Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Jõgeva kohtumaja · 05.04.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
Kohtuasja number: 2-18-115607/12
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 05.04.2019
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 5032

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

Eksar-Transoil AS10136829(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-18-115607

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Otsuse tegemise aeg ja koht

05.04.2019. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-18-115607

Tsiviilasi

Eksar-Transoil AS maksekäsu kiirmenetluse avaldus Mercanter Invest OÜ vastu võla nõudes

Hagihind

16 560,35 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Eksar-Transoil AS (registrikood: 10136829; asukoht: B. Alveri 6, Jõgeva linn, 48305 Jõgeva maakond; epost: [email protected]); Hageja esindaja: advokaat Ivo Kütt (Advokaadibüroo Valge & Uiga; asukoht: Vanemuise 21A, Tartu linn, 51014 Tartu maakond; e-post: [email protected]); Kostja: Mercanter Invest OÜ (registrikood: 11183498; elukoht: Nurme, Sagadi küla, Haljala vald, 45403 LääneVirumaa; e-post: [email protected]; [email protected]); Kostja esindaja: vandeadvokaat Urmas Arumäe (advokaadiühingu Arumäe & Sipari Advokaadibürood OÜ; asukoht: Jõe 3, Tallinn, 10151 Harju maakond; e-post: [email protected]; [email protected]).

Menetluse liik

Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagiavaldus.

2.Mõista kostjalt Mercanter Invest OÜ-lt välja hageja Eksar-Transoil AS kasuks 9870 (üheksa tuhat kaheksasada seitsekümmend) eurot.

3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus

2.Eksar-Transoil AS esitas 12.11.2018. a Tartu Maakohtule hagi Mercanter Invest OÜ vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavaldusest nähtuvalt sõlmisid Eksar-Transoil AS ja Mercaten Invest OÜ 10.08.2015. a müügilepingu nr 263 naftasaaduste müümiseks. Lepingus on kajastatud poolte õigused ja kohustused naftasaaduste tellimisel, tarnimisel ja saadud kauba eest tasumisel. Lepingu punkti 1.2 kohaselt täpsustatakse müügihind, kogus, tarnetähtaeg ja tarnetingimused tellimuse vastuvõtmisel. Iga tellimuse kohta väljastatakse arve-saateleht, mis samuti kajastab lepingu tingimusi. Arve-saateleht antakse allkirja vastu kütuse kohaletoimetamisel või saadetakse ostjale e-kirjaga või postiga. Kostja ei ole kogu pooltevahelise koostöö käigus ühelegi kokkulepitud lepingutingimusele vastuväiteid esitanud. Eelpool nimetatud lepingu punkt 1.3 kohaselt kohustud kostja tasuma kauba eest 15 kalendripäeva jooksul, kui ei lepita kokku teisiti. Vaatamata lepingu punktis 1.3 sätestatule, on hageja korduvalt teinud kostjale mööndusi kauba eest tasumise tähtaja osas, andes maksetähtaegu tunduvalt pikemalt kui 15 päeva. Lepingu punkt 1.5 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks maksega viivitamisel 0,15% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja märgib, et vaatamata kokkulepitud maksetähtajale, on kostja arvete tasumisel maksetähtaegu rikkunud. Hageja põhinõue kostja vastu müüdud kauba eest tuleneb järgmiselt: arve-saateleht nr 45722 summas 2190 eurot, arve-saateleht nr 46311 summas 2640 eurot, arve-saateleht nr 46661 summas 2640 eurot ning arve-saateleht nr 47687 summas 2960 eurot. Kokku 10 430 eurot. Kõikidest loetletud arvetest on kostja tasunud kokku 560 eurot 260 eurot 26.06.2018. a ja 300 eurot 30.10.2018. a Kostja põhivõlgnevus kokku on seega 10 430 - 560 = 9870 eurot. Tulenevalt asjaolust, et kostja ei tasunud kauba eest tähtaegselt, saatis hageja kostjale viivisintressinõuded V1473, V1523, V1545, V1603, V1709. Seisuga 05.11.2018. a on viivisarvete summa kokku 6690,35 eurot. Kostja pole viivisearvetele vastuväiteid esitanud. Kostja võlgnevus hageja ees on seisuga 05.11.2018. a kokku 16 560,35 eurot.

