Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi Priimo Mets OÜ vastu keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
3200 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Keskkonnainspektsioon RK 70003106, Eesti, Pärnumaa, Pärnu linn, Pärnu linn, Roheline 64 Hageja esindaja: Annika Kruus, vanemjurist, e-post [email protected] Kostja: Priimo Mets OÜ RK10359883 Sutlema küla, Kohila vad, Rapla maakond, e-post: [email protected] Kostja seaduslik esindaja: Aivo Mündel (juhatuse liige) IK xxxxxxxxxxx e-post: [email protected] Kostja lepinguline esindaja: jurist Tarko Tuisk e-post [email protected]
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
2.Mõista hageja Eesti Vabariigi kasuks kostjalt Priimo Mets OÜ välja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis summas 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE8910 10 2200 3479 6011, viitenumber 2800049463.
3.Jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Menetluskulud määrata rahaliselt kindlaks peale kohtuotsuse jõustumist.
4.Edastada kohtuotsus pooltele.
HAGI NÕUE, ASJAOLUD JA POOLTE ARGUMENDID
Hageja nõue
1.Hageja on esitanud kostja vastu hagi 20.04.2018, milles nõuab kostjalt Priimo Mets OÜ keskkonnale tekitatud kahju summas 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot hüvitamist. Nõude aluseks märgib hageja LKS § 77 lg 2, mille kohaselt on Keskkonnainspektsioonil õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks. LKS § 77 lg 3 p 5 kohaselt tekitatakse loodusobjektile kahju, kui kahjustatakse liigi isendi püsielupaika. LKS § 77 lg 1 alusel vastuvõetud Vabariigi Valitsuse 8.04.2005 määruse nr 69 (edaspidi Määrus nr 69) § 4 lg 2 kohaselt on püsielupaiga kahjustamine käesoleva määruse tähenduses tegevus, mis on seaduse või määruse kohaselt isendi püsielupaigas või pesa kaitsetsoonis keelatud, mille tulemusena liigi, mille kaitseks püsielupaik on looduse soodne seisund halveneb, kuid mis ei põhjusta püsielupaiga hävimist. LKS § 30 lg 2 p-i 1 kohaselt on majandustegevus (sealhulgas raietegevus) püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. xxxxxxxxx kinnistu piirneb Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 § 4 lg 2 p- iga 7 kaitse alla võetud I kaitsekategooria loomaliigi, väike-konnakotka, püsielupaigaga. Objekti kontrollimise protokolli nr 1074448 kohaselt 17.03.2017 ja 23.03.2017 objekti kontrollimisel nähtus, et xxxxxxxxx kinnistu eraldisel 6,7 on tehtud metsaraie. xxxxxxxxx kinnistu eraldisel 2 teostatud raie käigus on raiutud ka xxx-xxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis. Objekti kontrollimise protokollist nr 1074448 ning selle lisalt 2D raielangi ja sihtkaitsevööndi asukohaskeemid ning sündmuskoha vaatluse protokolli lisast 4B nähtub, et objekti kontrollimise käigus leiti pesapuu ning mõõdeti pesapuust raielangi suunas. Mõõtmise (teostatud 14.08.2017) tulemuste põhjal nähtus, et xxxxxxxxx kinnistul teostatud raie ala algus on 75 m pesapuust ja seega jäi osa teostatud raiealast väike-konnakotka sihtkaitsevööndisse. Objekti kontrollimise protokolli lisast polügonomeetrilise mõõdistamise hindamisleht nähtub, et kaitsealuse loomaliigi isendi püsielupaiga sihtkaitsevööndis on Kostja poolt teostatud raie 0,06 ha ulatuses.1 Kahju tekitati keskkonnale ajavahemikul september kuni oktoober 2015, mil kostja, Priimo Mets OÜ (juhatuse liiga Vallot Andres) teostas xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxx kinnistul (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) xxx-xxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis ebaseadusliku raide. Raidega põhjustas kostja keskkonnakahju summas 3200 (kolm tuhat kakssada) eurot. Hageja on esitanud järgmised tõendid: Objekti kontrollimise protokoll koos lisadega 16 lehel (tlk11-27) Keskkonnaregistri väljavõte (tlk 28) Sündmuskoha vaatluse protokoll lisadega (tlk 29-34)
Hagiavalduse lisana esitatud: objekti kontrollimise protokoll lisadega, sündmuskoha vaatluse protokoll koos lisadega, Keskkonnale tekitatud kahju arvestamisleht
2 (12)
2-18-6090
Tunnistaja ülekuulamise protokoll lisadega (tlk 35-41) Ettepanek kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks (tlk 42-43) Keskkonnale tekitatud kahju arvestamise akt (tlk 44) Maa-ameti geoportaalist tehtud väljavõtted xxxxxxxxx kinnistu kohta 20.04.2014, 9.07.2014, 9.07.2014 väiksemas mõõtskaalas ja 13.04.2016. Viimane ortofoto on kohtule juba ka hagiavalduse lisana 2D esitatud (tlk 115-121)
Kostja seisukohad
