Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele, kas: SEB Pank – a/a EE571010220229377229 Swedbank – a/a EE062200221059223099 Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 Maksekorralduse selgituse reale märkida: Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja, tsiviilasja number ja isiku nimi, kelle eest kautsjoni tasuti. Maksedokument kautsjoni tasumise kohta või maksedokumendil olevad kõik andmed selle elektrooniliseks kontrollimiseks tuleb esitada kohtule. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Käesoleval juhul peab kohus seoses hageja viivisenõude osalise rahuldamata jätmisega vajalikuks selgitada järgmist. Hageja nõuab kostjalt laenulepingu nr 20171102024 alusel sissenõutavaks muutunud viivist summas 205,41 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 45,5% aastas. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on küll põhjendatud, kuid kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on hagis välja toonud, et üldtingimuste punkti 4.4. alusel laenuintressi arvestamisel lähtutakse 30-päevasest kuust ja 360-päevasest aastast. Üldtingimuste punkti 9.3. kohaselt viivisemääraks on lepingus kokkulepitud intressimäär, kui ei ole kokkulepitud teisiti. Laenulepingu põhitingimuste alusel on intressimäär ja viivisemäär 45,5% aastas. Kohus on seega tuvastanud, et hageja arvestab viivist 04.11.2017 sõlmitud laenulepingu nr 20171102024 põhitingimuste ja üldtingimuste alusel määras 45,5% aastas. Seega on hageja välja toonud, et laenulepingu põhitingimuste ja üldtingimuste puhul on tegemist tüüptingimustega võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 mõttes.

Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-21-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Kohtu hinnangul on üldtingimustes ja põhitingimustes viivisemäära sätestamise punkti puhul tegemist tühise tüüptingimusega, kuivõrd see kahjustab kostjat ebamõistlikult. Kostja on laenu võtnud isikuna, s.o tarbijana, kes ei tegutsenud oma kutse- või majandustegevuses ja laenuandjaks on E C AS kui kutse- või majandustegevuses tegutsev isik. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Tüüptingimustega laenulepingus nr 20171102024 märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on 04.11.2017 sõlmitud laenulepingu üldtingimuste ja põhitingimuste punkt tühine aastas arvutatava 45,5% suuruse viivise määra osas, sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna 45,5% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra. 29,92 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 20.12.201721.06.2018 1,21 eurot. 31,05 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 20.01.201821.06.2018 1,04 eurot. 32,23 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 20.02.201821.06.2018 0,86 eurot. 33,45 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 20.03.201821.06.2018 0,69 eurot. 34,72 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 20.04.201821.06.2018 0,48 eurot. 36,04 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 20.05.201821.06.2018 0,26 eurot. 37,40 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 20.06.201821.06.2018 0,02 eurot.

1000 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 22.06.201812.11.2018 31,56 eurot. 1000 euro tasumisega viivitamisel võlgneb kostja hagejale viivisena perioodil 13.11.201807.04.2019 32 eurot. Kokku tuleb kostjalt hagejale välja mõista 07.04.2019 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 68,12 eurot. Lisaks nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab edasiulatuvat viivist kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt. Kooskõlas eelnevas punktis märgituga mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 08.04.2019 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 1000 euro tasumiseni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 74% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 74% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 225 eurot, kohtutäituri tasu 36 eurot ja esindajakulu 600 eurot. Hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud on 861 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 74%, mis teeb summaks 637,14 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 4 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.