Eesti Vabariigi (Keskkonnainspektsiooni kaudu) hagi osaühingu Priimo Mets vastu keskkonnale tekitatud kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 08. aprilli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Priimo Mets apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3200 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu, registrikood 70003106), volitatud esindaja Annika Kruus Kostja: Osaühing Priimo Mets (registrikood 10359883), lepinguline esindaja Tarko Tuisk
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 08. aprilli 2019 otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud jätta kostja, osaühingu Priimo Mets kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Vabariik (Keskkonnainspektsiooni kaudu) esitas 02.05.2019 Pärnu Maakohtule hagi Osaühingu Priimo Mets vastu keskkonnale tekitatud kahju 3200 euro hüvitamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt väljastati 14.11.2014 Raplamaal Kehtna vallas Lellapere külas Taganurme kinnistu eraldistele 6 ja 7 omaniku Kehtna Mõis OÜ taotlusel lubava märkega metsateatis nr 4311001070. Raiet teostas novembris ja detsembris 2014 kostja. 17.03.2017 ja 23.03.2017 läbi viidud kontrolli käigus (objekti kontrollimise protokoll nr 1074448) tuvastati, et raie käigus raiuti ka Soo-aluste väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis.
3.Väike-konnakotkas on Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 § 4 lg 2 p-ga 7 võetud I kaitsekategooria loomana kaitse alla. Looduskaitseseaduse (LKS) § 50 lg 2 p 4 kohaselt on väike-konnakotka püsielupaik tema pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 m raadiuses. Protokollist nr 1074448, 14.08.2017 teostatud sündmuskoha vaatluse protokollist ja nende lisadest nähtub, et kontrolli käigus leiti pesapuu ning mõõtmistulemuste kohaselt on Taganurme kinnistul teostatud raieala algus 75 m pesapuust. Raietegevus püsielupaiga sihtkaitsevööndis on keelatud (LKS § 30 lg 2 p 1).
4.Raiega rikuti looduslikke protsesse ja kahjustati väike-konnakotka püsielupaiga seisundit. Vabariigi Valitsuse 08.04.2005 määruse nr 69 § 18 p 2 kohaselt on I kaitsekategooria loomaliigi isendi püsielupaiga kahjustamise hüvitise määr 3200 eurot püsielupaiga kohta. Kostja vastuväited
5.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Hageja esitatud tõendid ei tõenda, et kostja poolt teostatud raie käigus oleks kogemata sisenetud väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Hagiavaldusest järeldub, et kostja teostas raietöid sihtkaitsevööndi vahetus läheduses, piirangualas on keegi raiet teostanud ja tuvastatud on vanad kännud, mis on raiutud nii harvesteriga kui ka saega ning täpsemad asjaolud tuleb välja selgitada süüteomenetlusega. Süüteomenetluses ei ole asjaolusid välja selgitatud. Põhjendatud ei ole visuaalselt 2017.a kevadel novembrist 2014 kuni novembrini 2015 tekkinud kändude hindamine ja järelduste tegemine selle kohta, milline isik, millised kännud, millal ja millise harvesteri või saega tekitas.
7.Kostja korraldas raiet metsateatise alusel. Kostja sai sihtkaitsevööndi asukoha kaardi metsaomaniku esindajalt MS-lt (agronoom) ja märkis selle alusel GPS abil maha raie teostamise piiri selliselt, et väike-konnakotka püsielupaigast 100 m raadiuses ei raiutaks. Kostja ei sisenenud raie käigus sihtkaitsevööndisse. Ebaseaduslikku tegevust ei tuvastanud pärast raiet ka MS.
8.Hageja nõue võib olla aegunud. Keskkonnakahju tekitamise fakt ja asjaolud selgitatakse välja väärteomenetluses. Karistusseadustiku (KarS) § 81 lg 2 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Käesoleval juhul ei
näe seadus ette kolmeaastast aegumistähtaega. Võimalik väärtegu oli aegunud juba väärteomenetluse algatamisel. Seega on väärteomenetlusega kogutud tõendid kõlbmatud.