2.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagiavaldus on täielikult tõendamata ja kohaselt põhistamata. Kahju hüvitamise eeldused ei ole täidetud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei ole pannud toime õigusvastast tegu, hagejale kahju tekkimine on tõendamata ning isegi kui kahju hagejale on tekkinud, puudub põhjuslik seos kahju ja kostja käitumise vahel. Puudub ka kostja süü. Kostja leiab, et metsateatisega oli raie lubatud ning metsateatisel puudus mistahes märge piirangute kohta. Seega metsateatise põhjal ei olnud Kostjal põhjust arvata, et raie on mingis osas keelatud. Keskkonnaameti poolt antud metsateatis kui raie kooskõlastus on õigusvastasust välistav asjaolu. Kostja, olles tutvunud hagiavalduse lisaks olevate dokumentidega, on seisukohal, et hageja ei ole mitte ühegi tõendiga ei otseselt ega ka kaudselt tõendanud, et just kostja on teostanud 2014 aasta novembris/detsembris keelatud raiet 0,06 ha ulatuses väike-konnakotka püsielupaigas ja põhjendatud on keskkonnakahju hüvitamise nõue kostja vastu summas 3200,00 eurot. Kostjale oli teada, et raie piirkonnas on sihtkaitsevöönd, mille asukoha kaardi sai kostja M S (metsaomaniku esindajalt) ning mille alusel märgiti enne raiet piir raie teostamiseks maha GPS abil selliselt, et ei raiutaks 100m raadiuses väikekonnakotka püsielupaigast. Kostja rõhutab, et kostja 2014 teostatud raie käigus sihtkaitsevööndisse ei sisenenud ja seal raiet ei teostanud ning seetõttu ei ole kostja tekitanud ka keskkonnakahju I kaitsekategooria loomaliigi isendi püsielupaiga kahjustamise läbi. Kostja nõustub üksnes sellega, et kostja teostas 2014 aasta novembris/detsembris raiet xxx-xxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi vahetus läheduses. Kostja hinnangul ei ole Hagejale kahju tekkinud, sest Kostja ei ole ületanud raiemahtu ega raiunud alalt, millel raiumine ei oleks metsateatise kohaselt lubatud. Enne Kostja poolt teostatud raiet oli selles piirkonnas teostatud külgnevatel eraldistel juba raided. Ei ole välistatud, et püsielupaiga kahjustamine toimus enne Kostja raiet teiste metsatöötlemisega tegelenud isikute mitte Kostja poolt. Kostja on 18.12.2019 esitanud järgmised tõendid: Ekspertarvamus (tlk 124-126)
KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus käsitleb esmalt aegumise küsimust, seejärel vaidluse lahendamisel kohaldamisele kuuluvaid materiaalõiguse norme, seejärel analüüsib asja sisuliselt. Keskkonnale kui avalikule õigushüvele tekitatud kahju eest hüvitise nõudmiseks peab olema tekitatud kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Seega esmalt lahendab kohus küsimuse, kas 3 (12)
2-18-6090 kahju keskkonnale on tekitatud. Seejärel tuvastab kohus, kas kostja käitumises on olemas delikti koosseisulised tunnused: kas tegemist on kostja poolt õigusvastase teo või süülise käitumisega ning kas nende vahel esineb põhjuslik seos kahju tekkimise vahel. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas võtmeküsimuseks kostja, kui metsanduse valdkonnas tegutseva ettevõtja hoolsuskohustuse sisu Looduskaitseseadusest tulenevate nõuete järgimisel. Samuti analüüsib kohus seda, kas esineb kostja süüd või vastutust välistavaid asjaolusid. Viimasena käsitleb kohus kostja vastuväiteid, mis puudutavad kahju suuruse vaidlustamist ja nõude vähendamist.
Aegumise küsimus
4.1.Kostja on esitanud nõude aegumise vastuväite Kostja leiab, et aegumise konstruktsioon tugineb asjaolul, et keskkonnakahju tekitamise fakt ja asjaolud sh. isik, kes keskkonnakahju tekitas, selgitatakse välja (LKS kohaselt) väärteomenetluse vormis. Hageja on hagiavalduse ehitanud üles väärteomenetluses kogutud dokumentaalsete tõenditele (sõltumata tõendi tõendamisväärtusest) ja keskkonnakahju saab sisse nõuda väärteomenetluses tuvastamist leidnud asjaoludel. KarS § 81 lg 2 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Käesoleval juhul ei näe seadus ette kolmeaastast aegumistähtaega. Väärteomenetluse nr 940017001160 menetlusseis on kostjale teadmata. Kostja märgib, et võimalik väärtegu oli aegunud juba väärteomenetluse algatamisel, mis tähendab seda, et väärteomenetlusega kogutud tõendid on kõlbmatud kuna väärtegu, mida hageja kostjale süüks paneb, aegus juba novembris/detsembris 2016. Seega, sisuliselt on täna õiguslik olukord selline, et hageja poole pöördus kaebusega 2017 aastal kolmas isik, kes viitas, et konnakotka elupaigas on teostatud raie. Hageja tuvastas, et piirkonnas tegi raietöid 3 aastat tagasi kostja ning järelikult on mõistlik eeldada, et ju kostja siis teostas ka ebaseadusliku raie konnakotka püsielupaigas.
4.2.Hageja on aegumise suhtes seisukohal, et keskkonnakahju hüvitamise nõue on erikoosseisuline eriseadusest tulenev avalik-õiguslik nõude, mille sissenõudmine toimub tsiviilkohtumenetluses. Kuivõrd LKS ei reguleeri keskkonnakahju nõude aegumist, siis tuleb analoogia korras lähtuda tsiviilõiguse üldosa seadusest. Keskkonnakahju hüvitamise nõue on olemuselt sarnane deliktiõigusliku nõudega, millest tulenevalt lähtutakse analoogia korras sellele TsÜS § 150 lg-s 1 kehtestatud aegumistähtajast. TsÜS § 150 lg 1 alusel on kahju õigusvastaselt tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Käesoleval juhul sai Eesti Vabariik Keskkonnainspektsiooni kaudu keskkonnakahjust teada märtsis 2017 objekti kontrollimisel Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt ja kahju hüvitama kohustatud isikust oktoober 2017 kinnistu omaniku esindaja M S ülekuulamisel. Seega ei ole Hageja esitatud keskkonnakahju nõue aegunud. 4.3.Kohus on seisukohal, et nõue ei ole aegunud tulenevalt TsÜS §150 lg 1 sätestatust. Kohus nõustub hageja 15.06.2018 esitatud käsitlusega aegumisest. Kohtu jaoks ei oma antud juhul tähtsust väärteomenetluses ette nähtud tähtajad, kuna esitatud nõue ei ole mitte väärteo eest ette nähtud karistus, vaid tegmist on tsiviilõiguses lahendatava avalik-õigusliku kahjunõudega, mille aegumist arvestatakse kahju õigusvastase tekitamisest tuleneva nõude aegumisele kohalduva regulatsiooni järgi. Käesoleval juhul kuulub aegumise arvestamisel kohaldamisele TsÜS §150 lg 1 ning kuna hageja kui õigustatud isik sai kahju tekitamisest teada märtsis 2017, ning kahju tekitanud isikust oktoobris 2017. Hagi on esitatud 05.02.2018. Seega ei ole möödunud kolmeaastane tähtaeg kahju sündmusest ega selle toime pannud isikust 4 (12)
2-18-6090 teadasaamisest. Ultimatiivne tähtaeg tulenevalt TsÜS § 150 lg 3 on 10 aastat kahjusündmuse toimumisest või kahju põhjustanud teo tegemisest. Kostja on lubatud eraldisel teostanud raiet 2014 novembris, mistõttu TsÜS § 150 lg 3 kohaldamisele ei kuulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja taotluse nõude aegumise kohaldamise suhtes rahuldamata. Kohaldatavad õigusnormid
4.Tegemist on avalik-õigusliku nõudega, mille alusnorm tuleneb avalik-õiguslikust suhtest, mida norm reguleerib. Nõude aluseks on Looduskaitseseaduse (LKS) § 77 lg 1. Kahjuhüvitise suurus on õigusaktis, milleks on Vabariigi Valitsuse määruse„“Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (Määrus 69/2011) §18 lg 2 fikseeritult 3200 eurot. Selle kahjusumma maksmisega hüvitatakse abstraktselt keskkonnale põhjustatud kahju, mille täpset suurust on raske (kui mitte võimatu) välja arvutada. Sel hüvitisel on ka selgelt sanktsiooniline iseloom, mis ei ole omane eraõiguslikele õiguskaitsevahenditele. Keskkond on omandiülene üldine õigushüve, mida kaitstakse avalikes huvides2.
5.Kohus on asja lahendamise lähtunud õigusnormidest raide teostamise aja s.o. perioodil november 2014 seisuga ning kõik viited materiaalõigusnormidele on kohus teinud arvestuslikult alates perioodist 01.11.2014. kuni 31.12.2014, et arvesse võtta ka võimalike sätteid, mis reguleerisid olukorda alates metsateatise väljastamise ajast (14.11.2014).
LKS § 77 lg 1, mis sätestab Kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi või muu loomaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korra ja määrad kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 4–101 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega. Vabariigi Valitsuse määrus nr 69/2011 „Kaitstava loodusobjekti või kaitsmata loomaliigi isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega tekitatud keskkonnakahju hüvitamise kord ja hüvitise määrad“ (Määrus 69/2011) redaktsioon kehtiv alates 01.01.2011. Vabariigi Valitsuse määrus nr 195/2004„I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ (Määrus 195/2004), redaktsiooni kehtivus alates 21.06.2014) mille § 4 lg 2 p 7 kohaselt on kaitstavaks I kategooria selgroogseks loomaks väike-konnakotkas (Aquila pomarina). Kohus märgib et Määruse 195/2011 §4 lg 2 tulenevalt on I kaitsekategooria loomaliike Eesti Vabariigis 18, ning nendest p 5-10 on Eestis pesitsevad kuut liiki kotkad. Eestis pesitseb üldteadaolevalt üksnes kuus kotkaliiki (avalik teave kättesaadav http://www.kotkas.ee/kotkad/eesti-kotkad ). Seega on eranditult kõik Eestis pesitsevad kotkaliigid I kategooria kaitsealused loomad. Hageja on esitanud nõude alusena LKS § 77 lg 2 ja LKS § 7 lg 3. lg 3 p. 5 mille kohaselt loodusobjektile tekitatakse kahju kui hävitatakse või kahjustatakse kaitstavat looduse üksikobjekti, liigi isendi püsielupaika või kaitsealuse kivistise leiukohta. Määruse 69/2011 § 18 lg 2 kohaselt on I kaitsekategooria isendi püsielupaiga kahjustamise korral hüvitise määr 3200 eurot püsielupaiga kohta.
7.LKS § 30 lg 2 p-i 1 kohaselt on majandustegevus (sealhulgas raietegevus) püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud. LKS § 21 lg 1 kohaselt on püsielupaiga valitsejaks Keskkonnaamet. Keskkonnameti 20.04.2017 kirja kohaselt ei ole Keskkonnaamet xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis raietegevuseks nõusolekut andnud. LKS § 53. lg 1 tulenevalt on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
RKL 3-2-1-158-16 p.13
5 (12)
2-18-6090
8.Metsaseaduse (MS) redaktsioon perioodil 01.07.2015 § 1 lg 1 sätestab, et metsaseadus reguleerib metsanduse suunamist, metsa korraldamist ja majandamist ning keskkonnale käesoleva seaduse tähenduses tekitatud kahju hüvitamist ja sätestab vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning § 2 lg 2 sätestab, et seaduse eesmärk on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. LKS § 1 sätestab Käesoleva seaduse eesmärk on looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine. Seega on Metsaseaduse ja Looduskaitseseaduse reguleerimisalad olemuselt erinevad, kuna üks kehtestab kaitse-eeskirjad ning teine reguleerib metsanduse suunamist. Looduskaitseseadusega kaitstavateks objektideks on LKS § 4 lg 1 kohaselt kaitsealad; 2) hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid; kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Metsaseaduse § 23 lg 1 sisustab mõiste „vääriselupaik“ - ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.MS § 23 lg 4 sätestab, et eraomandis oleva kinnisasja omanikuga võib vääriselupaiga kaitseks sõlmida notariaalse lepingu (edaspidi leping), mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingut saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaiga kaitseks. Seega erinevad Metsaseaduse ja looduskaitseseadusega kehtestatavad kaitsealad õiguslikus mõttes nii mõiste, kui ka selle mõistega kaasneva õigusliku regulatsiooni poolest. Käesolevas vaidluses on nende kahe seaduse reguleerimisala ja terminoloogia kasutamise eristamisel oluline tähtsus kostja hoolsuskohustuse määratlemisel.
9.Poolte vahe puudub vaidlus järgmistes asjaoludes: 8.1.Raie nimetatud objektil ja nimetatu piirkonnas on toimunud. 8.2.Priimo Mets OÜ teostas ajavahemikul november-detsember 2014 xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx, xxxxxxxxx xxxxx, xxxxxxxxx kinnistul (katastritunnus xxxxx:xxx:xxxx) raiet. Kinnistu omaniku seaduslik esindaja oli M S.
8.3.14.11.2014 on xxxxxxxxx kinnistu eraldistele 6 ja 7 kinnistu omaniku taotlusel väljastatud lubava märkega metsateatis nr 4311001070, mille lisaks on raide teostamise asukoha skeem3 8.4.Kinnistu omanik on enne raide toimumist teavitanud Priimo Mets OÜ-d kaitsekohustusest. Kahju olemasolu ja selle tekitamise tuvastamine
10.Esmalt analüüsib kohus, kas kahjusündmus on tekkinud.
10.1.Keskkonnakahju tekitavaks teoks püsielupaiga sihtkaitsevööndis keelatud tegevuse (raie) teostamine, mille tagajärjel rikuti looduslikke protsesse ning kahjustati püsielupaiga seisundit. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et raiemahud ei ole asjassepuutuvad. Kohus on seisukohal, et hageja pool kohtule esitatud tõendikogumiga on tõendatud ebaseadusliku metsaraide teostamine, mille sisuks on xxx-xxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi ala rikkumine. 10.2 Kohus selgitab, et sihtkaitsevööndiga piirneval langil ja metsateatises üldiselt välja toodud raiemahtude järgimine ei välista antud juhul kahju tekitamist LKS § 77 lg 3 p-i 5 tähenduses. Kohus on seisukohal, et keskkonnakahju tekkimiseks on piisav, kui
Hageja tõend, toimik lk 24-25
6 (12)
2-18-6090 raidega sisenetakse ringikujulisse sihtkaitsevööndi alasse. Keskkonnainspektsiooni ametnik P L teostas xxxxxxxxx kinnistu eraldistel 6 ja 7 pesapuust raielangi alguseni, sihtkaitsevööndi ulatuse ja Kostja poolt teostatud raie langiala ulatuse mõõtmised. Hageja esitatud objekti kontrollimise protokollis on üksikasjalikult kirjeldatud mõõtmisprotsess4 ja sellele lisatud pesapuu pilt5 ning mõõtmiste tulemuste põhjal on koostatud hindamisleht ja rikkumise skeem6, millelt on näha nii sihtkaitsevööndi ulatus kui xxxxxxxxx eraldisel 2 sihtkaitsevööndis teostatud raie ulatus. Viidatud materjalid tõendavad kogumis, et pesapuu on Keskkonnainspektsiooni ametniku poolt metsas üles leitud, pesapuust on xxxxxxxxx eraldistel 6 ja 7 toimunud raieala alguse suunas mõõdetud taadeldud mõõdulintidega (taatlustunnistused nr TTLL16/00078 ja nr TTLL-15/00016) ja bussool Suunto 13 (taatlustunnistuse nr KTLL15/1643, tahvelarvuti Panasonic Toughpad FZ-G17 sihtkaitsevööndi lõpp 100 m. Samuti nähtuvad nimetatud dokumentidest, et raieala algus oli pesapuust 75 m kaugusel ja seega jäi raieala xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi sisse. Lisaks tõendavad hageja poolt kohtule esitatud Maa-ameti geoportaalist tehtud väljavõtted xxxxxxxxx kinnistu kohta 20.04.2014, 9.07.2014, 9.07.2014 väiksemas mõõtskaalas ja 13.04.20168 asjaolu, et eraldistel 6 ja 7 toimunud pesapuu sihtkaitsevööndisse sisenev raie on teostatud perioodil, mil antud piirkonnas ja eraldistel teostas antud piirkonda eraldatud metsateatistest nähtuvalt raietöid üksnes Priimo Mets OÜ. Kostja esitas tõendina ekspertarvmuse, millest nähtuvalt on lageraided teostatud pärast 09.06.2014 ja enne 13.04.2016. Ekspert märgib, et „09.07.2014 ortofoto väljavõttel „Ortofoto 2014 juuli, lähemale zuumitud“ on pesa ümbritsevas piirkonnas näha palju surnud puid, (ilmselt surnud okaspuid), mis näitab, et metsa seisund oli enne lageraideid halb.“ Ekspert on seisukohal, et fotodelt ei ole võimalik määrata raiete täpset aega, seda, kas raideid tehti korraga või erinevatel aegadel, raiete tehnoloogiat, kasutatud tehnikat ega seda. Milline ettevõte või füüsiline isik teostas raiet.“ Kohus nõustub eksperdi üldiste järeldustega selles osas, et ortofoto tõendab üksnes raiete tegemise üldist perioodi. Kohus ei nõustu eksperdi seisukohaga, et tegemist on halvas seisukorras metsaga. Kohus märgib, et sihtkaitsevööndis, kus on igasugune majandustegevus keelatud, on mets oma loomulikus olekus ilma inimese sekkumiseta st. metsas võib muuhulgas olla kuivanud ja mahalangenud puid, kuid ka seda olukorda kaitseb sihtkaitsevöönd eelkõige eesmärgiga välistada tsoonis mistahes majandustegevus. Seega hinnang sihtkaitsevööndis asuva metsa halvale seisukorrale (mis sealjuures tõendab, et majandustegevust ei ole toimunud) kinnitab kaitse toimimist sihtkaitsevööndis. Metsa majanduslikult võttes halb seisukord ei oma sealjuures antud vaidlusasjas kostja rikkumist välistava või õigustava argumendi väärtust. 10.3Hageja on esitanud tõendid, mis kinnitavad 25 meetri pikkuse sisseminekuga looduskaitsealuse liigi kaitstava püsielupaiga piiridesse. Kohus möönab siinkohal, et kuigi metsamaastikul on eluliselt võimalik mõõtmisvigade tekkimine, ei ole kohtu jaoks antud kaasuses toodud eksimus 25 meetri võrra kaitseala piiridest eluliselt usutav. 10.4 Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et kaitstaval loodusobjektil on raie teostatud. Kohus on seisukohal, et asjasse puutumatu on kostja vastuväide
2-18-6090 raidemahtude lubatavuse järgmisest raide teostamisel kuna antud vaidluse puhul ei oma raide maht mitte mingisugust tähtsust. Antud kaasuses piisab kahju tõnedamiseks tuvastamisest, et kaitstaval loodusobjektil on raiet teostatud. Sealjuures ei ole raide maht ja kogus olulised, kuna tegemist on keskkonnale I kategooria liigi püsielupaiga kahjustamisega, mistõttu kohaldamisele kuulub LKS § 7 lg 3. lg 3 p. 5 ja Määruse 69/2011 § 18 lg 2 koostoimes seadusandja poolt fikseeritud kahjumäär summas 3200 eurot.
11.Kohus analüüsib hageja kui kahju põhjustanud isiku tuvastamist ja hageja tegevuse ning tekkinud keskkonnakahju põhjuslikku seost. 11.1.Kohtule nähtub hageja esitatud tõendist objekti kontrollimise protokoll nr 1074448 17.03.2017 kuni 23.03.2017 9et raide teostamise ajaks kaitstaval objekti on periood ajavahemikus 2014 juuli kuni pesa viimase kontrollimise aeg – 31.01.2017. Püsielupaigaga piirnevatele aladele on sel perioodil väljastatud kaks metsateatist. xxxxxxxxx kinnistul ja xxxxxxxxxxx kinnistul. Mõlemal kinnistul teostatud raidega rikuti sihtkaitsevööndi ala. Vaidlusalusel xxxxxxxxx kinnistul on raie KKI poolt objekti kontrollimise protokolli kohaselt teostatud kahel erineval ajal. xxxxxxxxx kinnistu metsateatis on väljastatud Kehtna mõisa OÜ-le (seaduslik esindaja M S), millele on lisatud raideskeem10. xxxxxxxxx kinnistul teostas raiet kostja, Priimo Mets OÜ. 11.2.Kohus võtab arvesse 21.11.2018 kohtuistungil kostja seadusliku esindaja antud selgitusi11 millest nähtuvalt märkis eraldise piirid maha maaomanik. Nende töötajad lähtusid maaomaniku märgitust. Enne raidele minekut kontrolliti üle, et kõrval asub püsielupaik, aga kus täpselt see looduses paikneb, ei ole kontrollitav. Omanik on saanud teatise ja sellest järeldab raide teostaja, et omanik on kohustatud selle piiri maha märkima. Tavaliselt jäetakse ka puhver sellisel juhul. Omaniku eraldise kontrollis üle ettevõtte esindaja, aga keskkonnainspektsioonist infot ei võetud. Kostja esindaja ütleb ka seda, et ebaseaduslik raie on metsas tavaline asi. Seega ei mõõtnud kostja eraldist välja, vaid lähtus raide teostamisel omaniku märkimisest ja kõrvalkinnistul tehtud raide piiridest. Nendest ütlustest järeldab kohus, et kostja ei tuvastanud lubatava raieala piire vajaliku hoolsusega ja ei pidanud kinni metsateatisel toodud lubatud raieeraldise alast. Oma ütlustes kostja seaduslik esindaja sisuliselt möönab, et ta võib raieala määramisel eksida, sest täpsed mõõtmised ei ole võimalikud. 