4.11.01.2019. a saabus kohtule kostja vastus hagiavaldusele. Kostja vastusest nähtuvalt kostja ei võta hagi õigeks ning ei tunnista tema vastu suunatud nõuet. Kostja taotleb kohtult jätta hagi läbi vaatamata. Juhul, kui kohus siiski hagiavaldust menetleb, jätta hagi rahuldamata. Mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud. Kostja hinnangul ei ole esitatud hagiavalduses välja toodud asjaolusid, mis annaks aluse väita, et poolte vahel oleks õigussuhe, mistõttu ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Puutuvalt poolte vahel sõlmitud lepingusse märgib kostja, et näeb sellist lepingut esmakordselt ning leping on kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastamata. Lisaks märgib kostja, et iga tellimuse kohta tulnuks väljastada arve-saateleht, mis antakse allkirja vastu kütuse kohaletoimetamisel või saadetakse ostjale e-kirja või posti teel. 06.06.2017. a esitatud arvel nr 45722 ja 11.09.2017. a esitatud arvel nr 47687 puuduvad allkirjad vastuvõtmise kohta. 11.07.2017. a arve on allkirjastanud Rain Merelaid, kellel ei olnud allkirjastamiseks volitusi ning 28.07.2017. a väljastatud arve nr 46661 on allkirjastatud tundmatu isiku poolt. Kostja seaduslik esindaja ei ole andnud välja mingeid volitusi kostja kui äriühingu esindamiseks väidetava kütuse vastuvõtmisel. Juhul, kui leiab tõendamist, et kostja kunagine seaduslik esindaja (Rain Merelaid) on kõne all oleva lepingu sõlminud, ei saa tema oma allkirjaga kaupa vastu võtta, kuna tema volitused juhatuse liikmena lõppesid hiljemalt uue juhatuse liikme valimisega 2015. a detsembris. Uus juhatuse liige kanti äriregistrisse 21.12.2015. a. Kostja ei saa välistada, et kütuse vastu võtnud isik, s.o Rain Merelaid, võttis kauba vastu oma ettevõttele Mercanter Trans OÜ. Rain Merelaid ei eitanud kostjaga vesteldes, et ta on vähemalt ühel korral (võib-olla ka rohkem, kuid täpselt ei mäleta kuna tegemist on igapäevase rutiinse tegevusega) kütuse vastu võtnud, kuid kindlasti ei ole ta seda teinud kostja nimel. Rein Merelaid kinnitas veel, et ta on hagejalt telefoni teel kütust tellinud ka varasemalt ning tema ettevõttel Mercanter Trans OÜ peaks olema hagejaga kütuse tarnimise leping. Arvel nr 45722 oli maksetähtaeg 2 kuud ning teistel arvetel 1 kuu. Seega toimusid viimased kaks väidetavat kütuse tarnimist ajal, kui väidetav klient oli viivituses. Seda hagiavaldusest ei