9.Hageja eeldab sellest, et kostja tegi piirkonnas raietöid 3 aastat tagasi, ka ebaseadusliku raie tegemist kostja poolt. Hageja ei tuvastanud väärteomenetluses isikut, kes raietöid teostas, et välja selgitada, kas kostja harvester sisenes keelualasse. Esimese astme kohtu otsus
10.Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
11.Hageja nõue ei ole aegunud. Väärteomenetluses ette nähtud tähtajad ei oma antud asjas tähtsust, kuna esitatud nõue ei ole väärteo eest ette nähtud karistus, vaid avalik-õiguslik kahjunõue, mille aegumist reguleerib tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 150 lg 1. Hageja sai kahju tekitamisest teada märtsis 2017 ja kahju tekitanud isikust oktoobris 2017. Hagi esitati 05.02.2018 ja see ei ole aegunud.
12.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja teostas ajavahemikul november-detsember 2014 Raplamaal Kehtna vallas, Lellapere külas, Taganurme kinnistul raiet; kinnistu omaniku seaduslik esindaja oli MS; 14.11.2014 väljastati Taganurme kinnistu eraldistele 6 ja 7 kinnistu omaniku taotlusel lubava märkega metsateatis nr 4311001070, mille lisaks on raie teostamise asukoha skeem; kinnistu omanik teavitas kostjat enne raie toimumist kaitsekohustusest.
13.Kahju tuvastamiseks piisab sellest, et kaitstaval loodusobjektil on raiet teostatud. Hageja on tõendanud ebaseadusliku metsaraie teostamise väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis 25 m ulatuses. Kostja väide lubatud raiemahtude järgimise kohta ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja teostas pesapuust Taganurme kinnistu raielangi alguseni, sihtkaitsevööndi ulatuse ja kostja poolt teostatud raie langiala ulatuse mõõtmised taadeldud mõõdulintidega. Raieala algus oli pesapuust 75 m kaugusel ja jäi seega väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi sisse. Kostja möönis, et ta võis raieala määramisel eksida, sest täpsed mõõtmised ei ole võimalikud. Kuigi mõõtmisvigade tekkimine on võimalik, ei ole eksimus 25 m võrra eluliselt usutav. Maa-ameti geoportaali 20.04.2014, 09.07.2014 ja 09.07.2016 väljavõtete kohaselt teostati pesapuu sihtkaitsevööndisse sisenev raie perioodil, mil piirkonnas teostas raietöid metsateatise alusel üksnes kostja. Seda on mööndud ka kostja esitatud ekspertarvamuses.
14.Hageja esitatud tõendite, kostja seadusliku esindaja AM poolt kohtuistungil antud seletuse, metsateatise ja selle lisaks oleva skeemi ning kostja poolt esitatud eksperdi arvamusega on tõendatud, et kostja teostas perioodil november-detsember 2014 raie, mis ületas lubatud raieala piire kuni 25 m võrra. Objekti kontrollimise protokolli nr 1074448 kohaselt teostati raie ajavahemikus juuli 2014 kuni 31.01.2017. Püsielupaigaga piirnevatele aladele on sel perioodil väljastatud kaks metsateatist – Taganurme ja Tõnisemetsa kinnistule. Sihtkaitsevööndi ala rikuti mõlemal kinnistul teostatud raiega. Taganurme kinnistul teostati raiet kahel erineval ajal. Kostja lähtus raie teostamisel maaomaniku poolt maha märgitud eraldise piiridest. Omaniku eraldise kontrollis kostja üle, kuid keskkonnainspektsioonist infot ei küsinud ja eraldist ise välja ei mõõtnud. Seega ei tuvastanud kostja lubatava raieala piire vajaliku hoolsusega ega pidanud kinni metsateatisele märgitud lubatud raieeraldise alast, kuigi eraldise piir oli talle teada. Kui piir ei olnud teada, pidanuks kostja pöörduma selgituste saamiseks Keskkonnaameti poole. Tähtsust ei oma see, et piirkonnas varem raiet teostanud isik on tuvastamata, kuna vähemalt üks sihtkaitsevööndis teostatud raie on teostatud kostja raieperioodil.
15.Metsandusvaldkonnas tegutseva ettevõtte hoolsuskohustuse hulka kuulub valdkonda reguleerivate õigusaktide tundmine ja nendes toodud nõuete järgimine. Kui ettevõtjale teadaolevalt asub raie teostamise piirkonnas I kategooria liigi püsielupaik ja selle sihtkaitsevöönd, peab ta olema teadlik, et tegemist on avalikustamisele mittekuuluva teabega ja et selgituste saamiseks tuleb pöörduda Keskkonnaameti poole. Väide, et piirid näitas looduses ette omanik, ei ole piisav hoolsuskohustuse täitmine. Kostjal on kohustus järgida looduskaitse nõudeid. Kostja ei järginud metsateatise joonisel toodud lubatud raieala piirangut. Sealjuures on tegemist üsna lihtsa kujuga eraldisega, mille mõõdistamine ja fikseerimine pikaaajalise kogemusega ettevõtte poolt ei ole eriti keerukas.
16.Asjakohane ei ole kostja väide, et tegemist on ebaolulise kahjuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 139 ja § 140 tähenduses. Taotlus hüvitise vähendamiseks jääb rahuldamata. Kahjuhüvitise määr tuleneb seadusest ja kohtul puudub alus selle vähendamiseks. Pesapuud ümbritseva kaitsevööndi kehtestamisel on arvesse võetud maaomaniku õigusi, majanduslikku huvi, kaitsealuse liigi käitumisharjumusi ja minimaalseid vajadusi. Nende piirangute mistahes tahtlik rikkumine ei ole olemuselt väheoluline, kuna võib sõltumata intensiivsusest kaasa tuua pesitsuspaiga hävimise. Apellatsioonkaebus
17.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
18.Maakohus jättis hindamata, kas keskkonnakahju tekitati kostja poolt. Ükski tõend seda ei tõenda. Isiku ebaseadusliku raie teostamises süüdistamiseks ei ole piisav, et ta teostas metsateatise alusel seaduslikku raiet.
19.Kohus jättis hindamata tunnistaja MS ülekuulamise protokolli, milles ta kinnitas, et teadis sihtkaitsevööndist ja et kostja sinna raiega sisse ei läinud.
20.Kohus omistas kostjale seisukohti, mida ta ei ole esitanud. Kostja ei väitnud, et ta ei mõõtnud eraldist välja ja lähtus raie teostamisel omaniku märgitust ning kõrvalkinnistul tehtud raie piiridest, et ta ei teadnud piire ega sihtkaitsevööndit ja eksis piiride märkimisel. Kostja on läbivalt märkinud vastupidist. Samuti ei ole kostja väitnud, et tegemist on ebaolulise kahjuga VÕS § 139 ja § 140 tähenduses.
21.Kohus tegi otsuse asjasse mittepuutuvate asjaolude pinnalt, mida ei ole menetluses esitatud. Kohus ajas segamini menetlusosalised ja olulised faktilised asjaolud, sh raie aja, katastrinumbri ja kostja juhatuse liikme nime. Kohus tsiteeris naaberkinnisasjal teostatud raie osas tehtud otsust, jättes tähelepanuta, et menetlusosaliste seisukohad on erinevad.
22.Arusaamatuks jääb, millistele tõenditele tuginedes leidis kohus, et kostja sisenes raie käigus sihtkaitsevööndisse. Kohus tuvastas pesapuu asukoha, et pesapuust 100 m raadiuses on langetatud puid, kusjuures erinevatel aegadel ja erineva tehnikaga, kuid tõenditest ei tulene, et ebaseaduslikku raie teostas kostja. Tähtsust ei oma see, kas mõõtmisviga tekkis või kui suur see on. Oluline on see, kes püsielupaiga piiridesse sisenes.
23.Kohtu põhjendused põhjusliku seose olemasolu kohta on tunnetuslikud, ebaühtlased ja ei tugine faktilistele asjaoludele ega tõendite analüüsile. Ainuüksi see, et raiet teostati erinevatel aegadel, tekitab põhjendatud kahtluse, et kahju võis tekitada kolmas isik. Tuvastatud ei ole erinevate kändude vanust, lõikeid ega kändude tekkeperioodi. Tõendeid oleks saanud koguda ja süülisuse tuvastada väärteomenetluses.