11.3.Kohtul ei ole eelpoolöeldult kahtlust hageja poolt rikkumise fikseerimisel kasutatavates nõuetekohaselt taadeldud mõõtevahendites ja metoodikas ning nõuetekohase mõõtmiste tulemustes, millest nähtub kohtule selgelt ja üheselt, et raidega on mindud sisse xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse 0,11 ha ulatuses. Kostja ei eita selles piirkonnas raide tegemist, 11.4.Hageja poolt esitatud tõenditest on selgelt näha sihtkaitsevööndi piiride sees teostatud raieala. Hageja poolt läbi viidud mõõdistamisest nähtub, et raieala algus oli pesapuust 75 m kaugusel ja seega jäi raieala xxxxxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi sisse ning kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et kostja poolt vastuväitena esitatud ebatäpse mõõtmise viga raietööde planeerimisel võiks olla 25 meetrit. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust ka väide, et varasemalt oli tuvastamata isik samas piirkonnas raiet teostanud (näha olid varasema raide jäljed) kuna rikkumise tuvastamiseks on piisav raide ühekordne teostamine. Seega jätab kohus tähelepanuta
Hageja tõend tlk 11-14 Hageja tõend tlk 24-25
8 (12)
2-18-6090 kostja vastuväite varasema võimaliku raide olemasolust piirkonna. Kohtu jaoks on primaarse tähtsusega asjaolu, et vähemalt üks raie sihtkaitsevööndis on teostatud kostja raideperioodil, mis täidab püsielupaiga keelu rikkumise kostja poolt. Kostja rikkumist ei ole võimalik kummutada väitega, et antud piirkonnas on ka varasemalt raiet teostatud. Hageja on sündmuskohal fikseerinud kahes vanuses kännud, kuid hageja poolt esitatud ortofotodest nähtuvalt on olulises ulatuses sihtkaitsevööndi piirangut rikkunud raile teostatud kostja poolt märgitud raide teostamise perioodil. Sama fakti möönab ka kostja poolt tõendina esitatud ekspertarvamus. Seega kogumis loeb kohus tõendatuks, et oluline ja visuaalselt ortofotodelt tuvastatav rikkumine on toimunud perioodil 20142016, mil antud eraldistele on väljastatud metsateatis, mille alusel teostas raiet kostja. 11.5.Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud tõendikogumiga ja kostja seadusliku esindaja Aivo Mündeli poolt kohtuistungil antud ütluste ning metsateatise ja sellel lisaks oleva skeemi ja kostja poolt esitatud eksperdi arvamusega on tõendatud, et Kostja teostas perioodil november-detsember 2014 raide, mis ületas lubatud raieala piire ja lubatud raieala piiridest väljudes sisenes xxx-xxxxxx väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi piiridesse, hageja mõõtmistulemuste kohaselt kuni 25 meetri võrra. Kohus loeb eeltooduga kogumis tõendatuks ja tuvastab, et just Kostja teostanud raide alalt, millele ei ole metsateatisega luba antud ning millele ei ole Keskkonnaamet andnud ka omapoolset LKS kohast nõusolekut, et antud kinnistul, looduskaitsealuse objektiga piirnevas eraldises võib üldse majandustegevust (sh. raiet teostada). Seega esineb selge põhjuslik seos kostja käitumise ja keskkonnakahju tekkimise vahel. Kostja hoolsuskohustuse küsimus
12.Kostja arvates on vaidluse peamiseks küsimuseks on see, milline on metsa ülestöötaja hoolsuskohustuse täitmine. Kohus on seisukohal, et vastuvaidlematult kuulub metsandusvaldkonnas aastaid tegutseva ettevõtte hoolsuskohustuse hulka seda valdkonda reguleerivate peamiste õigusaktide tundmine ning nendes toodud nõuete järgimine. Kohus leiab, et kostjal oli ettevõtjana kohustus järgida kõigi metsatööde teostamisel metsandusvaldkonda peamiselt reguleerivate õigusaktide: Metsaseaduse ja Looduskaitseseaduse sätteid, et väärtustada ja tagada nii praegusel hetkel kui ka tulevikus igaüheõigusena käsitletav looduskeskkond - metsade elurikkus, selle säilimine ja järjepidev jätkusuutlik majandamine. Samuti peab kostja järgima Keskkonnainspektsiooni poolt väljastatud metsateatisel olevat infot ka raieeraldist ja väljastatud asukoha skeemi ning ei tohi raideks mõeldud eraldistelt väljuda (MS § 41).
