2-18-109617/9 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Xxx’il tasuda B2 Kapital SIA-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt kautsjon Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, nõue Tele2 Eesti AS (nõude loovutaja) ja kostja vahel oli sõlmitud Tele2 liitumisleping (telefon xxx kostjale mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 29.08.2017.a. seadme Samsung Galaxy A5, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 17,52 eurot kuus. Seadme ostuga muutus liitumisleping tähtajaliseks. Lisaks oli nõude loovutaja ning kostja vahel sõlmitud Tele2 liitumisleping kostja telefoninumbrile nr xxmobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 31.08.2017.a. seadme Samsung Galaxy S7, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 23,69 eurot kuus. Nõude loovutaja ning kostja vahel oli sõlmitud Tele2 liitumisleping ka kostja telefoninumbrile nr xxxmobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja ostis 05.09.2017.a. seadme Nokia 3, mille eest tuli tasuda 24 kuud, 6,60 eurot kuus. Tele2 teenuse kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Tele2 arveldusperioodi pikkus üks kuu, mille kohta toimub arve koostamine arveldusperioodi viimasel päeval. Kostja on jätnud tasumata arved summas 1254,47 eurot. Tele2 ütles kostjaga järelmaksulepingud üles 28.12.2017.a. Järelmaksulepingu kohaselt tuli kostjal tasuda telefoni eest 24 kuud, igakuise osamaksega 17,52 eurot, tasumise tähtajaga 29.08.2019.a. Järelmaksulepingu (telefon xxx) ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata 17 ja osaliselt 18 osamakset. Kostjal tuleb telefoni eest tasuda 309,55 eurot. Järelmaksulepingu (telefon xxx) kohaselt tuli kostjal tasuda telefoni eest 24 kuud, igakuise osamaksega 23,69 eurot, tasumise tähtajaga 31.08.2019.a. Järelmaksulepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata 17

2-18-109617 ja osaliselt 18 osamakset. Kostjal tuleb telefoni eest tasuda 418,70 eurot. Järelmaksulepingu (telefon xxx) kohaselt tuli kostjal tasuda telefoni eest 24 kuud, igakuise osamaksega 6,60 eurot, tasumise tähtajaga 05.09.2019.a. Järelmaksulepingu ülesütlemise hetkeks oli kostjal tasumata 18 ja osaliselt 19 osamakset. Kostjal tuleb telefoni eest tasuda 122,40 eurot. 09.02.2018.a. loovutas Tele2 nõude kostja vastu hagejale. Nõude loovutaja pöördus võla sissenõudmiseks inkassoettevõtte Creditreform Eesti OÜ poole. Arvestades kostjapoolseid makseviivitusi, on kostja kohustatud maksma hagejale viivist 52,32 eurot. Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud 4 meeldetuletuskirja, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. Hageja nõuab kostjalt kokku sissenõudmiskulu hüvitamist, summas 54,99 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 1254,47 eurot, 54,99 eurot sissenõudmiskulu, 52,32 eurot viivis ja lisanduv viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 05.07.2018. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning mõista kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on palunud kostjalt menetluskuludena välja mõista tasutud riigilõivu summas 200 eurot ning õigusabikulud summas 160 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu kokku 200 eurot, seega peab kohus põhjendatuks hageja kulutusi riigilõivule summas 200 eurot. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas 160 eurot. Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid. Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas 360 eurot (200+160). TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise