2.Jätta menetluskulud OÜ Castovanni kanda. Väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud OÜ Castovanni (hageja) esitas maksekäsu kiirmenetluse järgselt 19.11.2018 Harju Maakohtule hagi K L (kostja) vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude. Hagiavalduse kohaselt sai kostja 02.01.2015 tarbijana Xxxx OÜ-lt (ärinimi Xxxx OÜ) laenu 300 eurot. Kostja ei ole laenu tagastanud. Xxxx OÜ loovutas 22.02.2016 kostja vastase nõude hagejale. Kuivõrd laenulepingus oli krediidi kulukuse määr liialt kõrge, on tegemist tühise tehinguga, mistõttu nõuab hageja laenu tagasi alusetu rikastumise nõudega. Hageja taotleb kohtult välja mõista kostjalt 300 eurot ning viivise alates 20.11.2018 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastus Kostja oma vastuses hagi õigeks ei võtnud ja palus jätta see rahuldamata. Kostja palub kohtul lõpetada menetlus aegumise tõttu. Nõue on aegunud alates 03.01.2018. Kuna tehing oli hageja sõnul tühine, siis on tühine ka maksegraafik. Kohtu põhjendused
1.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 menetleb kohus käesolevat hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kuna tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
2.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.
3.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte
faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja ja Xxxx OÜ sõlminud 02.01.2015 laenulepingu nr 2101555655 (hagiavalduse lisa 1), mille alusel kanti kostjale üle 300 eurot (hagiavalduse lisa 3). Pooled ei vaidle, et kostja on 02.01.2015 hagejale nõude loovutanud isikult saanud 300 eurot ning raha on tagasi maksmata. Pooled ei vaidle ka nõude hagejale loovutamise üle. Hageja nõuab kostjalt 300 eurot kui alusetult üleantu tagastamist, mistõttu kohus lähtub asja lahendamisel alusetu rikastumise sätetest. Kostja on esitanud seisukoha, et hageja nõue on aegunud, kuid hageja sellega ei nõustu.
5.Käesolevas asjas on seega vaidluse keskmes küsimus alusetu rikastumise nõude aegumisest. Kostja on taotlenud kohaldada käesolevas asjas TsÜS § 146 lg 1, kuid hageja leiab, et antud norm ei ole asjassepuutuv. Hageja on seisukohal, et laenuandja ja kostja vahel sõlmitud laenlepingu puhul on tegemist krediidilepinguga ehk kestvuslepinguga, mille suhtes on õige kohaldada TsÜS § 147 lg 3. Nimetatud sätte kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Hageja viitab ka Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-118-15, mille kohta kokkuvõtvalt märgib, et Riigikohus on asunud seisukohale, et kestvuslepingute puhul, kui lepingut ei ole üles öeldud, tuleb arvestada aegumist selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustus muutus sissenõutavaks. Võttes arvesse eeltoodut, on hageja seisukohal, et hageja nõude aegumistähtaeg algas 2015 aasta lõppemisest ning möödus kolme aasta pärast ehk 31.12.2018. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse 13.09.2018, seega leiab hageja, et on esitanud enda nõude enne aegumistähtaja saabumist. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt peatub nõude aegumine avalduse esitamisega maksekäsu kiirmenetluses.
6.Hageja on lisaks taotlenud kohtul tuvastada laenulepingu tühisus. Hagiavalduses hageja märgib, et laenu väljastamisel 02.01.2015 oli Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määr 25,02%, kuid lepingujärgne krediidikulukuse määr oli 198,40%, mistõttu on laenuleping on tühine. TsÜS § 86 lg 2 kohaselt tehing on heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 1 kohaselt heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Riigikohus on oma otsuse nr 3-2-1-108-14 punktis 19 selgitanud, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda (TsÜS § 86 lg-d 2 ja 3) hindamata. Sel juhul on võimalik laenulepingu tühisus tuvastada TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda.
Kohus asub seisukohale, et kuivõrd käesolevas asjas on vaidlusega seonduva laenulepingu järgne krediidi kulukuse määr sedavõrd kõrge, et ületab kuuekordset keskmist Eesti Panga kodulehel avaldatud tarbimislaenude kulukuse määra krediidi andmise ajal, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka kostja sundolukorda hindamata. Kohus asub seisukohale, et TsÜS § 86 lg 1 tähenduses on kostja ja Xxxx OÜ (ärinimi Xxxx OÜ) vahel 02.01.015 sõlmitud laenulepingu nr 2101555655 puhul tegemist tühise tehinguga ning pooled ka selle üle ka ei vaidle. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus selgitab, et seetõttu kohus ei nõustu hageja käsitlusega kestvuslepingu aegumisest. Hageja on tuginenud tühisele tehingule ning üleantu tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel, mistõttu tuleb kohaldada vaidluse lahendamiseks alusetu rikastumise norme. Kohus nõustub samal põhjusel aga hageja seisukohaga, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele ka kostja poolt viidatud TsÜS § 146 lg 1, mille eelduseks on samuti tehing.
7.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1027 kohaselt peab isik seaduse alusel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. VÕS § 1028 lõike 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Käesolevas asjas pooled ei vaidle, et 300 eurot kanti kostjale üle 02.01.2015. Käesolevas asjas pooled ei vaidle ka selle üle, et juba laenu väljastamisel 02.01.2015 oli lepingujärgne krediidikulukuse määr sedavõrd kõrge (198,40%), et see oli heade kommetega vastuolus, mis seetõttu tõi samal ajal kaasa ka laenulepingu tühisuse alates laenu üleandmisest kostjale. Hageja oli seega laenuandmise tehingu heade kommete vastasusest teadlik juba alates 300 euro üleandmisest kostjale ehk alates 02.01.2015, mistõttu pidi laenuandja ka juba alates 02.01.2015 teadma, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue kostja vastu. Kuivõrd TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on sellise nõude aegumistähtaeg kolm aastat alates 02.01.2015, tuleb kohtul asuda tulenevalt kostja taotlusest aegumise kohaldamiseks seisukohale, et hageja nõue on aegunud alates 03.01.2018 ehk kolme aasta möödumisel 300 euro kostjale ülekandmisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 300 euro väljamõistmiseks hiljem, s.o 13.09.2018.
8.TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. TsÜS § 143 lg 1 kohaselt kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Käesolevas asjas on kostja taotlenud hageja nõude suhtes aegumise kohaldamist. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hagejale loovutatud nõue, milleks on kostja ja Xxxx OÜ (ärinimi Xxxx OÜ) vahel 02.01.2015 sõlmitud laenulepingust nr 2101555655 tulenevad nõuded, on aegunud, jätab kohus hageja nõude rahuldamata.
Menetluskulud
9.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
10.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 25.01.2019 kohustas kohus muuhulgas esitama pooli kohtule ka menetluskulude nimekirjad. Kostja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja ning kohtule ei nähtu ka asja materjalidest kostjale menetluskulude tekkimine. Seetõttu asub kohus seiskohale, et väljamõistetavad menetluskulud puuduvad. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.