13.Kostja peamine vastuväide on üles ehitatud asjaolule, et kostjale näitas eraldise piirid kätte maa omanik (kes oli kaitseteatise saanud. Kostjal endal puudus alus kahelda omaniku poolt kätte märgitud piirides. Kostja ise täiendavalt mõõdistamise ja eraldise piiride mahamärkimisega ei tegelenud. Kostja leiab, et sellega oli tema hoolsuskohustus nõuetekohaselt täidetud. Metsateatiselt ühtegi looduskaitsealast piirangut ei nähtunud. Keskkonnaameti ega Keskkonnainspektsiooni poole kostja teabe saamiseks ei pöördunud. Kostja selgituse kohaselt on raide teostamisel aluseks võetud metsateatis ja selle lisaks olev skeem. Looduses on väga keeruline piiridest kinni pidada ja eraldisi korrektselt tähistada, mistõttu on võimalik ka eksimus.
14.Kohus tuvastas, et metsateatisega raide teostamiseks lubatud alal ei paikne ühtegi looduskaitseobjekti. Lubatud raide piir järgib eraldisel punasega viirutatud ringi piiri. Eeltoodust tulenevalt ning sõltumata sellest, kas kostja teadis või ei teadnud konkreetseid 9 (12)
2-18-6090 sihtkaitsevööndi piire, ei tohtinud kostja väljuda KKI poolt väljastatud metsateatise lisas toodud eraldisele märgitud piiridest. Kostja aga metsateatise joonisel toodud lubatud raieala piirangut järginud ei ole. Avalikes registrites ei ole nähtav omanikule esitatud konkreetse katastriüksuse metsateatis, mille aluse antud eraldist majandatakse, seega tuleb kostjal lähtuda metsateatisele lisatud skeemil toodud eraldisest. Kohus on seisukohal, et kostja enda selgitustest nähtuvalt ei tegutsenud kostja metsaeraldise piire tuvastades tavapäraselt eraldist mõõdistades, mis oleks tal võimaldanud püsida eraldise piirides. Kohus on juba varem välja öelnud ja kordab ka siinkohal, et eluliselt ei ole usutav kogemustega professionaalse metsandusfirma poolt raieala piiride rikkumine tervelt 25 meetriga. Samuti peab kohus hooletuseks omaniku märgitud piiride vastavuse kontrollimata jätmist eraldise lubatud piiridega. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole vajalikku hoolsust rakendades tuvastanud ja mõõdistanud ning märkinud looduses lubatud eraldise piire, vaid on kohtu hinnangul mõistliku mõõtmisvea piire oluliselt ületanud. Sealjuures märgib kohus, et kuivõrd kostjale oli teada teatise skeemile märgitud eraldise piir, oli kostjal kohustus seda piiri järgida. Kui piir ei olnud teada ja kostja ei suutnud seda looduses tuvastada, pidanuks kostja pöörduma selgituste saamiseks Keskkonnaameti poole, mida kostja ei teinud. Ka see kohustus on kohtu hinnangul metsa ülestöötamisega tegelevale ettevõttele teada, ning toimimiskohustus looduskaitseobjektide hoidmise ja nende piiride tuvastamisel kuulub ettevõtte hoolsukohustuste hulka. Sealjuures on tegemist üsna lihtsa kujuga eraldisega, mille mõõdistamine ja fikseerimine metsas vastavas valdkonnas enda sõnul pikaaegset kogemust omava ettevõtte poolt ei ole kohtu arvates olemuselt eriti keerukas. Eeltoodu tuvastamisest piisab kostja hoolsusukohustuse mittetäitmise tuvastamiseks. Samas peab kohus vajalikuks analüüsida ka muid kostja vastuväiteid hoolsukohustuse rikkumise ja kahju põhjustamise osas.
15.LKS § 4 lg 1p 4 kaitstava loodusobjektina ära toodud „püsielupaigad“ Püsielupaiga definitsioon on toodud LKS § 4 lg 5 järgmiselt: 5) Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; lõhe või jõesilmu kudemispaik; pruunkaru talvitumispaik; jõevähi looduslik elupaik; mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Metsaseadus (MS) § 23 lg 1 sisustab mõiste „vääriselupaik ja selle kaitse“ järgmiselt: Vääriselupaik on ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. MS § 23 lg 2 sätestab, et vääriselupaiga klassifikaatori ja valiku juhendi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. MS § 23 lg 4 sätestab , et vääriselupaiga kaitseks võib sõlmida eraomandis kinnisasja omanikuga notariaalse lepingu (edaspidi leping), mille alusel koormatakse kinnisasi isikliku kasutusõigusega riigi kasuks Keskkonnaministeeriumi kaudu tähtajaga 20 aastat. Lepingut saab sõlmida väljaspool kaitstavat loodusobjekti asuva keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaiga kaitseks.