24.Kostja on korduvalt märkinud, et ta sai konnakotka pesapuust teada maaomanikult ja jättis seetõttu ka puhvri raieala ja sihtkaitsevööndi vahele, et sihtkaitsevööndisse ei sisenetaks. Väide, et raie teostamisel lähtuti kõrvalkinnistul tehtud raie piiridest, on ilmselt vale. Kostja ei ole möönnud ega väitnud, et võis raie ala määramisel eksida, nagu väidab kohus. Väide, et sihtkaitsevööndisse mindi sisse mahus umbes 0,11 ha on arusaamatu, kuna kostjale heidetakse ette sihtkaitsevööndisse sisenemist 0,06 ha ulatuses.
25.Kohus leidis ebaõigesti, et tähtsust ei oma, mitu erinevat raiet on sihtkaitsevööndis tehtud ja jättis tähelepanuta kostja väite, et sinna võib olla raiega sisenenud kolmas isik. Kohus hindas ebaõigesti ortofotosid. Kuna 2015.a ortofotot ei ole, st aasta kohta pärast kostja teostatud raiet, ei tõenda fotod, et sihtkaitsevööndisse sisenes kostja. Kuna naaberkinnisasjal teostati raiet 2015.a, ei ole välistatud, et sihtkaitsevööndisse siseneti selle raie käigus.
26.Asjasse puutumatu ja ilmselt tsiviilasjaga nr 2-18-6090 seonduv on kohtu arutlus metsa ülestöötaja hoolsuskohustuse täitmise kohta. Sellist küsimust ei ole käesolevas asjas tõstatatud. Kostja ei ole arvanud, et see on vaidluse peamine küsimus, nagu märgib kohus. Kostja väitis, et ta on hoolsuskohustust täitnud. Vastus apellatsioonkaebusele
27.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
29.Maakohtus ei olnud vaidlust järgmiste asjaolude üle: 14.11.2014 väljastati Raplamaal Kehtna vallas Lellapere külas Taganurme kinnistu eraldistele 6 ja 7 omaniku Kehtna Mõis OÜ taotlusel lubava märkega metsateatis nr 4311001070; raiet teostas eelnimetatud metsateatise alusel 2014.a lõpus kostja; 17.03.2017 ja 23.03.2017 läbi viidud kontrolli käigus tuvastati, et raie käigus raiuti ka Soo-aluste väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis; väike-konnakotkas on Vabariigi Valitsuse 20.05.2004 määruse nr 195 § 4 lg 2 p-ga 7 võetud I kaitsekategooria loomana kaitse alla; väike-konnakotka püsielupaik on tema pesapuu ja seda ümbritsev ala 100 m raadiuses; Taganurme kinnistul teostatud raieala algus oli 75 m pesapuust. Vaidlus on selle üle, kas kostja teostas raiet ka sihtkaitsevööndis ja tekitas sellega keskkonnale kahju.
30.Põhjendatud on kostja väited selle kohta, et maakohtu otsuse p-s 1 on märgitud ebaõiged andmed kostja poolt teostatud raie aja (õige aeg on november ja detsember 2014), kostja juhatuse liikme nime (õige nimi on AM) ja Taganurme kinnistu katastritunnuse kohta (õige on 29202:001:0272). Samuti märkis maakohus otsuse p-s 11.3 ebaõigesti, et vaidlusalust raiet tehti väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndis 0,11 ha ulatuses. Hagiavalduse ja asjas esitatud tõendite kohaselt tehti sihtkaitsevööndis raiet 0,06 ha ulatuses. Ka ei esitanud kostja väidet, et tegemist on ebaolulise kahjuga VÕS § 139 ja § 140 tähenduses, mida maakohus käsitles ebaõigesti otsuse p-s 18. Maakohtu sellekohane põhjendus tuleb jätta otsusest välja. Ringkonnakohtu hinnangul ei viinud aga eelnimetatud eksimused ebaõige otsuse tegemiseni.
31.Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et kostja on tekitanud keskkonnale kahju sellega, et teostas raiet sihtkaitsevööndis, st keelatud alal. Maakohus on oma järeldust piisavas ulatuses põhjendanud. Kohus tuvastas kostja vastutuse eeldused õigesti ja ei ole tõendite hindamise reeglite vastu eksinud. Samuti kohaldas maakohus õigesti materiaalõiguse norme. Kohus märkis, millistele tuvastatud asjaoludele ja tõenditele ta otsuse rajas. Ringkonnakohus ei korda selles osas TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguse järelduse tegemiseks.
