht on olnud, et pakkumus tuli teha hiljemalt 21.12.2016. Maakler selgitas, et tema hinnangul võis pakkumuse teha ka jaanuari alguses ja tema ootas pakkumust veel jaanuari alguses. Kui maakler oleks teadnud, et pakkumuse tähtaeg on 21.12.2016, ei oleks ta pakkumust jaanuaris 2017 oodanud. Lisaks on eluliselt ebausutav, et Krisale andis hagejale pakkumuse tegemiseks aega vaid ühe päeva. Prahileping Fääri saari teenindava laevaga sõlmiti alles märtsis 2017, seega oleks hageja jaanuaris esitatud pakkumist käsitletud asjakohasena. Maakohus on eeltoodu tähelepanuta jätnud ega selgitanud, kuidas oleks hagejal olnud võimalik lõplik pakkumine ühe päevaga koostada. Samuti ei selgitanud maakohus, milliste asjaolude ja tõendite pinnalt ta tuvastas, et Krisale ei oleks jaanuaris tehtud pakkumist vastu võtnud.
40.Maakohtu järeldus, et laeva oleks saanud prahtida ka ilma laevapereta, on vastuolus tõenditega. Kuna Krisale oli huvitatud neile sobiva laeva prahtimisest koos pädeva 9(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 meeskonnaga, jääb arusaamatuks maakohtu arutluskäik selle üle, et teoreetiliselt oleks saanud laeva prahtida ka ilma meeskonnata. Maakohus jättis tähelepanuta tunnistaja sellekohased ütlused, mille kohaselt lühiajaliste prahilepingute puhul on tavapärane, et soovitakse laeva koos pädeva meeskonnaga, kuna laeva meeskonna väljaõpetamine on aeganõudev ja kulukas.
41.Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei tõendanud tulu teenimise võimalust läbi laeva prahtimise. Kostja taotluse tõttu arestiti laev ja kanti laevakinnistusraamatusse käsutamise keelumärge. Kui laev arestist vabanes oli pakkumise esitamise aeg möödunud ja Krisale oli prahilepingu kolmanda isikuga sõlminud. T. R selgitas, et hageja alustas juba detsembris 2016 ettevalmistusi pakkumise esitamiseks. Kuna laev enne pakkumise tegemist arestiti, pidi hageja loobuma pakkumuse esitamisest. Maakohus leidis paljasõnaliselt, et T. Ri ütlused ei ole usaldusväärsed. Maakohus ei arvestanud ka maakleri vande all antud selgitusega, et maakler pöördus veel märtsis 2017 hageja poole küsimusega, miks hageja läbirääkimised lõpetas.
42.Maakohus nõustus ekslikult kostja paljasõnaliste väidetega, mille kohaselt ei teadnud kostja, milline kahju võib hagi tagamise tõttu tsiviilasja 2-16-19440 hagejale tekkida ja et kahju võib tekkida nii laeva omanikule kui ka hagejale. Kostja tegutseb alates 1994. aastast ja tema põhitegevusala on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine ja ta on teadlik, kes laevadega opereerib. Ebaõige on maakohtu järeldus, mille kohaselt ei olnud kostjal võimalik laevapereta väljaprahitud laevade registrist laeva andmeid kontrollida, sest laeva polnud sinna kantud. Kostja esitas oma väite tõendamiseks Veeteede Ameti 12.04.2018 kirja, millest nähtub üksnes see, et laev ei olnud viidatud registrisse kantud. Kiri ei tõenda aga seda, et vastava registreeringu olemasolu oli laeva puhul üldse kohustuslik.
43.Apellant vaidlustas maakohtu järelduse, et hagejal ei ole võimalik nõuda kostjalt kahju hüvitamist tulenevalt omaniku ja kostja vahel tsiviilasjas 2-16-19440 sõlmitud kompromissist. Maakohtu seisukohad on vastuolulised, leides esmalt, et tõendamist ei leidnud asjaolu, et prahilepingut oli võimalik sõlmida ja teisalt väidab, et prahilepingu sõlmimata jätmise tõttu on kahju tekkinud omanikule, kes on kõikidest nõuetest kostja vastu loobunud. Laeva omanik loobus kompromissiga vaid enda kahju hüvitamise nõudest kostja vastu, omanik ei saanud kompromissi sõlmides loobuda hageja kahju hüvitamise nõudest kostja vastu. Hagejal ja omanikul tekkisid kahju hüvitamise nõuded erinevatel alustel – omanik oleks saanud tulu teenida laeva prahtimisest ja hageja laeva opereerimise kaudu.
44.Ebaõiged on maakohtu otsuse põhjendused, mille kohaselt ei ole kostja hagejale kahju tekitanud, hageja ei tõendanud põhjusliku seose olemasolu talle tekitatud kahju ja kostja tegevuse vahel ning laeva põhjendamatu arestimine ei ole käsitletav majandusja kutsetegvusse sekkumisena. Laeva arestimise tagajärjel muutus laeva kasutamine tulu teenimiseks võimatuks. VÕS § 1049 kohaldamisalasse jääb ka olukord, kus õigusvastase tegevuse tagajärjel seiskub majandustegevus osaliselt. Majandustegevuse osalise seiskumisena on käsitletav ka olukord, kus hageja pidi loobuma väga suure summa teenimise võimalusest laeva põhjendamatu arestimise tõttu. Ekslik on maakohtu seisukoht, et hageja ei tõendanud oma majandustegevuse seiskumise fakti. Hageja ei ole väitnud, et ta majandustegevus seiskus täielikult, küll aga on hageja 10(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 tõendanud, et tal oli reaalne võimalus laeva prahtimisega tulu teenida. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja majandustegevus ei hõlmanud ainult laeva, vaid ka pädevat meeskonda, keda laeva arestimise tõttu ei olnud koos laevaga võimalik prahtida.
45.Maakohus ei põhjendanud, millistele asjaoludele ja tõenditele tuginedes ta leidis, et hageja poolt kahju hüvitamise nõude aluseks võetud summa (35 000 eurot päevas) on liiga suur ja põhjendamatu ning et hagejale ei oleks sellist summat makstud. Kui Krisale oli valmis maksma kolmandale isikule 35 000 eurot päevas, siis on tõenäoline, et ta oleks maksnud sama summa ka hagejale. Isegi kui maakohus leidis, et hageja poolt arvutustes kasutatud päeva prahitasu summa on liiga suur, ei välista see automaatselt hagi rahuldamist, kohtul on võimalik hüvitamisele kuuluva kahju summat omal äranägemisel vähendada. Vastus apellatsioonkaebusele
46.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
47.Kolleegium, ära kuulanud kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi muuta, jättes muutmata maakohtu otsuse resolutsiooni hagi rahuldamata jätmise kohta.
48.Vaidluse lahendamisel võtab kolleegium aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, milles ei olnud poolte vahel vaidlust:
1.Laev ST. OLA kuulus Osaühingule St. Ola Maritime, mis praeguseks on registrist kustutatud ja mis prahtis 2016 laeva ilma meekonnata hagejale. Hageja prahtis laeva koos meeskonnaga edasi äriühingule, mis tegi liinivedusid Eesti sadamate vahel. Laev tegi vedusid kuni 30.11.2016.
2.Pärnu Maakohus arestis 30.12.2016 hagi tagamise määrusega kostja avalduse alusel laeva sadamatasude nõude tagamiseks (tsiviilasi nr 2-16-19440).
3.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 13.02.2017 määrusega maakohtu 29.12.2016 hagi tagamise määruse. Kostja esitas Riigikohtule määruskaebuse, kuid loobus sellest, sest laeva omanik ja kostja leppisid võla tasumise osas kokku.
4.Hageja ei olnud tsiviilasjas nr 2-16-19440 menetlusosaline.
49.Hageja väitis, et seoses laeva arestimisega ei saanud ta prahtida laeva alates märtsist 2017 maaklerifirma Krisale kaudu, kes oli hagejale 2016. aasta sügisel vastava pakkumise teinud. Hagejale tekkis kahju saamata jäänud tuluna.
50.VÕS § 1043 järgi teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega tuli kohtul tuvastada, kas hagejale on tekkinud kahju, kostja tegevus ja selle õigusvastasus ning põhjuslik seos tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel. Juhul, kui üks eelloetletud eeldustest ei ole täidetud, ei kuulu hageja nõue rahuldamisele.