nähtu, miks hageja väidetavale võlgnikule kütust edasi tarnis. Hageja võis olla ise hooletu ning seetõttu kanda kaasvastutust (juhul kui kostjal üldse mingi süü lasub). Kostja märgib, et kui põhivõlgnevus leiab kinnitust, siis on ilmselt rakendatav ka hageja viivisearvutus. Kuidagi ei saa aga aktsepteerida ebaselgelt põhinõudelt viiviste arvestamist. Hageja ei ole käesolevas asjas üldse tõendanud pooltevahelist lepingulist suhet ega ka asjaolu, et kostja on kauba üldse kätte saanud. Hageja küll väidab, et tegi kostjale maksetähtaegade osas suuri mööndusi, kuid ei ole põhjendanud, miks kostja sellise erikohtlemise osaliseks sai. Hageja pöördus kohtusse alles 13 kuud arvates viimase väidetava arve väidetavast sissenõutavaks muutumisest 12.10.2017.a. Kostja leiab, et isegi kui poolte vahel sõlmitud leping kehtiks, puuduks hagejal õiguslik alus hagiavalduses esitatud mahus viivist nõuda, kuna hageja ise on pahatahtlikult käitunud ja tegutsenud VÕS § 119 mõttes vastuvõtuviivituses. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks kostjale väidetavatest võlasummadest teatanud või püüdnud kostjaga võimaliku õigusliku probleemi lahendamiseks mingitki koostööd teha. Hageja väide, et kostja ei ole kogu pooltevahelise koostöö käigus ühelegi kokkulepitud lepingutingimusele vastuväiteid esitanud, on tõene ning kinnitab üksnes asjaolu, et kostja ei teadnud vaidlusalusest lepingust midagi. Adekvaatne isik ei vaidle asjade üle millest ta midagi ei tea. Kostja on tasunud 26.06.2018. a 260 eurot ja 30.10.2018. a 300 eurot seetõttu, et Rain Merelaid teatas kostjale, et saadud telefonikõne kohaselt on mingi kütuse eest võlg ning ühtlasi andis ka arveldusarve numbri, kuhu võlgnevus tasuda. Tulenevalt asjaolust, et tegemist oli suhteliselt väikeste summadega, siis tasuti need, ilma summadesse põhjalikult süvenemata. Hageja ei ole kostja seadusliku esindajaga kunagi suhelnud, sh ka eelpool nimetatud kahe arve tasumise osas. Hageja ei ole tõendanud kostjale viivs-intressinõuete saatmist ning nende kättesaamist kostja poolt. Samuti ei ole hageja tõendanud, et on kostjale saatnud kinnituskirju (11.01 ja 26.02.2018. a). Maksekäsu kiirmenetluses kostja poolt tunnistatud nõue summas 4300 eurot oli kirjutatud meeltesegaduses, kuid kostja jättis selle vastuväites põhjendamata. Tegemist võis olla kompromissi sõlmimise katsega, mida vastu ei võetud ja mis ei ole täna enam ka jõus. Lisaks on hageja poolt kohtule esitatud hulgaliselt dokumente, mis on kostja poolt allkirjastamata. Hageja ei ole esitanud ka ühtegi dokumenti, mis kinnitaks pooltevahelist kommunikatsiooni. Kostja ei kinnita hageja väiteid hagiavalduse lisadena kohtule esitatud dokumentide kostja poolt kättesaamise kohta.

Kütuse hulgimüügiga tegelevate ettevõtete tavapärane praktika on selline, et klient tellib müüjalt telefoni teel kütuse ning seejuures lepitakse kokku kütuse liik, kogus, hind ja ka maksetähtaeg. Täpsustatakse ka kütuse kohaletoimetamise asukoht. Seejärel toimetatakse kütus kliendi soovitud asukohta ning kütust vedanud autojuht võtab kliendilt kauba kättesaamise kohta kliendi allkirja. Mõnikord on autojuhil trükitud arve-saateleht kaasas, mõnikord vormistab autojuht eraldi dokumendi, millel kajastuvad vajalikud andmed. Arve nr 45722 - nähtub kohaletoimetamine kostjale ning arvel on kütuse vastuvõtnud isiku allkiri. Arve nr 46311 - kostja võtab omaks, et tegemist on Rain Merelaidi allkirjaga. Kuigi kostja oli mõnikord maksetega viivituses, siis pooltevaheline koostöö sujus ning seda ka peale juhatuse liikme vahetust 21.12.2015. a. Seega puudus hagejal vähimgi põhjus kahelda, et Rain Mereleid ei võiks kütust tellida. Hageja hinnangul on kostja viide volituste puudumise kohta otsitud. Arve nr 46661 - hageja kinnitab, et arvel märgitud kaup on kohale toimetatud vastavalt kostja tellimusele. Hageja hinnangul tuleb pidada mõistlikuks, et kaupa ei pruugi alati vastu võtta ostja juhatuse liige. Arve nr 47687 - kostja on omaksvõtnud, et nimetatud arve eest on tasutud kahes osas, s.o 26.06.2018. a 260 eurot ja 30.10.2018. a 300 eurot. Tulenevalt asjaolust, et maksekorraldusele märgitakse lisaks summale ja kontonumbrile ka makse saaja, kes antud juhul oli Eksar-Transoil AS, ei saa hageja hinnangul kostja selgitusi arvetesse mittesüvenemise kohta pidada tõsiseltvõetavaks ning eluliselt usutavaks. Põhjus, miks hageja jätkas kostjale kütuse tarnimist ajal, mil kostjal oli hageja ees võlgnevus on eelkõige see, et kostja oli hageja klient aastast 2011 ning ka varasemalt oli esinenud maksetega viivitamisi, kuid maksed said siiski tasutud. Tavapäraselt on sellisel juhul tegemist kostja palvega kütust siiski saada ja ühtlasi antakse ka lubadus kauba eest tasumiseks. Klientidel tuleb ette ajutisi makseraskusi. Hageja püüab klientide suhtes olla paindliku käitumisega ning üldjuhul on klientide käitumine ka korrektne. Hageja esitab kinnituskirjad koos väljastusteadetega. 11.01.2018. a kinnituskirja ei ole kostja kätte saanud põhjusel, et ta ei suvatsenud sellele postkontorisse järele minna. 26.02.2018. a kinnituskiri on kätte toimetatud kostja seaduslikule esindajale Ellen Merelaidile. Viivisarved on kostjale saadetud e-postiaadressile [email protected]. Hageja esitab kohtule Kliendikontaktide aruande, mille näol on tegemist hageja töökorraldusliku dokumendiga ning mis käesoleval juhul kajastab suhtlemist kostjaga. Aruande kohaselt on hageja suhelnud nii Rain Merelaidi, kui ka Ellen Merelaidiga. Aruandes on toodud ka vestluse sisu lühikirjeldus, kui klient on vastanud. Aruande kohaselt on hageja intensiivselt üritanud kostjaga kontakti saada, kuid enamustel kordadel tulutult. Hageja on veendunud, et vaatamata juhatuse liikme vahetusele 21.12.2015. a tegutsesid abikaasad ühises äris koos edasi. Käesoleval juhul püütakse üksnes kohut eksitada. Hageja leiab, et on käitunud võlasuhtes kostjaga igati korrektselt ning heade äritavadega kooskõlas. Hageja jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde.

9.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas Eksar-Transoil AS-i ja Mercater Invest OÜ vahel on sõlmitud müügilepingu või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 sätestab, et asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Hageja poolt kohtule esitatud müügilepingust nr 263 nähtuvalt on Eksar-Transoil AS ja Mercanter Invest OÜ 10.08.2015. a Jõgeval sõlminud müügilepingu selle kohta, et müüja Eksar-Transoil AS müüb ja ostja Mercanter Invest OÜ ostab naftasaadusi (kerge kütteõli, eriotstarbeline diislikütus, bensiin ja/või diislikütus). Seega on kohtu hinnangul tegemist müügilepinguga VÕS § 208 lg 1 mõistes. Leping on sõlmitud kirjalikult. VÕS § 11 lg 4 kohaselt loetakse kirjalik leping sõlmituks, kui lepingupooled on lepingudokumendi allkirjastanud või vahetanud kummagi lepingupoole poolt allkirjastatud lepingudokumendid või kirjad. Seaduses võib sätestada, et kirjalik leping loetakse sõlmituks ka siis, kui lepingudokumendile on alla kirjutanud üksnes kohustatud lepingupool. Eksar-Transoil AS-i nimel on müügilepingu käsikirjaliselt allkirjastanud ettevõtte juhatuse liige Märt Mägi. Mercater Invest OÜ-d on nimetatud lepingu sõlmimisel esindanud juhatuse liige Rain Merelaid, kes on 11.08.2015. a (kell 07.07) lepingu allkirjastanud digitaalselt. Kostja on oma kirjalikus seisukohas kinnitanud, et Mercater Invest OÜ juhatuse liige kuni 21.12.2015. a oli Rain Merelaid. Nimetatud kuupäeval muudeti registrikannet tema ettevõtte juhatuse liikmeks olemise kohta ning uue juhatuse liikmena kanti äriregistrisse Ellen Merelaid. Seega oli Rain Merelaid lepingu allkirjastamise ajal, s.o 11.08.2015. a Mercanter Invest OÜ esindaja kõikides õigustoimingutes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS ) § 34 lg 1 mõttes, kes äriseadustiku (ÄS) § 180 lg 1 kohaselt oli kohustatud esindama ja juhtima osaühingut, omades vastavalt ÄS § 181 lg-s 1 nimetatud osaühingu esindusõigust kõigis õigustoimingutes. 6 (11)