32.Ebaõige ja kohut eksitav on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks MS ülekuulamisel kinnitanud, et kostja ei läinud raiega sihtkaitsevööndisse sisse. Sellist kinnitust MS ülekuulamise protokoll ei sisalda (tlk 36).
33.Samuti on ebaõige apellatsioonkaebuses märgitu, nagu ei oleks kostja väitnud, et ta ei mõõtnud eraldist välja ja lähtus raie teostamisel omaniku märgitust. Maakohtu 21.11.2018 istungil seletas kostja seaduslik esindaja, et piiri märkis maha omanik ja lubatud eraldiste ulatusi üle ei kontrollitud (tlk 110). Ka ei ole maakohus otsuses teinud järeldusi, et kostja ei teadnud piire ega sihtkaitsevööndit ning eksis piiride märkimisel, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Vastupidi, kohus märkis, et kostjale oli eraldise piir teada ja tal oli kohustus seda järgida. Kostja seaduslik esindaja seletas 21.11.2018 istungil, et sihtkaitsevööndi piire teab üksnes omanik, kellele antakse vastav teave ja seda, kus asuvad kotka püsielupaik ja sihtkaitsevöönd looduses, ta üle ei kontrollinud. Maakohus märkis põhjendatult, et juhul, kui sihtkaitsevööndi piir ei olnud teada ja kostja ei suutnud seda looduses tuvastada, oleks ta pidanud pöörduma selgituste saamiseks Keskkonnaameti poole. Nagu juba eelnevalt tuvastatud, märkis piiri maha omanik. Maakohus ei ole kostjale seda tegevust omistanud, nagu kostja apellatsioonkaebuses väidab. Samas on õige apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei tuginenud menetluses sellele, nagu oleks ta lähtunud raie teostamisel kõrvalkinnistul tehtud raie piiridest. Sellekohane maakohtu käsitlus on ebaõige, kuid see ei viinud ebaõige otsuse tegemiseni.
34.Maakohus tuvastas tõendeid hinnates õigesti, et kostja sisenes raie käigus sihtkaitsevööndisse 25 meetri ulatuses. Kohus põhjendas, milliste tõendite alusel ta selle järelduse tegi ja ka selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi. Muu hulgas hindas maakohus õigesti ortofotosid. Objekti kontrollimise protokollis on märgitud, et Taganurme kinnistul on eraldistel 6 ja 7 raiutud kahel erineval ajal, seda on tehtud nii mootorsae kui ka harvesteriga, kuid mõlema raiega on sisenetud väike-konnakotka püsielupaiga sihtkaitsevööndisse. Maakohus tuvastas õigesti, et vähemalt üks raie on sihtkaitsevööndis teostatud ajal, mil raiet teostas kostja. Kostja ei ole tõendanud, et nii varasemat kui ka hilisemat raiet tegi vaidlusalusel kinnisasjal kolmas isik, kuigi tal on TsMS § 230 lg 1 järgi selle asjaolu tõendamise kohustus. Samuti on tõendamata ja oletuslik kostja väide, et sihtkaitsevööndisse võidi siseneda naaberkinnisasjal teostatud raie käigus.
35.Kostja väidab apellatsioonkaebuses vastuoluliselt, et asjasse puutumatu on kohtu arutlus kostja hoolsuskohustuse täitmise üle, kuna sellist küsimust ei ole käesolevas asjas tõstatatud ja samas ka seda, et ta esitas väite hoolsuskohustuse täitmise kohta. Kui kostja tugines enda väitel hoolsuskohustuse täitmisele, pidi maakohus sellele ka hinnangu andma. Tähtsust ei ole sellel, kas hoolsuskohustuse täitmine oli kostja arvates käesolevas asjas pea- või kõrvalküsimus ja apellatsioonkaebuses esitatud sellekohased väited. Menetluskulud
36.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
37.Kuna maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kohaldub TsMS § 174 lg 4 ja menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
Imbi Sidok-Toomsalu
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.