16.Kohus on seisukohal, et kui ettevõtjale teadaolevalt asub raide teostamise piirkonnas (või külgneb sellega) I kat. liigi püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd, siis peab professionaalselt metsa ülestöötamisega tegelev ettevõtja teadlik olema asjaolust, et tegemist on avalikustamisele mittekuuluva teabega ning vajalike selgituste saamiseks tuleb pöörduda Keskkonnaameti poole. Väide, et omanik on piirid looduses ette näidanud ei ole kohtu arvates piisav hoolsuskohustuse täitmine, kuna kostja professionaalina antud valdkonnas peab olema teadlik oma tegevusest ja sellega kaasneda võivates kahjudest üldiselt kaitstavale hüvele – looduskeskkonnale. Kohus on seisukohal, et raide teostamisel on kostjal iseseisev kohustus looduskaitsenõuete järgimisel, mistõttu ei ole kohane viidata õigustava asjaoluna omaniku eksimusele piiride märkimisel. Just kostja ise on majandustegevuse teostamisel 10 (12)
Sellega on kostja hoolsuskohustust kohtu hinnangul
17.Kohus peab vajalikus välja tuua ka alljärgneva: kõik Eestis pesitsevad kotkad ilma erandita on kotkaliigid I kategooria kaitsealused loomad. Seadusandja poolt on I kategooria kaitsealuseid liike Eestis üldse kokku 18. Kohus on siinkohal veendunud seisukohal, et metsandusega tegelev ettevõtte peab olema teadlik I kategooria kaitsealuste liikide nimistust, ning asjaolu, et tegemist on kotkaga tähendab automaatselt seda, et tegemist on I kategooria kaitsealuse liigiga. Samuti on kohus seisukohal et iga metsandusega tegelev ettevõte peab teadma asjaolu, et I ja II kategooria kaitsealuste liikide püsielupaikade teave ei ole avalikustatav tulenevalt LKS § 53 lg 1 ning valdama ka seda teavet kust ja mil viisil selle paiga ja kaitsekohustuste kohta teavet saab. Maaomanikke, kes on eraisikud teavitatakse ning neil on kohustus metsa majandamisel kaitsealastest piirangutest ettevõtjat teavitada. Antud juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja oli kaitsealusest piirangust teavitatud. Kohus on seisukohal, et ka see looduskaitsealane piirang peaks ideaalvariandis olema teada igaühele, kuid kindlasti peaks seda teadma metsandusega tegelev ettevõte, kelle tegevusvaldkonda antud keeld otseselt piirab. Lisaks jättis kostja jättis täitmata võimalus pöörduda Keskkonnainspektsiooni vastava ametiisiku poole I kategooria püsielupaigast teadasaamisel täiendava teabe saamiseks, milline kohustus oli maaomanikule teatavaks tehtud, ning seda kohustust tuli täita seadusest tulenevalt. Kostja täiendavad vastuväited
18.Kostja on esitanud vastuväite, et tegemist on ebaolulise kahjuga ning taotleb VÕS § 139 ja 140 alusel kahju hüvitise vähendamist. Kohus on juba kohtuotsuse p. 4 selgitanud kahjuhüvitise fikseeritud ja sanktsioonilist olemust Määrus 69/2011 §18 lg 2 tulenevast. Kohus selgitab täiendavalt, et seadusandja on kaitstava liigi isendi püsielupaiga kaitsevööndi määratlemisel arvesse võtnud ühelt poolt nii looduskaitsealuse isendi pesitsemiseks hädavajalikku territooriumi kuid teiselt poolt arvestanud ka koormatisega, mida see toob kaasa kinnistu omanikule. Seadusandja poolt toodud keeluala on minimaalne piirmäärang, mille seadusandja on kaitsealuse liigi jaoks ette näinud. Kohus möönab, et vabalt kättesaadavast avalikult veebilehelt aadressiga http://www.kotkas.ee/failid/KKK_AP.pdf toodud keskkonnaministeeriumi väike-konnakotka kaitsekorralduskava (Tartu 2002) kohaselt on väike-konnakotka kodupiirkonnaks lihtsustatult ca 2 km raadiusega ala pesa ümber. Tegemist on paikse linnuga, kes vähese häirimise korral kasutab pesa mitmeid aastaid ning võib kasutada pesa kuni 10 aastat järjest. Enamasti on konnakotkapaaril mitu pesa, mida vahetatakse ning ühe pesa kasutamise vaheaeg võib küündida kuni 8 aastani (lk 8). Sealjuures kotka saagijahiala võib olla oluliselt suurem pesitsusalast. Peamist ohtu väikekonnakotka liigile kujutabki just pesapaikade hävinemine. Eestis on Looduskaitseseaduse § 50 lg 2 p 4 kohaselt väike-konnakotka püsielupaiga suuruseks väike-konnakotka pesapuu ja seda ümbritsev alal 100 meetri raadiuses. Kohtu hinnangul on seadusandja poolt kehtestatud keeld arvesse võtnud nii maaomaniku õiguste ja majandusliku huvide kui ka kaitsealuse liigi käitumisharjumusi ja minimaalseid vajadusi häirimatuks pesitsuseks tõepoolest minimaalselt kaitsealuse liigi vajadusi ning võimalikult suures ulatuses maaomaniku õigusi ja huve arvesse võttes. Sellest tulenevalt ei ole nende piirangute mistahes tahtlik rikkumine inimtegevuse läbi olemuselt väheoluline rikkumine, kuna sõltumata rikkumise intensiivsusest võib see endaga kaasa tuua ühe kaitstava linnuliigi pesitsuspaiga hävimise ja vähendada sellega ligi arvukust alla kriitilise piiri, mis on vajalik liigi säilimiseks Eestis.
11 (12)
2-18-6090 Seetõttu, arvestades kahjuhüvitise fikseeritud ja sanktsionilist iseloomu, ei pea kohus ka seda kostja vastuväidet, et tegemist on väheolulise rikkumisega, antud juhul kõiki eeltoodud asjaolusid arvesse võttes kindlasti põhjendatuks. Kohtul puudub alus seadusega fikseeritud kahjusummat 3200 eurot vähendada.
19.Eeltoodust tulenevalt on kohus jõudnud veendumusele, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt Priimo Mets OÜ välja keskkonnakahju 3200 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Menetluskulud
20.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 ja TsMS § 173 lg 1 kannab menetluskulud antud tsiviilasjas kostja. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg1 p 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Leanika Tamm
12 (12)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.