10.Lisaks poolte vahel õigussuhte olemasolu vaidlustamisse on kostja asunud seisukohale, et kostjal ei olnud õigust oma allkirjaga kaupa (kütust) vastu võtta kuna tema volitused juhatuse liikmena lõppesid hiljemalt uue juhatuse liikme valimisega 2015. a detsembris. Mercanter Invest OÜ seaduslik esindaja ei andnud välja mingeid volitusi Rain Merelaidile äriühingu esindamiseks kauba vastuvõtmisel. Rain Merelaidi allkiri on ühel arvel, s.o arvel nr 46311. Kahel arvel, s.o arvetel nr 45722 ja nr 47687 puudub üldse allkiri ning arvele nr 4661 on alla kirjutanud tundmatu isik. Kohus kostja sellise käsitlusega ei nõustu. Kohus leiab, et seda, kas Mercanter Invest OÜ töötajatel, kes ei olnud äriühingu juhatuse liikmed, oli äriühingu nimel õigus kaupa vastu võtta või mitte, tuleb hinnata TsÜS § 116 järgi. Üldjuhul eeldab esindamine, et esindaja väljendaks tehingu tegemisel, et ta ei tegutse enda nimel, vaid teeb tehingu teise isiku (esindatava) nimel. Samas võib tehingu tegemine esindatava nimel tuleneda tehingu tegemisega seotud asjaoludest (TsÜS § 116 lg 1). Esindaja tehtava tehingu teisel poolel peab tehingu tegemisel olema võimalik aru saada, kellega ta tehingu teeb ning kas tehing hakkab kehtima esindaja või esindatava suhtes. Ka TsÜS § 116 lg 2 kohaldamine eeldab, et majandus- või kutsetegevuses teise isiku nimel tehingu tegemisel peab olema tehingu teisele poolele äratuntav, millise teise isiku ettevõttes või kutsetegevuses isik tegutseb (Riigikohtu 15. oktoobri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-14, p-d 11, 12). TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus eeldab esmalt, et väidetavalt teise isiku esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutaksid teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks. Riigikohus on selgitanud, et talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (Riigikohtu 20. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18; 3. juuni 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-15, p 17). Kohus osundab, et õiguskirjanduses on selgitatud, et mõistlik eeldus esindusõiguse olemasolu kohta võib tekkida ka juhul, kui tehingu teinud isik või muud isikud on väidetava esindajaga juba eelnevalt sarnaseid tehinguid teinud ning esindatav on sellist tegevust talunud ning on vastavad tehingud täitnud (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Komm vlj. Tallinn 2010, § 118 komm 3.2.1). Hageja on kinnitanud, et poolte vahel on kestnud õigussuhted alates 2011. aastast ning Mervanter Invest OÜ-le müüdi kütust ajal, mil äriühingu juhatuse liikmeks oli Rain Merelaid, kui ka pärast 21.12.2015. a, mil juhatuse liikmeks sai Ellen Merelaid. Nimetatud asjaoludele ei ole kostja vastu vaielnud. Ka hageja koostatud tabelist arvete ja laekumiste kohta Mercanter Invest OÜ (klient 9089) nähtub, et poolte vahel on õigussuhted olnud alates 2011. a kevadest ning kostjalt on hagejale perioodil 01.01.2011. a kuni 22.02.2019. a ostetud kauba eest laekunud kokku 105 472,30 eurot. Hageja kirjeldab kütuse hulgimüügiga tegelevate ettevõtete tavapärast praktikat kütuse tellimisel, vastuvõtmisel ja tasumisel. Telefonivestluse käigus lepivad ostja ja müüa kokku tellitava kauba liigis, koguses, hinnas ja maksetähtajas. Lisaks täpsustab ostja kauba kättetoimetamise asukoha. Seejärel toimetab müüa kauba kliendi soovitud asukohta ning kütust vedanud autojuht võtab kauba kättesaamise kohta kliendi allkirja. Üldjuhul on autojuhil trükitud arve-saateleht kaasas, kuid mõningatel juhtudel vormistab autojuht eraldi dokumendi, millel on kajastatud kõik vajalikud andmed. Hageja

märgib, et tal puudus vähimgi põhjus kahelda, et Rain Merelaid ei või kütust tellida. Hageja hinnangul tuleb pidada mõistlikuks, et kaupa ei pruugi alati vastu võtta ostja juhatuse liige. Kohus nõustub siinkohal hagejaga osas, et kaupa ei pea alati vastu võtma äriühingu juhatuse liige. Kohus leiab, et käesoleval juhul on täidetud TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldused. Siinkohal tugineb kohus asjaolule, et poolte vahel on õigussuhe kestnud alates 2011. aastast ning Eksar-Transoil AS on müünud Mercanter Invest OÜ-le kütust ajal, kui äriühingu juhatuse liikmeks oli Rain Mereleid, kui ka pärast 21.12.2015. a, kui ettevõtte juhatuse liikmeks sai Ellen Merelaid. Seega on poolte vahel olnud pikaajalised lepingulised suhted ning aastate jooksul korduvalt tehtud sarnaseid tehinguid, s.o kütuse tellimine, vastuvõtmine, mistõttu võis hageja kohtu hinnangul mõistlikult uskuda, et Mercanter Invest OÜ-d esindanud isikutele (sh Rain Merelaidile) oli antud volitus tehingu tegemiseks, s.o kauba vastuvõtmiseks. Kostja on kinnitanud, et Rain Merelaid on korduvalt telefoni teel hagejalt kütust tellinud ning kütuse vastuvõtmine on tema jaoks igapäevane rutiinne tegevus. Ka pidi Mercanter Invest OÜ olema teadlik, et äriühingu töötajad (sh Rain Merelaid) tegutsevad kauba vastuvõtmisel tema nimel esindajatena. Kohtu sellesisulist veendumust kinnitab asjaolu, et kostja on talunud sellist praktikat kauba vastuvõtmisel. Seega tuleb lugeda, et kostja on sellesisulise volituse äriühingut esindanud isikutele (sh Rain Merelaidile) ka andnud ning kostja on kauba arvete nr 45722, nr 46311 ja nr 4661 alusel kauba kätte saanud. Kauba saatelehelt nähtuvalt on 06.06.2017. a Mercanter Invest OÜ esindaja andnud allkirja selle kohta, et kaup on vastuvõetud. Asjakohatu on kostja väide, et Rain Merelaid võis tema poolt allkirjastatud arve (arve nr 46311) alusel kauba vastu võtta hoopis äriühingu Mercanter Trans OÜ nimel kuna ka viimati nimetatud ettevõttel on hagejaga sõlmitud kütuse tarnimise leping. Siinjuures tugineb kohus asjaolule, et kõne all oleva arve päisesse on märgitud bold trükis kütuse ostjaks Mercanter Invest OÜ. Ühtlasi ei pea kohus eluliselt usutavaks, et Rain Merelaidi ettevõte Mercanter Invest OÜ tellis samal kuupäeval ja samasuguse koguse eriotstarbelist diislikütust ning veel ka samasse asukohta, mis võimaldanuks tal ehk mitte märgata, et tegemist oli siiski Mercanter Invest OÜ-le kuulunud kaubaga. Kohus nõustub hagejaga ka osas, et kostja on arve nr 47687 omaks võtnud kuna on nimetatud arve eest osaliselt tasunud. Nii on kostja arve nr 47687 hagejale tasunud kahes osas: 26.06.2018. a 260 eurot ja 30.10.2018. a 300 eurot. Kuigi kostja on asunud seisukohale, et tasus arved ekslikult kuna tegemist on väikeste summadega ning ta ei süvenenud arvetesse. Ka siinkohal tuleb nõustuda hagejaga, et selline väide ei ole eluliselt usutav ning seda eelkõige põhjusel, et arve tasumisel tuleb lisaks makstavale summale ning arveldusarve numbrile märkida veel makse saaja, kelleks oli Eksar-Transoil AS. Kauba saatelehelt nähtuvalt on arve nr 47687 vastuvõetud kaup Mercanter Invest OÜ esindaja poolt allkirjastatud. Kohtu hinnangul on oluline seegi, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites on kostja tunnistanud nõuet summas 4300 eurot. Kuigi oma hilisemas seisukohas on kostja väitnud, et nõude tunnistamine ei vasta tegelikkusele ning nõude tunnistamine on kirjutatud meeltesegaduses. Tegemist on lihtsalt numbriga, mida ei ole põhjendatud. Samas möönab kostja, et tegemist võis olla kompromissi sõlmimise katsega. Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluses nõude tunnistamine summas 4300 eurot ei saa olla toimunud eksituse tõttu või meeltesegaduses, mistõttu tuleb kohtu hinnangul kostja sellesisulist tahteavaldust tõlgendada hageja kasuks. Kohus peab oluliseks sedagi, et kostja tunnistas nõuet summas 4300 eurot, seejuures ilma kauba saamist kahtluse alla seadmata. Lisaks nähtub kliendikonto aruandest, et kostja on korduvalt tunnistanud oma võlgnevust hageja ees.

