Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusvõtja vastu

2-18-125119 Hageja esitas 24.09.2018 LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel kostjale tagasinõude. Hageja saatis kostjale tagasinõude kostja rahvastikuregistris olevale aadressile (xxx xx, xxx xxx alevik). Hagejal puudus info kostja muu aadressi osas. Kostja nimetatud kuupäevaks nõude summat ei tasunud ning ei ole väljendanud tahet sõlmida hagejaga kohtuväline kokkulepe võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Hageja nõuab kostjalt 812,55 euro väljamõistmist; viivist kindla summana maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni summalt 812,55 eurot võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 sätestatud viivise määras; edasiulatuvat viivist otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 812,55 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras. Kostja vastuväited Kostja ei võta hagi õigeks, kuna talle ei pakutud oma vahenditega tekitatud kahju korda tegemist ega püütud temaga ühendust võtta. Kostja on seisukohal, et kostja andis endast parima, tegeles iseseisvalt remondifirmade otsinguga ja hinnapäringutega vastavalt kahjustatud H-tala profiilidele ja sinna juurde kuuluvaga. 18.10.2018 sõlmis kostja prokuratuuris heas usus kriminaalasjas nr 18244000609 kokkuleppe, et hagi ei ole esitatud (tõend, kokkulepe kriminaalasjas nr 18244000609). Kostja tunnistati süüdi ja kokkuleppe ajaks ei olnud hagi esitatud. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ja õigustühine. Hageja seisukoht Hageja on seisukohal, et kannatanul on õigus otsustada, kelle poolt teostatakse kahjustatud asja remont. Kannatanu AS Trev 2 Grupp pöördus hageja poole liiklusõnnetuses kahjustatud teepiirdetrosside remondikalkulatsiooniga, mille alusel on hageja teinud kannatanule kindlustushüvitise väljamakse. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja ei üritanud kostjaga enne kohtusse pöördumist tagasinõudega ühendust võtta, kuna hageja saatis kostjale tagasinõude kostja rahvastikuregistris olevale aadressile ja teisi aadresse hageja ei teadnud enne, kui kostja oli maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitanud. Hageja hüvitas kannatanule kahju 20.09.2018, seega on hagi esitatud tähtaegselt LKindlS § 59 lg 3 kohaselt. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjendatuse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

3(6)

2-18-125119 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

4(6)

2-18-125119 RKTK on 13.11.2017 otsuse nr 2-16-5564 punktis 11 leidnud, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). VÕS § 171 kohaselt on võlgnikul õigus esitada uue võlausaldaja vastu kõik need vastuväited, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Kohus on kostjale selgitanud, et kostja võib esitada hageja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu. Sealjuures võib kostja hageja vastu esitada vastuväited, et kahju suurus on tõendamata või tekkinud kahju oli väiksem. Kostja on selgitanud, et andis endast kõik ning tegi iseseisvalt hinnapäringuid kahjustatud raudtala parandamiseks ning leiab, et talle oleks pidanud pakkuma võimalust oma vahenditega kahju korda teha. See on sisuliselt kostja ainuke vastuväide võimaliku kahju suuruse osas, kuid selle väite kohta ei ole kostja tõendeid esitanud, kuigi kohus andis selleks kostjale korduvalt võimalusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 132 lg 3 alusel hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel tuleb samuti arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid. Tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks. Kui hageja on esitanud tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Käesoleval juhul on hageja esitanud tõendid kahju tekkimise ja kahjuhüvitise suuruse kohta, mistõttu ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 13). Kostja oma vastuväiteid hagile tõendanud ei ole. Kostja on esitanud üksnes omapoolsed väited, kuid tõendeid, mis lükkaksid ümber hageja esitatud tõendid, kostja esitanud ei ole. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja tagasinõue kostjalt 812,55 euro saamiseks on põhjendatud ja kohus rahuldab hageja põhinõude. Kohus märgib, et kostja poolt kohtule esitatud kriminaalmenetluse kokkuleppest tuleneb, et menetluse raames tsiviilhagi pole esitatud. Kohus selgitab, et kannatanul on seadusest tulenev õigus pöörduda kahjuhüvitise saamiseks kahju tekitaja või kahju tekitaja kindlustusandja poole. LKindlS § 24 kohaselt hüvitab kindlustusandja kindlustatud isiku asemel kahjustatud isikule kindlustusjuhtumi tagajärjel tekitatud kahju üksnes käesolevas seaduses sätestatud alustel ja ulatuses. Käesolevas asjas pöördus kannatanu kostja kindlustusandja poole ning seega kindlustusandja nõue kostja vastu tuleneb liikluskindlustuse seadusest. LKindlS § 53 lg 1 p 4 järgi on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht juhtis sõidukit joobeseisundis või liiklusseaduse § 69 lõikes 3 nimetatud seisundis või tarbis alkoholi, narkootilist või psühhotroopset ainet vahetult pärast kindlustusjuhtumi toimumist. LKindlS § 59 lg 3 kohaselt on kindlustusandja tagasinõudeõiguse aegumistähtaeg 3 aastat kahju hüvitamisest arvates. Hageja hüvitas kannatanule kahju 20.09.2018, seega on tagasinõudeõigust teostatud tähtaegselt. Kostja vastuväide, et hageja nõue on aegunud ei ole seega asjakohane. Samuti ei ole tegemist õigustühise nõudega. Viivisenõue Hageja palub välja mõista viivise kindla summana maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest 19.10.2018 kuni otsuse tegemiseni summalt 812,55 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras ning edasiulatuva viivise otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni summalt 812,55 eurot VÕS §-s 113 sätestatud viivise määras. 5(6)

2-18-125119 VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumist kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on põhjendatud rahuldada VÕS § 113 lg 1 ja 2 ning TsMS § 367 alusel ka hageja viivisenõue seadusjärgses määras alates 19.10.2018 kuni otsuse tegemiseni 08.04.2019, sissenõutavaks muutunud viivise suurus on 30,61 eurot (172 päeva x 8% aastas põhinõudelt 812,55 eurot) ning välja mõista edasiulatuv viivis seadusjärgses määras alates 09.04.2019 kuni kohustuse täitmiseni. Kohus märgib täiendavalt, et hagiavaldusest nähtub, et hageja on enne kohtusse pöördumist saatnud kostjale tagasinõude ja määranud kostjale täiendava tähtaja oma kohustuste täitmiseks. Hageja on saatnud tagasinõude kostja rahvastikuregistris olevale aadressile ning kohus on seisukohal, et hageja ei pea täiendavalt otsima aktiivselt teisi kostja kontaktandmeid. Kostja vastutab nende andmete eest, mis on märgitud rahvastikuregistris. Kohus leiab, et kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lõikega 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud 21.01.2019 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv 175 eurot. Lähtudes eeltoodust mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 175 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.