51.Kahju osas leiab kolleegium, et hageja poolt esiletoodud asjaoludel võis talle tekkida saamata jäänud tuluna kahju, kuna laeva prahtimisel Fääri saartele oleks olnud hagejal võimalik saada tulu. Hageja oli laeva omanikult laeva ilma meekonnata prahtinud 11(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 õigusega seda edasi prahtida. Ebaõige on kostja käsitlus, millega maakohus nõustus, et kahju sai tekkida ainult laeva omanikule. Laeva prahtimine toimub tasu eest ja hageja on toonud esile asjaolud, et tal oli võimalik laeva prahtida. Kuna hageja on laeva omanikult prahtinud ja mehitanud ning tal oli õigus laeva edasi prahtida, siis sellise tegevuse takistamine võis hagejale kahju tekitada. Hageja kahju ei sõltunud sellest, kas laeva omanikul tekkis ka kahju või mitte. Laeva omanikule kahju tekkimine ei välista, et ka hagejale võis kahju tekkida. Enne kahju suuruse tuvastamist kontrollib ringkonnakohus ülejäänud lepinguvälise kahju hüvitamise eelduste olemasolu.
52.Vaidlust ei ole, et laev arestiti kohtu määrusega kostja taotlusel. Hageja käsitles kohtule hagi tagamise taotluse esitamist kostja õigusvastase tegevusena.
53.VÕS § 1045 lg 1 p 6 järgi on kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega. VÕS § 1049 järgi teise isiku majandus- või kutsetegevuse oluliseks ajaks täieliku või osalise seiskamise põhjustamine loetakse õigusvastaseks, kui see toimus tegevusse õigusvastase ähvarduse, lubamatu boikoti, demonstratsiooni või streigiga sekkumise tagajärjel või muul viisil, mis on vahetult suunatud isiku majandus- või kutsetegevuse seiskamisele. Hageja väidete kohaselt seiskas kostja taotlusel laeva arestimine tema majandustegevuse. Kolleegium leiab, et VÕS §-s 1049 sätestatud õigusvastane tegevus eeldab otsest suunatust tagajärjele, s.t hageja majandustegevuse vähemalt osalisele seiskamisele ja teadlikkust asjaolust, et laeva arestimisel võib seiskuda just hageja majandustegevus ja kostja peab soovima sellise tagajärje saabumist. Kolleegiumi arvates ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et kostja oli teadlik või pidi olema teadlik, et hageja on omanikult laeva prahtinud ja tal on võimalik seda oma majandustegevuses kasutada. Vaidlust ei ole, et laeva omanikuna oli kantud laevakinnistusraamatusse Osaühing St. Ola Maritime ja veeteede ameti peetavas registris puudusid andmed selle kohta, et laev on omaniku poolt ilma meekonnata hagejale prahitud. See, et laev eelnevalt kuulus hagejale ja hageja osutas sellega Eestis veoteenust, ei anna alust järeldada, et kostja pidi eeldama ka pärast laevakinnistusraamatus omanikukande muutmist, et hageja opereerib laeva. Vaidlust ei ole selles, et hageja oli omanikult prahitud laeva edasi prahtinud teisele äriühingule (TS Laeva OÜ), kes liinivedusid tegi. Seega ei saa kolleegiumi arvates hageja esitatud asjaoludest järeldada, et kostja tegevus oli suunatud hageja majandustegevuse seiskamisele.
54.Samuti välistab VÕS § 1049 järgi õigusvastasuse see, kui kostja tegevus kohtule oma nõude täitmise tagamiseks laeva arestimise taotluse esitamisel ei olnud õigusvastane. Sama tuleneb ka VÕS § 1045 lg 2 p-st 1. Kostja esitas 29.12.2016 Pärnu Maakohtule avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist Osaühingule St. Ola Maritime kuuluva laeva ST. OLA arestimiseks merivõlaga tagatud merinõude tagamiseks, kuna kostjal oli nõue laeva opereerinud OÜ Väinamere Liinid vastu, kellele kostja osutas sadamateenust, mille eest oli tasumata 892 410,76 eurot, millele lisandusid kõrvalnõuded. Nõue oli esitatud laeva asjaõigusseaduse (LAÕS) § 72, § 74 lg 1 p 4, § 781 p 13 ja § 782 lg 2 p 5 järgi. Kostja väitis taotluses, et nõuded on tekkinud laeva reederi OÜ Väinamere Liinid vastu. Maakohus rahuldas 30.12.2016 määrusega taotluse (I kd, tl 11-13). Tallinna Ringkonnakohtu 13.02.2017 määrusega tühistati 12(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 maakohtu määrus ja jäeti hagi tagamise taotlus rahuldamata (I kd, tl 14-17). Ringkonnakohus leidis, et tõendatud ei ole, et OÜ Väinamere Liinid oli laeva reeder. Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule, kuid loobus sellest põhjusel, et laeva omanik ja kostja sõlmisid kohtuvälise kompromissi kahju hüvitamise kohta. Kolleegium leiab, et eeltoodud asjaoludel ei saa kostja tegevust laeva arestimisel pidada õigusvastaseks. Merivõlaga tagatud merinõude olemasolu oli aluseks, et esitada kohtule taotlus laeva arestimiseks. TsMS § 381 lg 2 järgi peab hagi tagamise avalduse esitanud isik hagi tagamise aluseks olevaid asjaolusid ainult põhistama ja kui hiljem selgub, et teatud asjaolud ei leidnud tõendamist, ei muuda see hagi tagamist taotlenud isiku tegevust õigusvastaseks. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamist ette nägeva TsMS § 391 analoogia kohaldamine ei ole kolleegiumi arvates menetlusvälise isiku puhul võimalik. Lisaks nõuab hageja saamata jäänud tulu hüvitamist, kuid TsMS § 391 järgi kuulub hüvitamisele ainult otsene varaline kahju (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-15-4981, p-d 11-14).
55.Kuna kostja tegevus laeva arestimisel ei olnud VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1049 järgi õigusvastane, siis hageja kahju hüvitamise nõue rahuldamisele ei kuulu ja ülejäänud kahju hüvitamise eelduste, sh ka kahju suuruse, tuvastamine ei ole vajalik. Ringkonnakohus muudab eeltoodud osas maakohtu otsuse põhjendusi ja jätab otsusest välja ülejäänud põhjendused kahju hüvitamise eelduseks olevate muude asjaolude kohta. Eeltoodu tõttu ei ole vajalik vastata ka apellatsioonkaebuse väidetele maakohtu otsuse ülejäänud põhjenduste kohta.
56.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja (apellandi) kanda.
57.Kostja (vastustaja) taotluse kohaselt on tema apellatsiooniastme menetluskulud 1730 eurot ilma käibemaksuta, millest 1728 eurot on kulud lepingulisele esindajale ja 2 eurot registripäringule. Kostjat esindas ringkonnakohtu menetluses vandeadvokaat Paul Keres, kes osutas õigusabiteenust 11,4 tundi. Taotluse kohaselt on keskmine teenuse tunni hind 145 eurot. Esindaja kulutas 0,4 tundi maakohtu otsuse analüüsile, 0,5 tundi apellatsioonkaebusega tutvumisele, 4 tundi apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele, menetluskulude tagatise taotluse koostamisele 3,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamisele 2 tundi ja kohtuistungile 1 tunni. Hageja leidis, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu määr on kohtupraktikat arvestades liiga kõrge ja põhjendatud ei ole 3,5 tunni ajakulu eest hüvitise saamine menetluskulude katteks tagatise nõudmise taotluse koostamise eest, kuna kohus jättis taotluse rahuldamata.
58.TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kolleegium leiab, et kostja poolt loetletud tegevustest ei saa ajaliselt lugeda täies ulatuses dokumendi sisu ja mahtu arvestades vajalikuks 3,5 tundi menetluskulude tagatise taotluse koostamiseks ja selles osas vähendab ringkonnakohus vajalikku ja mõistlikku aega 1,5-le tunnile. Ringkonnakohtule 24.01.2019 esitatud taotluse sisuline osa oli 1 lehekülg ja sellest nähtus ainult see, et kostja on tutvunud hageja pankrotihalduri ettekandega. Vaatamata selle, et taotlus jäeti ringkonnakohtu poolt rahuldamata, leiab ringkonnakohus, et kostjal oli õigus taotlus esitada, kuna talle sai teatavaks hageja pankrotistumine. Ülejäänud aega saab pidada põhjendatuks. Seega on apellatsiooniastmes kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu 13(14)
Tsiviilasi nr: 2-17-13716 kokku 9,4 tundi. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 145 eurot, millises ulatuses palus kostja menetluskulud hüvitada, on vastavuses tavalise vandeadvokaadi osutatava õigusteenuse turuhinnaga. Kolleegium märgib, et kostja taotlusele lisatud arve kohaselt oli kostja lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot, kuid menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda kostja taotluses märgitud teenuse tunnihinnast. Taotlusest ei nähtu, millise registripäringu kulu oli 2 eurot, mistõttu tuleb selles osas jätta taotlus rahuldamata. Seega on kokku kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu 1363 eurot ilma käibemaksuta. Kostja kinnitas, et ta on käibemaksukohustuslane.
59.VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi tuleb kostja taotlusel hagejalt kostja kasuks väljamõistetud menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni välja mõista viivis. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.