11.Lisaks põhivõlale nõuab hageja kostjalt viivist. Kohtu hinnangul on lisaks põhinõudele põhjendatud ka viivisenõue. Kohus leidis eelnevalt, et kostja peab hagejale müügilepingu alusel tasuma põhivõlgnevuse summas 9870 eurot. Kuna kostja ei ole hagejale nimetatud summat tasunud, siis hagejal on õigus nõuda kostjalt ka viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Müügilepingu punkt 1.3 kohaselt kohustub ostja tasuma kauba eest 15 kalendripäeva jooksul, kui ei lepita kokku teisiti. Lepingu punkti 1.5 kohaselt on kokkulepitud viivisemääraks maksega viivitamisel 0,15% päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostja hinnangul ei ole hageja kostjat võlasummadest teavitanud ega püüdnud kostjaga probleemi lahendamiseks koostööd teha. Hageja ei ole tõendanud kostjale viivisintressinõuete ja kinnituskirjade saatmist ning nende kättesaamist kostja poolt. Eksar-Transoil AS 11.01.2018. a kinnituskirjast nähtuvalt on Mercanter Invest OÜ erinevate arvete (nr 45722, nr 46311, nr 46661, nr 47687) ja viivis-intressinõuete (V1473, V1523) alusel hagejale kokku tasumata 12 513, 16 eurot. Postisaadetise väljastusteatest nähtuvalt tagastati kinnituskiri saatjale hoiutähtaja möödumisel. Hageja poolt 26.02.2018. a kostjale väljastatud kinnituskirjas hageja palub ostjal tasuda viivitamata võlgnevus summas 13 045,09 eurot arvete nr 45722, 46311, 46661, 47687, V1473, V1523 ja V1545 alusel. Kinnituskiri on 10.03.2018. a väljastatud allkirja vastu Ellen Merelaidile. Lisaks nähtub hageja poolt esitatud tabelist, et viivisarved V1473, V1523, V1603 ja V1709 on vastavalt 23.11.2017. a ning 11.01, 14.02, 31.05 ja 05.11.2018. a saadetud Eksar-Transoil AS-i poolt Mercanter Invest OÜ e-posti aadressile [email protected]. Lisaks nähtub kliendikonto aruandest perioodi 01.01.2018. a kuni 25.02.2019. a kohta, et hageja on korduvalt olnud ühenduses kostjaga ning kostja on võlgnevust tunnistanud ja andnud ka lubadusi võlgnevuse likvideerimiseks. Samuti on hageja kostjaga korduvalt püüdnud ühendust saada, kuid tulutult. Seega on põhjendamatu kostja väited selle kohta, et

hageja ei ole kostjale võlgnevusest teada andnud või proovinud kostjaga mingitki koostööd teha. Esitatud tõendite pinnalt tuleb asuda seisukohale, et hoopis kostja on vältinud kontakti hagejaga ning välistanud seega ka koostöö võimaluse võlgnevuse likvideerimiseks. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hageja on võlasuhtes kostjaga käitunud korrektselt ning kooskõlas heade äritavadega ning kostja vastutab lepingu mittenõuetekohase täitmise eest VÕS § 208 lg 1 alusel. Lisaks on hagejal õigus nõuda viivist vastavalt poolte vahel sõlmitud lepingule ja VÕS § 113 lg-le 1. Seega on põhjendamatu kostja väide, et hagejal puudub õiguslik alus hagiavalduses esitatud mahus viivist nõuda kuna hageja on ise pahatahtlikult käitunud ning tegutsenud vastuvõtuviivituses VÕS § 119 mõttes. Käesoleval juhul on välistatud VÕS § 119 kohaldamine. Kostja on märkinud, et hageja poolt esitatud viivisearvestus võib tehniliselt võttes olla õige ning olukorras, kus põhivõlg leiab kinnitust, ka rakendatav. Viivise-intressinõuetest V1473, V1523, V1545, V1603, V1709 ja tabelist Mercanter Invest OÜ kütusearvetelt viivise arvestuse kohta nähtub, et arve nr 45722 alusel on perioodil 06.08.2017. a kuni 05.11.2018. a põhivõla, s.o 2190 euro tasumisega viivitatud päevade arv kokku 457 eurot ja viiviseid on arvestatud summas 1501,25 eurot; arve nr 46311 alusel on perioodil 11.08.2017. a kuni 05.11.2018. a põhivõla, s.o 2640 eurot tasumisega viivitatud päevade arv kokku 452 ja viiviseid on arvestatud summas 1789,92 eurot; arve nr 4661 alusel on perioodil 28.08.2017. a kuni 23.11.2017. a põhivõla, s.o 2640 eurot tasumisega viivitatud päevade arv kokku 435 ja viiviseid on arvestatud summas 1722,60 eurot; arve nr 47687 alusel on perioodil 12.10.2017. a kuni 23.11.2017. a põhivõla, s.o 2700 eurot tasumisega viivitatud päevade arv kokku 390 ja viiviseid on arvestatud summas 1676,58 eurot. Seega on viiviste summa kokku 6690,35 eurot (1501,25+1789,92+1722,60+1676,58). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt (9870 eurot) kokku summas 6690,35 eurot. Menetluskulude jaotus Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse kostja kahjuks, siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 19.03.2019. a esitas hageja menetluskulude nimekirja. Hageja taotleb menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Hageja on kandnud kulusid seoses lepingulise esindaja kuludega järgmiselt. Advokaadibüroo Valge & Uiga poolt on esitatud hagejale 2 arvet. Esimene arve 5 töötunni eest, arvestusega 90 eurot töötunni eest. Lepingulise esindaja töö õigusabi osutamisel koosnes hagimaterjalide ettevalmistamises, koostamises ja esitamises. Teine arve on samuti esitatud 5 töötunni eest, arvestusega 90 eurot töötunni eest. Seejuures seisnes lepingulise esindaja töö õigusabi osutamisel kostja seisukohtadega tutvumises, hageja vastuse koostamises ja esitamises tulenevalt kostja vastusest. Kokku on Eksar-Transoil AS tasunud käesolevas tsiviilasjas õigusabi eest 10 töötunni eest, s.o summas 1080 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 700 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 191,35 eurot ning hagiavalduselt 508,65 eurot.